20.08.2014 12:10:05
Kõvaketta tõmmise kirjutamine .bin või .iso failist
Otsin programmi(vabavaralist, sest üheks korraks), millega saab kõvakettale kirjutada .bin failis oleva partitsiooni. Räägitakse, et selle ümber nimetamine .iso´ks on ka tulemuslik. HDClone Free versioon kirjelduse järgi seda ei võimalda ja siit foorumist vastavat teemad märksõnade järgi ei märganud. _________________
Üks partitsioon seal sees või terve ketas? Linuxis saaks vaadata näiteks kpartx abil
sudo kpartx -lv failinimi.bin
Ma olen seda kasutanud tervest kettast tehtud tõmmiste puhul, aga ma ei ole kindel, kas ta üheainsa partitsiooni suudab seal sees ära tunda.
Eespool toodud käsk loendab kõik failist leitud partitsioonid ja kuhu need reaalse mountimise puhul haagitaks. (reaalseks mountimiseks on -a)
See säästaks katsetamisest füüsilise kettaga. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
See eespool mainitud DMDE võimaldub samuti RAW image faili (misiganes faililaiend sellel siis taha kirjutatud pole) avada ja peaks samuti seesolevad partitsioonid ära näitama. Iseküsimus, et kui mugav seal ühe partitsiooniga kettaimaget lihtsalt partitsiooni imagest eristada on, et kas näitab üheseltmõistetevalt ära või mitte. Peaks ju justkui, paraku pole kunagi mitme partitsiooniga imaget vaadanud. Kui inimene on varem ketta ja partitsiooni algust näinud, siis kindlasti pole eristamisega probleemi, aga...
Proovisin ära DMDE. Alguses ei saanud muidugi aru, kuidas seda peab kopeerima. Lõpuks vist sain. Esmalt avan image ja sealt alt see .bin faili. See tundub olevat pakkimata, sest suurus MB on samaväärne faili suurusega. Selle järel võtan menüüst kopeerimine ja sihtkettaks selle, mille peale tahan kirjutada. Määran ära lõpu (selle .bin faili viimase sektori) ja kinnitan HDD ülekirjutamise. Rohkem valikuid seal näha ei ole ja protsess toimub ära ilma veateateta. Tulemuseks on ketas, millel pole partitsiooni, sest peab minema ühe DVD kirjutaja sisse. Ometigi ütleb seade, et HDD on vigane ja seda ei saa parandada. Kas võib olla, et erinevus tuleb mingist avamise programmi kodeeringust, nagu kunagi oli FTP puhul binary ja ASCII vahe? _________________
Mulle kõlab, et sa üritad optilise seadme ISO9660/UFS failisüsteemi maha kirjutada kõvakettale, mis ei ole just mõistlik tegevus. Proovi seda faili mõne optilise seadme emulaatoriga (nt Daemon Tools vms) avada või kirjuta (ImgBurn vms) plaadile ning vaata mis sa seal peal näed.
Ei, see on seadme tootja poolne fail kõvaketta asendamiseks ehk sinna vajaliku op. süsteemi loomiseks.
Ise hakkasin mõtlema, et kirjutan WD-le ja sellega on varem olnud juhtumeid, kus tõrgub DVD salvestajas aga arvutis on töökorras. Algselt oli seal Seagate aga seda mul hetkel pole. See on selles mõttes raske juhtum, et tootjal on mingi oma failisüsteem, mis pole Win ega linuxi programmidele tuttav ehk nad ei näe seal partitsioone ega taasta ka faile. LG, Sony, Samsungid (2007ndani), Grundig ja Philips on siiani kätte juhtunud ja kõigil sama asi, et kõvakettal on mingi tootja oma partitsioon, mida arvutis ei näe. Kloonimine ei õnnestunud, sest algsel kettal oli umbes 450 bad sektorit ja tundub, et olulistes kohtades, sest ka kloonitud ketast ei õnnestunud parandada (tõsi, seesama WD). _________________
See oli siis ikkagi ketta image, mitte partitsiooni oma? Või...
Sest partitsiooni image pead kirjutama partitsiooni (ketta loogilise osa - logical disk) peale.
Kui on kogu ketta image, siis selle kirjutad füüsilise ketta (physical device) peale.
montez kirjutas:
See tundub olevat pakkimata, sest suurus MB on samaväärne faili suurusega.
Või siis oleksid ise eelnevalt pidanud selle faili lahti pakkima.
montez kirjutas:
Määran ära lõpu (selle .bin faili viimase sektori) ja...
Mingit lõppu pole vaja määrata, selle ta leiab ise. Sina vaatad, et kopeerimine algaks ikka päris algusest (Start Sector 0 ning ka Source aknas algaks jutt Sectors 0...)
