[Märt.]

tahanteada, sa ei tea, millest räägid. Näiteks tahad installida asja. Asi kisab windowsi all, et enne ei saa midagi, kui pole paigaldet .net framework, c++2005 redistributable, etc. Windowsi all lähed sellele eraldi järele. Linuxis tõmmatakse see juurde ja asi saab ühe korraga paigldatud, kasuta ainult. Ja turvaaukudest pajatas juba Dogbert.
Head lugemist ja linuxi reaalset kasutamist ja tundmaõppimist!
Sa küll seda ei suuda ja mõtled jäigalt, aga proovi siiski, see pole valus.

[woox2k]

Linuxis on auke ja buge ikka omajagu, nagu igas suuremas tarkvaras/operatsioonisüsteemis. Hea on just see, et enamusajast tekitavad neid auke just kolmanda osapoole programmid ja kernel iseenesest on vägagi turvaline, st. parim valik on valida enda jaoks distro kus on peal ja jooksevad ainult kasutajale vajalikud asjad. Enda valikuks osutus ArchLinux. Ubuntu jms. eriti "kasutajasõbralikud" armastavad igasugu teenuseid ja programme ise startuppi lisada, isegi kui need installiti teiste programmide jaoks ja pooleldi kasutaja teadmata (sshd näiteks)
See pole küll võrdluse teema aga Windowsit ei tasu siin kõrvale panna, sest seal pole võimalik aru saadagi, mis taustal joosta võib ja auke interneedusele kasutada jätab. (OS enda teenused jms. peidetud "kasutajasõbralikkust" parandavad asjad)

[Märt.]

[Krizto]

Märt., Ubuntu 13.10 kasutab dpkg 1.16.12ubuntu1.2 versiooni. Turvaauk lappimata v6i antud n2ide Ubuntu puhul ei kehti?

[tahanteada]

Paistab, et Softpedia on jällegi järgmise, edasiarendatud, Light-versiooni "kinni püüdnud" ja sellega siis tutvust teinud.

RhinoLINUX Lite Xfce Edition 7.0 Is Based on Xubuntu 13.10 and Linux Mint 16

http://news.softpedia.com/news/RhinoLINUX-Lite-Xfce-Edition-7-0-Is-Based-on-Xubuntu-13-10-and-Linux-Mint-16-443812.shtml

[Krizto]

[mihkelv]

http://people.canonical.com/~ubuntu-security/cve/2014/CVE-2014-3127.html
Ikka patchitud.

[Märt.]

Nv on aega vastata, sorri. Õhtuti versioone ei uuri, lapsed ja naine on olulisemad.

[kevku]

tahanteada, installi gentoo parem

[harakas]

Vanematele masinatele pane pigem Linux Mint 17 “Qiana” MATE

[laurx]

[aht0]

[kaabakas]

[Märt.]

tahanteada, Manjaro on juba ammu olema,pole sugugi värskelt ilmunud: http://en.wikipedia.org/wiki/Manjaro_Linux
Uus versioon lihtsalt.

Aga et sul oleks iga päev uued uudised
http://distrowatch.com/

[Skorzeny]

[aht0]

Novembri algusega tulid välja OpenSuse 13.2 (eile keskpäeval) ja OpenBSD 5.6 (pidi tulema esimesel, hilines ca päeva)

OpenBSD uuendustest on OpenSSL asendatud LibreSSL'iga (üleliigsest bloatkoodist ja turvaaukudest puhtamaks roogitud OpenSSL) ja Sendmail oli asendatud OpenSMTPD'ga, pluss nipet-näpet. Muidu nishi-OS aga pahatihti nende algatused (pf, openssh jne) jõuavad edasi kasutusse ka teistesse OS-idesse. Muidu see OS sobib hästi kodusesse pc-ruuterisse (arendamisel rõhutakse eranditult turvale, boonuseks minimaalsed riistvaranõuded), desktopi peal pole sellega suurt midagi teha (graafikadraiveri ikaldus, SMP nõrgavõitu)

linke ei viitsi visata, keda huvitab leiavad googliga. Lihtsalt infoks. Ootasin ise mõlemat.

[scrtchy]

Tere!

Ehk oskab keegi soovitada miskit linuxi varianti mida veaks välja probleemideta HP DV4000 läpakas. Hetkel peal miskisugune Ubuntu 10.4 vist, ning noo see läpakas jääb veidi lahjaks vist.
Ei oota müstilisi tulemusi, vaid et asi mul ära ei tardu 10 min jooksul 3x .
Läpaka andmed:

Intel(R) Pentium(R) M Processor 740 (1.73 GHz)
Intel(R) Graphics Media Accelerator 900
512MB DDR SDRAM (2x256MB)

Tänan ette ära kes aidata viitsib!

