[montez]

Probleem on ühe 10 aastat vana sülearvutiga, millel puudub kõvaketas (IDE vahel on üleminek, mis on puudu). Olemas on floppy, mis töötab; CD/DVD on olemas aga teadmata seisukorras; USB 1.1 pesad. Praegu saab bootida floppylt ja valikus on ka CD aga see ei õnnestu (kaebab ühenduse puudumise üle). USB boot ei ole BIOS-i järgi võimalik. Valikus on ka boot LAN-i pealt aga ta ei leia DHCP aadressi (ühendatud ISP ruuteri taha, mis tegelikult oskab teha DHCP-d)

Mõte oli siis järgmine, et 1) leida disketile mahtuv linux või 2) teha bootiv diskett, mis laseks mingi linuxi versiooni installida/paigaldada USB pulgale (eriti hea kui mahuks 512 MB pulgale). Teema on muidugi täitsa nostalgiline, sest enne seda hoidsin floppyt käes vist 2006. aasta paiku.
Otsisin Ubuntu installikaid disketile aga need olid FTP-st ära kustutatud, olid vaid CD/USB/võrgu installikad.

[Dogbert]

Mida sa selle vrakiga üldse pihta hakkad, kui sa ta kord käima saad? Kuhugi sul ju bootivat süsteemi teha ei õnnestu, kui ta sul tõepoolest millegi muu kui flopi pealt ei booti ja flopi ongi ainus töötav bootiv andmekandja.
Tundub mõttetu punnitamisena.

Võid igaks juhuks muidugi proovida, mida see BIOS USB pulgast arvab, kui selle bootimise ajal enda küljest leiab - osad ~10 aastat vanad masinad torkavad nad kõvaketaste nimekirja USB HDD nime all ja siis oskavad nende pealt bootida küll.

[laurx]

mis masinaga tegu? seda üleminekut peaks "ladudes" veel leida olema.

[Chaza!]

Plop bootmanager floppy peale ning edasi saab sealt juba USB pealt bootida selle abiga. Kuigi jah tundub suht punnitamine olevat.

[montez]

Tänud Dogbert, sellest oli tõesti abi, sest USB pulk tunti ära ja sellelt ka booditi. Seega 1 pesa on bootimiseks, teine jääb pulgale või välisele USB kettale. Ma eeldasin, et BIOS-is peab olema eraldi rida USB jaoks ega hakanud isegi proovima.

Kuna sain selle väga soodsalt, siis tegelengi sellega praegu kui väljakutsega. Mul on vaja lihtsat arvutit, kus tekstitöötlust teha ja mõnda DVD plaati mängida.

[laurx]

ma küsin veelkord: mis masinaga on tegu?

mul seisab selline omal tühja.

Spoiler

NX7000 seest seline.

[montez]

HP nx9***. Pildi peal on ühendused täiesti teistmoodi ehk minu arvutil on klemmid keskelt üles ja alla, mitte külgedele. Kas sellel on ka mingi eraldi nimetus, et mille järgi otsida ja küsida?

[laurx]

hp nx900 hdd adapter tõi kuvamisse sellise asja:

Spoiler

peab ühes teises kohas kastidesse vaatama.

[montez]

Mul on lootus see detail saada, mis peaks mõõtudelt sobima. Küsimus on nüüd selles, et kuidas ma tean ketta ühendamisel, kas ketta etikett peab jääma põhja või klaviatuuri poole? HP-ga kokkupuudet pole ja juhendist ei olnud seda aru saada.

[laurx]

kui sa leiad konkreetse masina kohta youtubest midagi, võid sealt vaadata, HP l on service manualid , kus see ka kenasti avaldub ning ilmselt on võimalus ,et sa seda valepidi panna ei saa.

[aht0]

[laurx]

nihkes on jah. ühel pool on jumper.

[aht0]

niipalju veel et kui selles mingi lahja Celeron M prose siis vbl peaksid mingi asisema Pentium M'i sisse istutama. Samuti mäludega, gigaseid ddr so-dimme veel järelturul liigub. Need ei maksa ka suurt midagi.

Kui soovid PATA/SATA adaptrit, siis selliseid on ka vahel liikvel aga adaptriga ei mahuta enam tavalist 2.5" ketast sinna ettenähtud ruumi ära. Peaksid muretsema pisikese PCB'ga SSD. Kiirus pidurdub ATA133 tasemele.

väikese vaeva ja lisakuludega tuunib nx'st suht korraliku läpaka aga iseasi kas SSD sisseistutamine enam pointi omab. Ketas kallim kui masin ja moraalselt vananenud tehnika.

[Dogbert]

Järjestikku lugemise kiirus SATA adapteriga küll pidurdub ATA133 tasemele, aga ei maksa unustada, et pöördusajas saab ikkagi märgatava võidu - väikeste failide lugemine peaks olema tunduvalt (küllap kordades) kiirem, st ka süsteemi bootimine jms.

[aht0]

NX9020 kannatab ka Pentium Mi ära. Originaalis oli 1,3Ghz Celeron, asendasin 1,7Ghz Pentium M'iga ja jahutas rahuldavalt. Pehme pinna peal, kui õhuavad korpuses kinni kattusid, siis hakkas küll kiirelt lärmama, muidu oli kord vent sees, siis väljas.
BIOS tunneb ka Pentiumi prose ilusasti ära.

Mis võib vahetusjuppidest tõrkuda on Wifi kaart. Mitte-HP WLAN kaarte aparaat ei aktsepteeri (katsetatud), keeldub käivitumast. HP kaart on tõenäoliselt Broadcom kiibistikuga mis võib olla linuxi all jebimine et käima saada (puudub täpsem isiklik kogemus)

Selle kettajublakaga, kui kiire ei ole, siis jrgm nädal maale minnes võin kolihunnikus sobrada. Äkki on kuskil alles. PATA/SATA adaptri läpakale võin ka Tartus a la annetada (shokolaaditahvel naisele vms)

[Sahib]

link :: MenuetOS

it still fits on one 1.44 MB floppy disk
Kunagi aegu ammuseid sai teist naljaviluks proovitud ja täitsa töötas!

[Adebisi]

[Dogbert]

Jah, varemalt oli Broadcomiga tegemist, aga mitu viimast buntut on open source draiveritega kohe tööle hakanud.

[montez]

Võib probleemi lahendatuks lugeda, sest sain arvuti müüja käest ka ülemineku, mis mõningase viilimise järel (plastmassi oli vales kohas) ka kõvaketta ühendatud. Vähemalt internetis saab käia ja teksti sisestada, mis olidki esmased funktsioonid.