1) Siiani olen kirjutanud kui ketta image, sest algses juhendis oli kasutusel järgnev selgitus: " you can use any other software to restore raw data to HDD, like other hex edit programs." Millest mina järeldasin, et see ei saa sisaldada loogilist ketast(partitsiooni). Kirjutamine käis just selle .bin faili kohta, mis oli saadud lahti pakitud .zip failist ehk võrk seda ei rikkunud.
Proovin ka seda teistmoodi kirjutamist.
2) Kopeerimisel tuleb ikkagi lõpp määrata(selle avatud .bin faili järgi), sest muidu on seal 0 või 1 aga peab olema midagi 734686.
3) Olen siiski arvamusel, et WD segab asja ära. Teen ühe Seagate ketta vabaks ja kloonin sellele algse ketta. Selle järel siis kirjutan .bin faili sellele.
4) Märkasin nüüd, et juhendis oli faili nimetamine .img´ks, sest see sobis kirjutamiseks kasutatud programmile. Seda pole siiani teinud ja proovin ära, kuigi vaevalt on vahet bin/img alusel kirjutamisel. _________________
Ei, see on seadme tootja poolne fail kõvaketta asendamiseks ehk sinna vajaliku op. süsteemi loomiseks.
Ise hakkasin mõtlema, et kirjutan WD-le ja sellega on varem olnud juhtumeid, kus tõrgub DVD salvestajas aga arvutis on töökorras. Algselt oli seal Seagate aga seda mul hetkel pole. See on selles mõttes raske juhtum, et tootjal on mingi oma failisüsteem, mis pole Win ega linuxi programmidele tuttav ehk nad ei näe seal partitsioone ega taasta ka faile. LG, Sony, Samsungid (2007ndani), Grundig ja Philips on siiani kätte juhtunud ja kõigil sama asi, et kõvakettal on mingi tootja oma partitsioon, mida arvutis ei näe. Kloonimine ei õnnestunud, sest algsel kettal oli umbes 450 bad sektorit ja tundub, et olulistes kohtades, sest ka kloonitud ketast ei õnnestunud parandada (tõsi, seesama WD).
Väikse ääremärkusena - k6ikidel toodetel on olemas Manuaalid ja manuaalist peaksid saama kätte ka selle mis failiformaati antud olukorras kasutatakse. Nii, et mis firma seadmest üleüldse jutt käib?
PS: Mis puutub näiteks Philipsisse, siis vähemalt osade seadmete korral on nii, et seadmed ise oskavad formaatida 6iget formaati.
Huvitav, mida Linux sellest failisüsteemist arvaks? Oled kunagi proovinud sellist ketast vaadata Linuxis GParted abil? Võib ka arvuti GParted Live abil bootida (saab mälupulgalt käima tõmmata) ja siis ketast vaadata, kui Linuxiga otse tegeleda ei taha.
GParted Live töötab analoogselt teistele bootivatele partitsioneerijatele, nagu on Acronise ja Paragoni jt omad - tõmmatakse Linuxi peal käima graafiline partitsioneerija, millest all töötav Linux reeglina kasutajale välja ei paista. Erinevuseks on on see, et Gparted on Acronise ja Paragoniga võrreldes nagu ühe võõrkeele oskaja vs polüglott - tunneb paljusid võõraid süsteeme.
PS.
Linuxis saaks raw data kettale kirjutada dd abil nagu ludin, ei mingit tarka "musta kasti" vahepeal...
Kui selle kasutamise kasuks lõpuks otsustad, siis anna märku - esmakordsel dd kasutamisel (ja eriti esmakordsel Linuxi kasutamisel) on tõenäoliselt veidi abi vaja - et näiteks vale ketast üle ei kirjutaks... _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
2) Kopeerimisel tuleb ikkagi lõpp määrata(selle avatud .bin faili järgi), sest muidu on seal 0 või 1 aga peab olema midagi 734686.
Ei saanud aru, äkki näitad mingit pilti? Kas see 0 või 1 ei käi mitte selle image failis oleva partitsiooni alguse kohta? Ja algus peab olema kindlalt 0.
Ja 734686 all sa mõtled ilmselt sektoreid, mitte baite?
montez kirjutas:
kuigi vaevalt on vahet bin/img alusel kirjutamisel.
Antud juhul faililaiendil pole absoluutsel mingit tähtsust, võib kasvõi mp4 olla.
E:
DMDE näitab sulle ju neid baite, mis bin faili sees on ehk millega see algab. Peale kirjutamist vaatad, kas kirjutatud ketta algus on sama.