[harakas]

Võid proovida lubuntut
http://lubuntu.net/blog/lubuntu-1404-trusty-tahr-released
või Linux Mint 17.1 Mate
http://www.linuxmint.com/download.php

[Dirty Harry]

Üldiselt on suur osa hädasid vana ja aeglase HDD taga üldse. Ehk siis kui SSD panna võid saada suurima võidu.

[laurx]

esimese asjana on sellele masinale vaja saada külge vähemalt giga mälu.

[ricom2ger]

Pigem ikka mälu vähesus.

[Dirty Harry]

Mälu on ka vähe jah.

[laurx]

2x1gb ddr i on kallim kui see masin.

[ricom2ger]

[laurx]

[ricom2ger]

[Crypz]

ise olen archi kasutanud oma läpaka peal 2-3 aastat. Bleeding edge kohta suht stabiilne, väga katki pole nii otseselt patchides läinudki.

[warkriss]

Olen Linuxi võõras inimene, va üksik üritus, kui kasutasin seda läpaka kõvakettalt andmete päästmiseks.
Iseenesest tundus vahva, kuid igapäevaelus läheb vaja Windows keskkonda.
Vanavanematel on kodus iidamast-aadamast lauaarvuti (2006?), millel hetkel jookseb XP. Küsib pidevalt update ja kuna piraatversioon, siis kiusab ka sellega.
Mõtlesin, et võibolla oleks mõistlik üle minna linuxile.. Kuidas arvate, kas Linux on pigem just selline ise näppimise asi või võiks seda kasutada ka seeniorite OSina ja just lihtsuse eesmärgil (ning ideaalis ka Eesti keelsel?)

[lightbluefox]

Seeniorite OSina on väga super, mida vähem windowsist teab seda parem
Ise paigaldasin ühele gigahertsise celeroni prose ja 256mb rammiga kastile Lubuntu. Kõik uuendused tehtud ja programmid koos ID kaardi toega paigas ja oligi kinkimiseks valmis. Kuulsin hiljem aint kiidusõnu.
Eks neid kergeid OSe ole veel, aga läksin mugavuse teed, kuna Lubuntu puhul knowhow tuleneb ubuntu baasist ja pole midagi ise leiutada vaja.

e: 2006 arvuti võib palju tähendada, aga võib ilmselt kaaluda ka estobuntut http://estobuntu.org/mis-estobuntu

[aht0]

[warkriss]

Hetkel mõtlen siis Estobuntu kergekaalulise töölaua peale.
Kuna avastatakse põhiliselt netiavarusi ning vahel liigutatakse ka pilte, siis on väga hea, et sel on vaikimisi peal id-kaardi tugi ning samuti on see eesti keelne.
Kas Lubuntut saaks ka eesti keelseks teha?
Ning on neil ka vahet lihtsuse suhtes, et äkki mõnega on vaja käsurida kasutada (see ei oleks kindlasti neile sobiv variant)?

[lightbluefox]

Kõik Ubuntud töötavad minuarust eesti keeles ka, igatahes mina panin Lubuntus küll eesti keele peale. Käsurea vajadust ei ole, algseadistuse teed ise, programme saab lisada pakihalduri kaudu, peamiselt on käsurida kasutatud, et kuna nii saavad osad inimesed asjad kiiremini tehtud, tegelikult võiks ka ju windowsis käsurea kaudu asju teha, aga miskipärast eelistatakse ikka graafilist lahendust

[Dogbert]

warkriss, https://help.ubuntu.com/community/Lubuntu/Documentation/LanguageSupport

[mikk150]

[Dogbert]

Ma täpsustaks, et vaid teatud osa professionaalsest video- ja pilditöötlusest ning CAD süsteemide kasutajatest jääb välja. Samas näiteks Industrial Light and Magic (ILM) kasutab oma arvutigraafika loomiseks Linuxit laialdaselt juba üle kümne aasta.
Ja nagu siin keegi märkis hiljuti, Avid "mustad kastid" töötavad üldse FreeBSD peal.

http://www.creativeplanetnetwork.com/news/news-articles/linux-hollywood/381003

Hobikasutajale (ja ka profile) on Linuxil töötavat tasuta ja ka tasulist video- ja pilditöötlust ning CAD-i olemas juba päris palju. Ei ole neist ühegi töö jaoks enam Windowsi vaja.

Välja tunduvad jäävat Windows-only, ehk peamiselt Adobe, Autodesk jms toodete kasutajad üksiküritajatest suuremate firmadeni, tipptegijad aga kipuvad sageli just Linuxile kolima...

[olavsu1]

UG-NX on ka igale platvormile olemas. tuleb ainult Siemensilt küsida.

[aht0]

[DJope]

Lubuntu peal ID kaart ka töötab?

[xpander]

[Märt.]

[Dirty Harry]

[olavsu1]

[Märt.]

Shotwell, Picasa, veel on miskit.

[Märt.]

Shotwell, Picasa, veel on miskit.

