raxz, pole küll selle dialektiga kokku puutunud aga oled sa proovinud seda ajavahe arvutust korra debug'i välja karjuda? Saad sa sealt üldse sellise ilusa täisarvu kätte?
Dokumentatsioonis on vist viga. Funktsioon, mis peaks seda tegema, ei toimi. Leidsin teise tee, aga nüüd karjub, et ma teen arvutusi stringidega. Kui stringid teen arvudeks, siis karjub, et arvutan nulliga. Need ajad saan muidu kätte küll, millega ma peaksin arvutuse tegema.
edit: pean vist ajad käsitsi sekunditeks tegema, siis lihtsam võrrelda. Kõiki funktsioone veel ei tunne.
edit2: ajasin masina segi vist. Ühtegi "scene" teha ei saanud. Midagi üle salvestasin, siis kustutas selle ära. Restart ei aidanud. Haige masin.
edit3: tegin restardi, tarkvarauuenduse, vooluvõrgust välja... Ühtegi scene'i ei saa muuta ega teha enam. Muudan või lisan, siis pärast salvestamist on kõik nimekirjast kadunud. Pärast restarti tagasi, aga nendega enam midagi teha ei saa.
edit4: vahepeal läheb masin täitsa lolliks. Progreda saab, salvestab ära ka, aga ühtegi muutujat tegelikult ei muuda. Pärast restarte saab jälle toimima. Lõpuks sain vist toimima. Aga liikumisanduril märkasin imelikku anomaaliat. Kui on liikumine tuvastatud, siis iga kord annab 10s pärast uuesti signaali, et liikumine on toiminud. Lisan koodi logi ka sellest.
Minul on pandud lamp liikumise peale põlema 15 sekundiks. Põleb ta aga 25s. Kui panen minut, siis põleb 70 sekundit. Kui panen 10s, siis põleb 20s.
edit5: sain pihta sellele 10s värgile. Liikumisandur hoiab 10s enda väljundit aktiivsena ning mina hakkan oleku muutuse järgi lampi süütama.
Pean tegema muudatuse. Kui enne oli 0 ja nüüd 1, siis reageerib, kui oli 1 ja muutub 0ks, siis oleks vait. Aga tegelikult pole see üldse tähtis niiet ei hakka sellega pead vaevama.
edit6: segane öine monoloog tuli siin. Koduautomaatikal peaks üldsegi oma teema olema siin foorumis.
while vahe ~= old_vahe do
if vahe == 0
then
fibaro:call(33, "setValue", "20");
fibaro:debug("Liikumine tuvastatud. Süütan lambi.");
end
if vahe == 15
then
fibaro:call(33, "setValue", "0");
fibaro:debug("Liikumist pole 15s olnud. Kustutan lambi.");
end
old_vahe = vahe;
fibaro:debug(vahe.."s lamp "..fibaro:get(33, "value").."%");
end
end
Sain lõpuks sellise koodi kokku. Kui on pime ja telekas tarbib alla 100W (ehk siis TV on välja lülitatud), siis liikumise peale läheb laetuli 90 sekundiks põlema. Kui TV töötab, siis ilmselt istud diivanil ning ja vaatad telekat ning pole vaja, et lamp pidevalt vilguks. Ei ole nutipistik ainult iPhonega sisse ja välja lülitamiseks.
--[[
%% autostart
%% properties
%% globals
lamp_autotime1
lamp_autopower1
--]]
a=0;
while a do
local val, deviceLastMod1 = fibaro:get(21, "value");
while vahe ~= old_vahe and tonumber(fibaro:getValue(42, "valueSensor")) < 100 do
if (vahe == 0 and tonumber(fibaro:getValue(24, "value")) < 90)
then
fibaro:call(33, "setValue", tonumber(fibaro:getGlobalValue("lamp_autopower1")));
fibaro:debug("Liikumine tuvastatud. Süütan lambi "..tonumber(fibaro:getGlobalValue("lamp_autotime1")).." sekundiks.");
end
if (vahe == tonumber(fibaro:getGlobalValue("lamp_autotime1"))-10 and
tonumber(fibaro:getValue(33, "value")) > 0)
then
fibaro:call(33, "setValue", "0");
fibaro:debug("Liikumist pole "..tonumber(fibaro:getGlobalValue("lamp_autotime1")).."s olnud. Kustutan lambi.");
end
old_vahe = vahe;
fibaro:debug(vahe.."s "..fibaro:get(33, "value").."% "..fibaro:getValue(24, "value").."lux mo"..fibaro:get(21, "value"));
end
end
Fibaro üllatas jälle - valmis on saanud Home Centeri väiksem versioon (loe taskukohasem). Funktsionaalsust on mõnevõrra piiratud, häälkäsklusi näiteks ei ole.