Dogbert, ükski linux (Ubuntu, Debian) ega Windows ei tunne neid salvestajate partitsioone. Samuti ka mitte taastamise programmid, mis ütlevad raw data või midagi sarnast. Olen lugenud, et see ongi seadme tootjate poolt ise loodud süsteem ehk selline, mis ei ühildu arvutitega.
tahanteada, minu kogemus seda ei kinnita. Tegelikult müüsin oma Philipsi umbes 2008 suvel just ühele sellisele kasutajale, kes oli proovinud selle kõvaketast arvutiga ühendada ja siis selle nii ära rikkunud, et seade enam ära ei tundnud. Sama mudeli tõttu ilmselt sai kloonitud ja oma seadme ka korda.
Ainult Grundig oli selline, mis formaatis ketta endale sobivaks ja isegi suuremaks kui tootja poolt sisestatud. Teistel pidi olema õige kloon (suurus), et üldse ära tuntakse. Mulle meenub, et selle WD ketta peale vist pirtsutas üks Samsung ka.
Ma loengi tegelikult tootja hooldusest saadud infot ja kasutan nende tarkvara (hoolduse ISO ja HDD loomise .bin), mis käis kaasas spetsiaalse CD tarkvaraga, mille kirjutad plaadile ja siis lased seadmes käima. Mul teeb ära kõvaketta seisu kontrolli (SMART korras) ja HDD kontrolli peale ütleb, et ei sobi aga ta peaks sealt edasi minema veel failistruktuuri kontrollima, firmware´t uuendama vajadusel. jne.
Tootja on JVC ja netist loetu põhjal on nende ainus manuali info, et kui seade jääb ennast käivitamisel laadima (loading kiri vilgub), siis tooge hooldusse. See pole arvuti, et võtad lahti ja paned poest ostetud osa asemele. Tänapäeva omadele isegi enam ei saa ligi.
Üks lugu läks eriti hinge, kus ostjal läks seade katki paari kuuga ja kõvaketta parandamise asemel taheti emaplaat ära vahetada, mis oleks maksnud 800 dollarit, seade ise ca 300. Keegi teine viis remonti ja vea selgitamine maksis 100 ja siis sai ka kätte parandamata kujul.
Rääkides selliste ketaste kloonimisest, siis enamasti on see mul ka õnnestunud välja arvatud üks uuem Sony, mille kohta küsisin ka mingis teises teemas, et kettal paistab peal olevat Linuxi partitsioon (FreeBSD), testdisk vähemalt väidab seda. Panin eraldi kettale isegi selle FreeBSD aga mount ei õnnestunud ehk sisu ei näinud. Ka mitte sellise programmiga, mis windowsis nähtavaks tegemiseks mõeldud. See tähendab, et selle enda ketta sain külge ja lahti aga mitte Sony ketast (loomulikult toimetasin klooniga). Identse suurusega HDD-d ka ei tunta ära, mis võib olla SMART hoiatuste pärast (kloon polnud päris korras) või siis oli WD kettal mingi asi, mis Samsungi kettal puudus.
Ketta algus ei pruugi neil üldse midagi näidata, sest loetu põhjal on salvestajatel op. süsteem hoopis ketta lõpus. Sellest tulebki, et kloonid näiteks 80 GB ketta 120 GB peale aga seadme jaoks jääb see ikkagi 80 GB suuruseks isegi pärast formateerimist seadmes. Jällegi, vaid see Grundig oskas vana ketta formaatimise järel kogu ulatuses kasutusele võtta.
viimati muutis montez 20.08.2014 21:51:12, muudetud 1 kord
Kloonimise pilt on küll selline, nagu olema peaks. Image suurus on 745472 sektorit ehk siis 745472*512 baiti. See number pannakse/leitakse ju automaatselt?
Või mis see varemmainitud 734686 siis oli?
montez kirjutas:
et kloonid näiteks 80 GB ketta 120 GB peale aga seadme jaoks jääb see ikkagi 80 GB suuruseks isegi pärast formateerimist seadmes.
Sest kusagil kettal (tavaliselt ikka algusepoole) on kirjas, et partitsioon on 80GB suur. Formaatimine seda infot üle ei pruugi kirjutada, vähemalt Windowsi all sellist ülekirjutamist küll ei toimu. Tahad suuremaks, siis "venitad".