[Dirty Harry]

Quakelive kohapealt kirjutasin ka, et "jah, saab mööda". Ega linuxi peal saab kõike teha kuni op.süsi emuleerimiseni välja. Niiet selles mõttes võib alati apelleerida sellele ning ütelda, et 100% on linux ja win võrdsed.

[lightbluefox]

Imelikud kiiksud on jah mis järjest välja tulevad ja tööd häirima hakkavad, esialgu on kõik lill, ID kaart paigaldub, brauser töötab, ekraanil on õige ilmateade ja kell on ka sünkroonis.
Siis aga hakkab vaikselt tulema, youtube fullHD videod hakivad või jooksevad aeglaselt võrreldes windowsiga, telefonist suurte failide kopeerimina on kohutavalt aeglane protsess, mingid programmid kiiluvad kinni.

Kõik ülaltoodud tähendavad kohe foorumitesse sukeldumist, mõne kohta saad teada, et isegi bug on submittitud ja ehk kunagi jõutaks ka järjega selleni (kui vahepeal ei hakata tegelema uue väljalaskega või ei tule forki ), kuid hetkel ei aita see info sind kuidagi. Mitmed neist on aga seotud just mingite vanade draiverite vms asjadega, "linux ei ole süüdi, et see või teine oma tüürelite koodi ei jaga vms" jutt tavakasutajat ei huvita, tema tahab töötavat süsteemi.

[olavsu1]

[Dogbert]

Youtube fullHD ei haki midagi isegi lahja inteli graafika peal, kui riistvara ei ole muuseumieksponaat (omab h264 kiirendust rauas) ja sa ei ürita neid jooksutada läbi flashi. Flash on ikaldus isegi Windowsis ja ka Windowsis sisuliselt poolsurnud juba. Video jaoks pole teda ammu juba mõtet kasutada ja Adobe seda ju Linuxile ei arenda enam ammu, üht ja sama muuseumieksponaati lapitakse vaid aeg-ajalt.

Telefonist failide kopeerimine aeglane? Mis telefonist?

Probleeme muidugi tuleb ette, aga kas Windowsis midagi sarnast ei juhtugi, et Windows on puhta ideaalne? Mõne muu asjaga ja teises kohas küll, aga Windows ei ole kaugeltki probleemivaba ning sama kehtib Windowsis töötavate programmide kohta - mõni on surnud ja uuendusi ei tule enam kunagi, mõni on arendusfaasis hüljatud jne. Bugiseid asju on maa ja ilm, lahendusi otsid samamoodi mööda veebi taga ja sageli ei leiagi.

Paljudele Linuxis korralikult töötavatele tasuta programmidele, millega Linuxi kauaaegne kasutaja võib olla harjunud, ei ole pea mingit analoogi Windowsis kasutamiseks, vähemalt mitte tasuta. Windowsi tugi teistele failisüsteemidele on olematu, kolmanda osapoole tarkvara ext failisüsteemile on vana ja mitte eriti usaldusväärne. Paljud Linuxis out-of-box töötavad riistvarajupid ei tööta Windowsis, sest pole kas 64-bitiseid draivereid või on viimane versioon Windows XP-le. Veel hiljuti polnud Windowsis >4 GB RAM-iga midagi pihta hakata (32-bitises pole siiani). Jne jne. Kolimine Linuxilt Windowsile on umbes sama tülikas kui vastupidine ja võiks täpselt sama jutu kirjutada Windowsi kohta linuxikasutaja vaatepunktist.

[DigeBeni]

... võiks natuke vahet teha, kus teemas ja mida arutatakse. See siin pole kas või miks linux valida vaid kui valida, siis missugune distro. Minu soovitus oleks alustades kindlasti eemale hoida igat sorti teravate nurkadega arendusversioonidest ja samuti neist distrotest, mis lubavad maad ja ilmad kokku aga millel tausta ega ajalugu praktiliselt pole. Ubuntu/Kubuntu LTS versioon oleks alguseks väga hea, puhtalt maitse asi, kumba eelistada. Linux ongi valikute küsimus, seda ei sunni ega suru keegi peale ega esita tingimusi, kuidas seda kasutada. Loomulikult tuleb silmas pidada, et linuxilisi ei lükka edasi suured rahamäed, seetõttu tuleb päris palju oma peaga mõelda ja panustada oma aega sellesse, et süsteem saaks just su personaalsete vajaduste jaoks vastav. Kogemuse kasvades hakkab välja paistma päris palju eelised, mis esmalt välja ei paista aga selleni ei jõua kindlasti paari päeva või isegi kuudega, selleks läheb tõenäoliselt aasta või paar, vilumus ei teki üleöö. Linux ei ole reeglina nö. armastus esimesest silmapilgust, see kasvab aegamööda külge. Ma isegi ei ütleks, et kõik aspektid selles osas oleks 100% pragmaatiliselt põhjendatavad, inimesed on erinevad ja nii ka nende valikud ...

[aht0]