HC2 lite hind eestis on 279,9€ koos km-ga. Aku ja GSM on natukene kaugem teema minu info kohaselt, aga kindlasti on needki varsti olemas.
Saadavus? Peale Cebit messi või millalgi aprilli 4-5 päev, millal Tallinnas see ehitusmess toimub, on loodetavasti see olemas. Akumoodul hakkab ka loodetavasti miski alla 99€ ringis maksma. Zipaboxi aku-GSM moodul oli sellises hinnakategoorias.
Ma tahaks juba raha kulutada
Eelnevalt tahaks muidugi natuke rohkem teada, mis tolle lite nime taga peitub. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
See kiirendusandur on tõenäoliselt sihitud USA turule, kus ta väidetavalt peaks olema suuteline ära tundma ka väiksemaid(ja suuremaid) maavärinaid.
HC Lite versiooni puudused on ka siis nüüd teada. Võrreldes HC2 versiooniga, on ära koristatud kolm asja:
LUA
LiLi
VOIP
Ehk siis kui häälkäsklustest ei hooli ja ülikeerukaid loogikasüsteeme ei taha teha, siis peaks tegu päris vahva riistaga olema. Kujutan ette, et super lahendus kuskile suvilasse või korterisse.
See Fibaro liikumisandur pidi suutma toas tule põlema panna juba siis, kui sa selle peale mõtled. Et ta ei peagi su liikumist nägema.
Kui ma tahan 2 põrandakütte kontuuri juhtida, siis pean sinna vist juhitavad ajamid panema ning releedega juhtima? Või saab ka RGBW mooduliga neid sujuvalt reguleerida vastavalt vajadusele? 0-10V ajameid ka on?
Kui on ainult kinni/lahti positsioon, siis see tundub natuke liiga järsk. Kuidas selline süsteem tavaliselt lahendatud on?
Radiaatoritel on Danfossi ajamid, aga põrandaküttekollektorile neid ei saa panna.
Põranda kontuure saab praegu käsitsi kraanist juhtida, aga tahaks seda ka automaatseks teha.
1 toas on põrandaküte ja radiaator koos. Kuidas neid oleks hea juhtida?
Kas bybass peab fibaro dimmeril LEDi jaoks ikka veel vahel olema või on seal midagi muudetud dimmeri ehituses?
Indome poes lihtsalt ei hakanud see bybass toode enam silma. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
raxz, põrandakütte kollektori ajamid ongi tavaliselt ON/OFF tüüpi. Ehk vesi kas põrandas voolab või ei voola.
Midagi järsku pole, mõtle milline mass ja soojusmahutuvus seal taga on.
Või kui sa soovid 3T ventiiliga põrandavee sisendtemperatuuri juhtida, siis nendele on mootoriga ajamid ka olemas.
Mina keeran 2x aastas käsitsi - kevadel 24'C ja sügisel 32'C peale.
Üksiti saab siis ka visuaalselt torud üle silmitsega ega lekkeid pole kusagil tekkima hakanud.
Võiks ju tõesti see seadistus välistemperatuuri järgi automaatselt käia aga nii on see juba 2007 aastast toiminud.
Iseenesest ei juhtuks midagi kui ei krutiks üldse - ajamid sulgevad nagunii ringi(d). _________________ Experience is what you get when you don't get what you want.
Põrandasse minev vesi võiks siis olla vaikimisi 24 kraadi ning kui temperatuur väljas on alla mingi numbri (20 kraadi?), siis tõstan seda. -20 juures peaks siis 32 kraadi olema. Kas see oleks mõistlik lahendus?