Sain aru, et on olemas vana ketas, momendil asub siis küll kusagil eemal? Seda pole selle DMDE abil vaadata üritanud, et kuidas paistab? Võimaluse tekkimisel soovitan vaadata. Sest praeguse pildi pealt igatahes paistab, et image algab lihtsalt nullidega. Kas ka päris ketas on selline? Või need image alguses asuvad baidid asuvadki kettal mitte päris alguses, vaid kusagil kaugemal? Programmil on ka otsinguvõimalus täiesti olemas.
montez kirjutas:
Dogbert, ükski linux (Ubuntu, Debian) ega Windows ei tunne neid salvestajate partitsioone.
Polegi vaja tunda, Linuxi dd ja Windowsi suvaline diskeditor kopeerib sellele vaatamata RAW datat sellele kettale ning kettalt faili.
P.S. Miks sa vana DMDE tõmbasid, uuem 2.10.0 oli ju sealsamas?
Ei, lõpu numbrit ei panda automaatselt, sest .bin fail ei sisalda "partitsiooni," mida programm ära tunneb. Eks proovin siis ka uuemaga mõne teise tootja kettale. See 73* oli mälu järgi numbri suurusjärk, mis programmi pildil on täpsemalt näha.
Download the root image: ( is the operating system itself)
http://fr.jvc-service.net/user/download.cfm/document/disk0001.zip ca 101 MB
Seda võivad uurida ka need, kes usuvad Linuxi selle ära tundvat.
Ma oletan, et uue ketta puhul tõstetakse see ketta algusest hoopis lõppu ja algusse jääb info, mis sektorist seal lõpus tuleb tarkvara lugeda. _________________
Ei, lõpu numbrit ei panda automaatselt, sest .bin fail ei sisalda "partitsiooni," mida programm ära tunneb.
Pannakse ikka, olenevalt sellest, millise nurga tagant asi käima tõmmata, näeb kas baite või sektoreid. Vahet pole, millise faili avad, vali kettalt kasvõi mp4, ikka näed lõpu kohta infot.
dd on jah selline äärmiselt "loll" labidas, millel puudub endal igasugune tarkus. Lihtsalt kühveldab andmed ühest august teise - sina saad vaid määrata kust ja kuhu, kui suured on "labidatäied" ja mitu täit visatakse ning kas ebaõnnestumisel protsessi jätkatakse või katkestatakse (võimalikke parameetreid on muidugi veel, aga antud juhul ei ole need olulised). Mingist andmete tundmisest pole juttugi ning sobib kõige paremini suvalise toore data lugemiseks või kirjutamiseks, pole mingit vajadust aru saada nende andmete tähendusest või sisust. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
viimati muutis Dogbert 20.08.2014 23:11:28, muudetud 1 kord
Mulle hakkab tunduma, et see .bin fail on vale või siis ei sobi kirjutamise programmiga. Kloonisin Seagate ketta peale (algselt oli ka see) aga tulemus sama, viga 21 ehk op. süsteemi ei saa parandada. Kirjutasin ketta nullidega üle, algusse jäi millegi pärast seesama algus alles ja pärast .bin uuesti kirjutamist jälle sama asi.
Vaatasin selle programmiga algset ketast, mis tundus olevat algusest ja lõpust täis ja need bad sectorid jäid mõlemal juhul selle ala sisse või piirimaile, kus oli mingi muu info peale nullide.
Vähemalt on mul nüüd tööriist, millega ketaste erinevaid osasid vaadata ja vajadusel kopeerida. _________________
Mulle hakkab tunduma, et see .bin fail on vale või siis ei sobi kirjutamise programmiga.
Sellisel juhul on bin vale (või üritad kirjutada seda vale koha peale), sest kirjutamisprogramm teeb täpselt seda, mida temal teha kästakse. Sest kuna bin on pakkimata, siis ei saa mingist "mittesobivusest" üldse rääkida, pakitud bin faili korral võiks jah tõesti probleeme oodata.
montez kirjutas:
Kirjutasin ketta nullidega üle, algusse jäi millegi pärast seesama algus alles
Seal tuleb jah peale passida, et kas käsid kirjutamist alustada sektorist 0 või sektorist 1.
montez kirjutas:
Vaatasin selle programmiga algset ketast, mis tundus olevat algusest ja lõpust täis
Ja otsidki algselt kettalt "sõna" CLsiPMABS, midaiganes see siis ka ei tähendaks. Nagu isegi näed, siis see asub bin failil teisel real, seega saadki teada, kuhu kohta bin siis vaja kirjutada on.
Ja netis tuulates jäi justkui silma, et ketta lõpus asub info failide/kaustade kohta (kas siis midagi sellist, nagu "normaalseltel" ketastel FAT ja MFT või lihtsalt juurkataloog, sellesse laiskus ei lubanud süveneda?).
viimati muutis A.S. 21.08.2014 18:20:36, muudetud 1 kord
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.