[Tanel]

PRESSITEADE - Rohkem kui sajandijagu telekommunikatsiooniteenuseid pakkunud Elisa tähistab Eestis selle nädala lõpus 20-ndat juubelit, Soomes alustas Elisa tegevust 132 aastat tagasi.

Elisa juhatuse esimees Sami Seppäneni sõnul erinevad tänane ja 20-ne aasta tagune telekommunikatsiooniturg üksteisest nagu öö ja päev. „20 aastat tagasi oli mobiilsideteenus kallis ja privilegeeritud kõneteenus, täna on telekomiteenused eluks hädavajalik esmatarbekaup, mis on taskukohane igaühele ja, mille olemasoluta ei kujuta keegi oma igapäevast elu enam ettegi,“ lausus Sami Seppänen.

Kaks kümnendit tagasi olid Sami Seppäneni sõnul mobiilsideoperaatoriga liitumise tingimused kliendile karmid, liitumise korral pidi tasuma tagatismaksu, kõneminutihind oli tänasega võrreldes kümme korda kõrgem ning sangpommi mõõtu ja hiiglasliku antenniga mobiiltelefon läks kliendile maksma kümneid tuhandeid kroone. Radiolinja võrguga liitumise tagatismaks ulatus 5000-kroonini ja kõneminutihind 5.60 kroonini. Seda kõike olukorras, kus keskmine brutopalk Eestis jäi alla 2000 krooni.

„Kui tol hetkel sai telekommunikatsiooniturg alguse kõnest, siis tänaseks on kõne üks komponent suures teenuste ahelas. Nüüd on meil ridamisi igapäevaseks saanud tavatoiminguid, mis ei töötaks ilma mobiilse andmesideühenduseta,“ tõdes Elisa juht. „Lisaks e-mailile ja üldisele internetiühendusele põhinevad mobiilsel internetil kinnisvara valvesüsteemid, kaugveosõidukite üle-maailmsed jälgimissüsteemid, avanevad uksed ja tõkkepuud, samuti jälgivad nutitelefonid meie unerežiimi, mõõdavad pulssi, jooksutrajektoori, lülitavad sisse auto eelsoojenduse ning jälgivad, kus asub sinu laps või koduloom.“

Samas on see Sami Seppäneni sõnul alles mobiilse andmeside leviku algus, sest lõviosa tänastest funktsionaalsustest on seotud inimeste vajadustega. „Telekommunikatsioonisektori uus ja järgmine suur läbimurre on hetkel tuntud väljendite all „internet of things“ ja „industrial internet“. Siin suhtlevad erinevad seadmed ja masinad omavahel või erinevate andmebaasidega oluliselt suuremates mahtudes, kui teeb seda tänane lahendus M2M (machine-to-machine),“ rääkis Sami Seppänen. „Välja toodud suhtlus suureneb lähima viie aasta jooksul kiirelt nii kodukasutuses kui ka äritasandil, aidates suurendada tõhusust, säästa raha, parandada elukvaliteeti ja teha elu lihtsamaks igas ettevõtluse ja tööstuse sektoris,“ on Sami Seppänen veendunud.

Tänaseks, 20 aastat hiljem, on Elisa avanud Eestis kogu maad katvad 2G, 3,5G ja 4G võrgud. Eesti esimene mobiilsidevõrk põhines kärgsidel ehk NMT–tehnoloogial (Nordic Mobile Telephone), tänaseni on aga Eestis kasutusel kõneside pakkumiseks aastal 1995. avatud GSM-võrgud.

Kõige esimene GSM-kõne tehtigi Eestis Radiolinja võrgus 10. jaanuaril 1995 ning kõne sooritajaoks oli Eesti president Lennart Meri.

Elisa Eesti AS loodi 31. mail 1994. aastal.

Elisa (www.elisa.ee) on Põhjamaade juhtiv sideteenuste pakkuja, mille aktsiad on avalikult noteeritud NASDAQ OMX Helsingi börsi suurte ettevõtete nimekirjas. Elisa teenindab Põhjamaades ligikaudu kaht miljonit klienti, sealhulgas Eestis üle 645 000 kliendi. Eestis suuruselt teine mobiilsideoperaator Elisa pakub oma klientidele laia valikut erinevaid mobiili- ja andmesideteenuseid. Vahendame läbi sidevõrkude inimestele elamusi ja parandame ettevõtete tootlikkust. Elisa keskendub eraklientidele ja ettevõtetele suunatud IKT- ja võrguteenuste arendamisele. Elisa ja juhtiv globaalne mobiilsideoperaator Vodafone on sõlminud laiaulatusliku koostöölepingu, mille kohaselt pakuvad ühisteenuseid 40 erinevas riigis. Elisa Eesti AS käive oli 2013. aastal 94,8 miljonit eurot.

[Dogbert]

Huvitav, kas Elisa on uue pressiteadete vorpija palganud või pole eelmine veel eesti keelt päris selgeks saanud? Eesti keeles tähistatakse, erinevalt inglise keelest, järgarve soovitavalt järelliite asemel punktiga. Ehk siis "20.", mitte "20-nes". Kõik järgarvude järelliited, sh ka käändesse käänamisel, on ebasoovitavad ja võiks neid kasutada nii vähe kui vähegi võimalik. Lugeja käänab seda oma peas nagu vaja. Siin on lausa pealkirjas suurelt "20-nes"

http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=9

[Tanel]

Dogbert, saad ehk Marika Raiskile viisaka kirja saata?

Teemasse ka - esimene GSM kõne President Meri poolt

[Dogbert]

[siinus]

Ma ei tahaks uskuda, et sel pildil just GSM kõne oli...

[jägaja]

[Dogbert]

Hmm, mina lõpetasin keskkooli 1991. aastal ja põhikooli kolm aastat enne seda. Mäletan üsna hästi, et juba põhikoolis soovitati järgarvude puhul kasutada punkti igasuguste järelliidete asemel. Mitte et järelliited täiesti keelatud oleksid olnud või oleksid praegu (Või ongi nüüd üldse keelatud? Ma ei teagi täpselt.), aga nad on ebasoovitavad olnud ikka väga pikalt juba. Reegleid võidi ju muuta 90. keskel, aga selles osas küll mitte midagi radikaalset pole toimunud minu põhikooli ajast saati. Võimalik, et enne seda oli teisiti, ei ole kursis kaugema ajalooga.

PS. Kes neid punkte araabia numbriga järgarvu järele kirjutamata jätta üritab praegu, kui reeglid konkreetselt just punkti nõuavad? Punkti kasutatakse järgarvude järel ju ka rahvusvaheliselt, vist vaid USA on see jäärapea, kes kõike teisiti teha üritab ja ka oma Wordi vaikimisi seaded sellele vastavalt sätib. Kuidas sa teed siis üldse vahet arvul ja järgarvul, kui pole ei punkti ega järelliidet? Wordi vaikimisi seadistus nüüd keele reegleid muuta küll ei tohiks. Punkti järel väiketähe automaatne muutmine suurtäheks on esimene asi, mis Wordi seadetes välja lülitatakse, kui ei kirjutata inglise keeles (ja isegi sel juhul on ta pigem tüliks). Kui ei oska, siis tuleb nõu küsida, mitte keelt väänama hakata.

[Tanel]

[Tanel]