Põrandasse minev vesi võiks siis olla vaikimisi 24 kraadi ning kui temperatuur väljas on alla mingi numbri (20 kraadi?), siis tõstan seda. -20 juures peaks siis 32 kraadi olema. Kas see oleks mõistlik lahendus?
Ma ei tea, mis sul sooja toodab, aga soojuspumpadega annab tegeliku säästu see, kui juhid tema toodetava vee temperatuuri (mida madalam see on, seda tõhusam ehk parem COP). Intelligentsemad pumbad juhivad seda oma sisemisest tarkusest, selle funktsiooni nimi on manuaalides näiteks "küttegraafik". Kuna sul on radikad ja põrandaküte mõlemad, siis sa seda varianti kasutada nagunii ei saa, et lased kütteseadmel otse põranda jaoks sobiva vee teha. Aga saad teha radikate jaoks sobiva (mis samuti sõltub välistempist) ja kusagil peab sul nagunii olema segamissõlm mis miksib põranda jaoks sobiva sooja vee. Selle sõlme automatiseerimine annaks suurema mugavuse - põrand on alati mitte soojem kui vajalik.
Kollektori pealt ei saagi sisenevat temperatuuri reguleerida, saad ainult vooluhulka. On küll lineaarjuhtimisega kollektoriajameid olemas, aga sisenev temperatuur on ikkagi sisenev temperatuur. Betoonis oleva toru puhul on soojuslik inerts nii suur, et kogu sel täpsel jamamisel pole suurt pointi. Ideaalis on kogu küttesüsteem nii tasakaalustatud, et kõigis ruumides on soovitud temperatuur siis, kui kollektor on avatud, sulgemine toimub ainult siis, kui kusagil tahad normist madalamaks minna või kui lisasoojusallikas nagu päike või ahi mingit tuba eriti kütab.
Põrandasse minev vesi võiks siis olla vaikimisi 24 kraadi ning kui temperatuur väljas on alla mingi numbri (20 kraadi?), siis tõstan seda. -20 juures peaks siis 32 kraadi olema. Kas see oleks mõistlik lahendus?
Eks see sõltub osaliselt ka põrandakatte materjalist. Kivipõrandatesse võid ka suuremat temperatuuri lasta aga puitparketile oli maksimum mida soovitati vist 35'C. Ja ebameeldivaks ka läheb kui jalgade all liialt soe.
Üldiselt ma kuni püsivate külmadeni lasen suht miinimumi peal ja siis krutin kõrgemaks.
Ma ei tea kuipalju sa seal "progeda" saad aga pmst võiks loogika olla selline, et kui X ajaga soovitud (toa)temperatuuri ei saavutata (või temp ei tõuse N-kraadi), siis suurendatakse siseneva vee temperatuuri Y võrra ja tehakse sama tsükkel uuesti läbi kuni saavutakse soovitud temperatuur või sisendvee temp on oma lubatud maksimumi saavutanud.
Juhul kui siis ka temperatuur on soovitust madalam siis anda totaalset häiret.
See on selline täppishäälestus.
Lihtsam (ja lollikindlam) on teha välistemperatuuri järgi graafik.
Sellist asja oskavad enamik katlaid.
Aga jah, kui sul radikad ja põrandaküte mõlemad, siis see graafik sobib ennekõike radikatele.
Segamissõlme pane 3T ventiil koos ajamiga juhtima.
Vaata eelpool vanu postitusi, me korra siin jägaja-ga vaidlesime sel teemal.
Ta viskas viite ka ajamile. _________________ Experience is what you get when you don't get what you want.
Kui 12V LED, siis pane RGBW. 4 kanalit. 144W@12V, 288W@24V.
Uus süsteem ühes ruumis ongi 12V peal juba. Vanades tubades on veel 230V toitega valgustid..dimmerdatavad on nad küll kõik. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Kuid nelja füüsilist lülitit saab selle RGBW mooduliga ühendada? Eesmärk pole telefoni alati otsida, et tuld põlema panna.
Need neli sisendit saavad ilmselt töötada nii analoog 0-10V signaalidega kui ka lihtsalt lülitist impulsi peale lülitab ühes ettamääratud kanalis tule põlema, on see nii? Sain vast ikka õieti aru.
Füüsilise lülitiga sisendis mängimisega saab nii dimmerdada, kui ka sisse-väljalülitusi teha? Seda kõigil neljal kanalil sõltumatult.
Aga... kuna tegu on analoogsisenditega siis kas saab ka selliselt dimmerdada, et panen 4. potentsiomeetrit sinna sisendisse ja keeren-liigutan neid nuppe.
Miinimumis on lamp kustus ja maksimumi poole keerates hakkab lamp tasahilju heledust juurde saama. Tekkis selline uitmõte.
Mida siis Fibaro äpp sellisest füüsilisest dimmeri nupust arvab? Mul on aastaid kasutusel selline liuguriga dimmer ja meeldib sellest puutega seatavast elektroonilisest dimmerist rohkem. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Kuid nelja füüsilist lülitit saab selle RGBW mooduliga ühendada? Eesmärk pole telefoni alati otsida, et tuld põlema panna.
Need neli sisendit saavad ilmselt töötada nii analoog 0-10V signaalidega kui ka lihtsalt lülitist impulsi peale lülitab ühes ettamääratud kanalis tule põlema, on see nii? Sain vast ikka õieti aru.
Füüsilise lülitiga sisendis mängimisega saab nii dimmerdada, kui ka sisse-väljalülitusi teha? Seda kõigil neljal kanalil sõltumatult.
Aga... kuna tegu on analoogsisenditega siis kas saab ka selliselt dimmerdada, et panen 4. potentsiomeetrit sinna sisendisse ja keeren-liigutan neid nuppe.
Miinimumis on lamp kustus ja maksimumi poole keerates hakkab lamp tasahilju heledust juurde saama. Tekkis selline uitmõte.
Mida siis Fibaro äpp sellisest füüsilisest dimmeri nupust arvab? Mul on aastaid kasutusel selline liuguriga dimmer ja meeldib sellest puutega seatavast elektroonilisest dimmerist rohkem.
Ma arvan, et lülitid saab teha selliseks, et nuppu all hoides dimmerdab sujuvalt üles või alla. Selleks peab lülitil vedru olema all.
Praegu ei viitsi katsetada. Vb hiljem.
edit: IN1 ja GND ühendamine korraks pani OUT1 100% peale. Kui hoidsin kontakt koos, siis dimmida sai ainult alla. 0->100 ei saa dimmida, aga kui lamp on põlema pandud, siis kontaktide koos hoidmine dimmib kordamööda üles ja alla. Kui põleb, siis kiire lülitus lülitab välja.
Lauri_s seda räägib jah, et lüliti all peab vedru olema, mis hoiab niiöelda kontakte alati avatuna. vajutus kas paneb lambi põlema või siis kustutab selle.
Vajutuse pikkusega saab dimmerdada jah. Lisaks saab luua vajutuste makrosid, näiteks kolm kiiret vajutust võtavad majast elektri ära jne.
See pööratavate nuppudega dimmerdamise variant võib teoorias seina peal isegi okei välja näha.
Olen uues elektripaigalduses Legrandi välja vahetamas selliste vastu. Sellel on miniatuursed dimmerdamise pööratavad nupud olemas.
Link _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Kas on olemas ka mõni ilus termostaat seinale, mille setpointi saaks siis seinalt ja kontrollerist muuta?
Nest on väga ilus, selle paneks küll. Aga mul oleks vaja ainult ilusat välimust ning ajami avamist ja sulgemist. Kõik see muu Nesti tarkus võiks olemata olla.
www.nest.com
See on lihtne, ilus ja elegantne.
Aga kõik need teised Horstmannid, Secured jne näevad nagu mingid kärakad välja seal seina peal.
Aga lisaks nendele on nagunii tuppa temperatuuri andur ka panna.
Kas on ka mingeid lahendusi Androidi telefoni seinale kinnitamiseks koos toitekaabli ühendusega ning kas saab igale telefonile oma vaate teha, et ta näitaks ja muudaks ainult selle 1 toa temperatuuri?
Aga põhimõtteliselt peaks Nesti saama ka kasutada. Kuigi setpointi vist väliselt tal seada ei saa. Kui oleks võimalik analoogsignaaliga talle setpoint ette anda, siis oleks võimalik teda Z-Wave seadmetega ka kasutada.
Ta ju ise mõõdab temperatuuri ning vajadusel lülitab kütte sisse. See lülitus läheks mingi sisendmooduliga keskseadmesse ja too juhiks juba ajameid.
Tegelikult ei ole mingit tarkust vaja. On vaja ilusat ekraani, mis näitaks setpointi ja hetke temperatuuri ning vb mõnda asja veel... Temperatuuriandur on eraldi nagunii.
viimati muutis raxz 06.03.2014 22:19:55, muudetud 1 kord
Ma ei ole ka Nesti kasutanud, aga ta näeb hea välja. Kunagi ma otsisin Nesti sealt foorumist, siis veel ei olnud. Aga tore, kui nüüd töötav lahendus olemas on. Kohe süvenen natuke.
Väike teemaarendus Fibaro nutikodu kasutamisest kortermajas, süsteem paigaldati juba praktiliselt valmis korterisse, kus olid ka valveandurid paigas - need seoti samuti süsteemiga ning Fibaro süsteem omakorda G4S valvega.
CeBIT 2014 messil käidud ja huvipakkuvat infot kaasa võetud. Fibaro liikumisandur on tõesti pisike ja ka väga eriline! Nimelt ta ei ole tavaline PIR andur vaid tema sees on neid 4. Ja seeläbi suudab andur tuvastada kustpoolt inimene vaatevälja tuli ja kuhu edasi liigub - see tähendab, et näiteks koridoris liikudes magamistoa poole, süttib magamistoa tuli enne kui sa sinna sisse astud.
Mõned pildid ka:
Multiandur peaks müügile jõudma euroopas järgmisel nädalal.
Nagu järgmiselt pildilt näha, sisi Fibaroga on seotud nii ilmajaam, Sonose helisüsteem, Nest termostaat, iRobot kui ka Philipsi Hue lambid.
Swipe paneel peaks paari kuuga küpseks saama, tegemist hakkab olema põhimõtteliselt kleepsuga, mis suudab tuvastada käe-jala liigutust ja seeläbi käivitada mingeid seoseid vms. Fibaro presenteeris seda paanikanupuna, mis on peidus seina sees ning mille abil saaks näiteks turvafirmale saata häireteate.
"Indome elektrikulu lugejat saab paigaldada 98%le elektrimõõtjatele. Oluline on, et mõõtjal oleks kas "silm" mis vilgub või ketas mis pöörleb."
Tõstke käsi, kel on selline voolumõõtja veel alles
Mulle meeldis eespool viidatud voolutrafoga variant, ammu plaanis midagi sellist olnud katsetada. openenergy lehel nüüd kena vaba soft ka saadaval.
Kettaga mõõdikut ei leidu vist tõesti enam eriti kuskil, aga UV või led "silm" peaks tänapäevastel vist kõigil olemas olema
Eeldasin, et vilgutavat ledi soovitakse. Kas see UV silm ka "lihtsalt" vilgutab või tuleb sealt rohkem infot välja?
Indome lehel jäi silma voolutrafodega variant, aga miks 2 faasi? Eestis ikka kas 1 või 3.
Pigem ootan Fibaro 4 versiooni, kus loodetavasti on seda energiamõõtmise osa parendatud selliseks, et õnnestub paigaldada nn. arvestiga paraleelselt z-wave peaarvesti, mille andmeid ka loetakse nagu kogutarbimise oma.
Ülejäänud energiatarbimise pistikud ja ka kahe- või kolme voolutrafoga variante saab siis kasutada seadmepõhiseks tarbimise mõõtmiseks. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Pigem ootan Fibaro 4 versiooni, kus loodetavasti on seda energiamõõtmise osa parendatud selliseks, et õnnestub paigaldada nn. arvestiga paraleelselt z-wave peaarvesti, mille andmeid ka loetakse nagu kogutarbimise oma.
Ülejäänud energiatarbimise pistikud ja ka kahe- või kolme voolutrafoga variante saab siis kasutada seadmepõhiseks tarbimise mõõtmiseks.
Kas peakilbis kolme voolutrafoga asi ei annagi sama tulemust? Minu huvi on ka mõõta kogu maja voolutarvet, aga arvestilt lugemine ei meeldi seepärast, et tahan näha faaside koormust eraldi (päikesepaneelidelt tuleb vaid ühele faasile toodang ning eesmärk on 100% ärakasutamine, mitte võrku laskmine).
Kas fibaro oskab energia liikumise suunda ka määrata või on see palju tahetud?
Saab ikka peaarvestina kasutada. Fibaro tarkvara ei käi eriti hästi ringi selle nn. peaarvestiga. Ta arvab, et see on lihtsalt mingi tarbijakoha arvesti.
Tahaks eraldada summaarsest tarbimisest eraldi teleri, külmiku, saunakerise jne. voolutarbimised. Hetkel on aga kõikide arvestite summa võimalik.
jne.
Ei leidnud ühte konkreetset teemat hetkel üles. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Selle 3klambrilise mõõtjaga saab tegelikult täna juba mõõta ja analüüsida ka infot. Paraku uuema generatsiooni klambritega mõõtja jaoks on Fibarol integratsioon lõpetamata. Vahe vana ja uue vahel on see, et uus mudel mõõdab ka pinget ja arvestab seda ka. Vana versiooni puhul tuli see parameetriga paika panna, kuid see ei ole kõige täpsem.
Lauri_s, kas said recovery tehtud või läheb too HC2 RMAsse? _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Kuidas seda uuema generatsiooni mõõdikut hetkel kasutada saab, mis see maksab ja kes müüb?
Mind väga palju rohkem ei huvita (esialgu) kui mõnel mõistlikul viisil info kätte saada (serial, lan, või mingi raadiovastuvõtja).
Või siis komplektina võiks pakkuda lahendust (kui on olemas), mis energia liikumise suuna muutusel (majast-võrku) lülitaks sisse (targa) lüliti/relee.
Kontrollküsimus: kas ampertangid võib panna peale ükskõik kuidas pidi (võetakse absoluutväärtus) või peavad olema "õiget" pidi (näeb energia liikumise suunda)?
Ilmselt päikesepaneelide ja tuulikute suuremal levikul pole ma ainus, keda sellised lisavõimalused huvitavad.
Energia liikumise suunda paraku need ampertangid tuvastada ei suuda. Ilmselt peaksid lisama mõlemale energiaallikale omaette voolumõõtjad ja siis neilt anduritelt saadavatele ning eelnevalt vastavale etteantud parameetritele tuginedes lülitaks su soovitud "tark relee" toiteahelad ringi.
Tuuleenergia- ning ka päikeseenergia süsteemide jaoks on muidugi olemas ka vastavad juhtmoodulid, neist oleks ilmselt lihtsam süsteemide ümberlülitust juhtida ning soovi korral lisaks z-wave tehnoloogiaga soovitud tulemusi saavutada.
Lisaks ei ole sugugi kindel, et huviline ka HC2 jaoks ise LUA scripti kasutades saaks soovitud tulemuse saavutada. Samas saab mingit juhtimistarkvara kasvõi Raspberry Pi või Arduino peal jooksutada. Fibaro saab (tuginedes fibaro foorumi kasutajate kogemustele) sealt välisest serverist neid andmeid oma huvides ära kasutama panna.
Pikk ja keeruline jutt. Kes aru sai, tõstke käsi .
Kusjuures tundub, et saab aru küll energia liikumise suunast.
tsitaat:
If the reverse clamping pliers, negative power is detected (Default: Disabled)
Kuidas seda z-wave seadet kasutada? Mis oleks kõige lihtsam/odavam viis sealt info arvutisse saada või mingit lülitit juhtida?
Kas ainult läbi fibaro keskse kontrolleri?
Fibaro toode on küll hea, kuid kardetavasti ei ole sul sellega nii lihtne jõuda soovitud tulemuseni.
Lite ei sobiks sulle ja HC2 on juba nii kallis, et kaldun odavama lahenduse poole. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Oleme teinud päikesepaneelide lahendusi mõned korrad juba, sellega tegeles kolleeg ja võin uurida, mis moel ja kuidas see lahendus täpsemalt tehtud sai ning annan teada.
Minu enda HC2 on alfa tarkvaraga ning hetkel tõesti üsna kasutu, ilus on vaadata, aga mingid funktsionaalsused ei toimi. Ei hakka sellepärast kontrollerit kuskile saatma, usun, et üsna pea tuleb beta välja, mis asja paremaks teeb.
Kel tõsisem huvi nutikodu vastu, sisi oleme sel nädalavahetusel väljas ka Interjöörimessil tallinnas, kohal nii HClite kui ka uued multiandurid ja loomulikult kogu Fibaro tootevalik.
Mis puutub võimalikult odavasse z-wave kontrollerisse siis, nende USB pulkade kohapealt soovitan enne uurida natukene ka tarkvara saadavust, kui just ise programmeerimisega ei tegele. Olen ühte klienti nõustanud siin pea pool aastat, kes ostis pulga sügisel, aga reaalselt PC-ga sai selle käima alles nädal tagasi. Küsimus lihtsalt selles, et head asja tasuta ei ole ning korralikul tarkvaral on ka korralik hind. Selles suhtes võtame Fibaro ees mütsi maha - nende tarkvara on tänaseni täies mahus tasuta ning ka kõik uuendused.
Minu soov "tavalisest" päikesepaneeli süsteemist erineb sellevõrra, et süsteem on võrguga ühendatud, aga võrku müüa ei taha.
Põhjus lihtne: tootmine ei ole nii suur, et viitsiks kogu seda paberimajanduse rägastikku korda ajada, tavaline voolumõõtja loeb aga ka tootmise tarbimiseks.
Ning sellest soov keskpäevase ületootmise osa kasvõi soojapuhurisse dimmerdada ja ilma kütta kui sellega midagi muud enam teha pole.
Sarnane soov oli elektroonika foorumis ja seal kui isenikerdamine pole probleem siis on võimalik põlve otsas relee valmis teha.
Teoorias pead mõõtma vooluvektori ja pingevektori, õigemini ajad taga nende vahelist nurka (N:ühe nullist läbides läheb käima taimer kuni teise nullist läbimiseni.). Kui nurk on kuni 90 kraadi siis on kõik OK, niipea kui nurk ületab 90 kraadi siis relee rakendub. (seda saab teha ka kahe releega või siis liidad vektoreid kokku trafol nagu rikkevoolukaitsel). Ülemineku hetkel on ka vool null (kuid see võib null olla ka tarbimise puudumisest). Teine meetod on kasutada induktsioonarvestit ja selle kettale monteerida mehhaaniline lüliti. Kui ketas liigub tagurpidi siis hoob vajautab kontakte alla, teistpidi aga käib ringi (nagu jalgratta vaba). Edasi on oma vaba valik, mis saadud kontaktinfoga teed, lahutad võrgust või lisad tarbimist. Paraku jälle siis kontaktid lahutuvad, et piiriala on üsna keeruline juhtum.
Mm, kuidas muidu elektriohutusega lood on, et kui EE võrgust pinge maha tõmbab, mida siis sinu süsteem teeb? See minu arust see suurem paberimajanduse osa.
Carl kirjutas:
Minu soov "tavalisest" päikesepaneeli süsteemist erineb sellevõrra, et süsteem on võrguga ühendatud, aga võrku müüa ei taha.
Põhjus lihtne: tootmine ei ole nii suur, et viitsiks kogu seda paberimajanduse rägastikku korda ajada, tavaline voolumõõtja loeb aga ka tootmise tarbimiseks.
Ning sellest soov keskpäevase ületootmise osa kasvõi soojapuhurisse dimmerdada ja ilma kütta kui sellega midagi muud enam teha pole.
Mm, kuidas muidu elektriohutusega lood on, et kui EE võrgust pinge maha tõmbab, mida siis sinu süsteem teeb? See minu arust see suurem paberimajanduse osa.
Paber ei ole see, mis elektrit välja lülitab vaid ikka inverter.
Kõigil eestis müüdavatel inverteritel on vajalikud kaitsefuntsioonid olemas. Veelgi enam - nad ei oskagi ise sagedust hoida, kasutavad ainult võrgu oma.
Ka olemasolevad voolumõõtjad oskavad arvestada mõlemas suunas energia liikumist.
Paber on ikka vaid selleks, et liitumist võimalikult ebameeldivaks teha (enne valitsuse sundivat otsust oli see praktiliselt võimatu) ning selle eest palju pappi kasseerida.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Spoiler 
Kui päris termostaati soovid, siis leiab ka neid 
