[Tanel]

Kui Tallinna linnavõim paigaldaks oma koolidesse-lasteaedadesse Microsoft Office’i asemel vabavaralise kontoritarkvara (nt LibreOffice, OpenOffice), siis oleks võimalik viie aastaga säästa 490 000 eurot litsentsitasu. Kui aga vahetada veel Windowsi opsüsteem Linuxi vastu, siis võiks viie aastaga kokku hoida koguni 700 000 eurot. See selgus analüüsist, mille Tallinna linn Ernst & Youngilt tellis.

Edasi saab lugeda tasulisest artiklist: http://epl.delfi.ee/news/eesti/tallinn-saastaks-linuxiga-700-000-eurot.d?id=68485853

Pildil: "Merivälja kool on aasta algusest saadik Linuxit katsetanud – vahel raskustega. Pildil õpetaja Ülle Paas ja 1.–3. klassi õpilased". Foto: Rauno Volmar

[Waldof]

Artikel ise on ilus, aga minu arust natuke väär.
See kokkuhoid toimiks ainult juhul kui personal oskaks kasutada vastavaid programme. Kuid reaalsuses tuleks paljudele teha ümberõpe ning see jällegi maksab ning arvan, et see maksmab rohkem kui see säästmine.

[Magic]

[1dumbpcuser]

Kusagilt tuleb siiski (ümber)koolitamist alustada, kui ka tänapäeva noortele vaid MS Office't ja Windowsit õpetatakse, siis ka nendest sirguvad haridustöötajad ei taha vabatarkvarale üle minna jne jne. Surnud ring, mis MS-le kindlasti sobib

[tahanteada]

Üks probleem on veel ja see on kestnud tegelikult oma 10-15 aastat juba.

Nimelt siis see, et IT-koolides Linuxit õppinud ja vastava koolituse saanud ei taha minna koolidesse arvutiõpetajateks.
Ja kui koolidesse ikka sadu Linuxi-haridusega IT-õpetajaid ei tule, siis polegi ju kedagi kes seda Lunuxi-maailma saladusi lastele edasi annaks.

[aise]

Kui palju säästaks Tallinn kui SaviTV kinni pandaks?

[Lord Ami]

Kohest tulu ei pruugigi olla, aga mõtleme ikka tulevikule. Kui need aastad, mil saaks Linuxit/vaba tarkvara õpetada, kulutada MSi nuumamiseks, siis pikas plaanis oleks kasu sees ja veel milline.

[Mnator]

[Magic]

Kui arvutiõpetajad ei saa alati pädevalt MS teemaga hakkama, siis mis Linuxist me räägime.
Jõuga Linuxi peale minnes toome kaasa lihtsalt massilise koolitajate rikastumise nagu juhtus masu ajal mitmete aladega (need inimesed siiski tööle ei saanud kuna tase oli koolitusel äärmisel nõrk).
Asjal peab ikka olema hetkelise rahalise huvi kõrval ka pikem plaan st. koolitatav peab rohkem oskama - näiteks kasutan juba 5a Opene/Libret, aga senini oskan tavalise Office 2003-ga teha oluliselt rohkem asju ehk kasutusmugavus pole päris see. Ammugi siis see Linux näide...

[Riivo]

Vaevalt, et koolitusele suurt rõhku pannakse. Uju või upu. Samas ma ei arva, et suuremal osal keerukaid funktsioone vaja on, mille õppimine oleks vaevarikas. Kes tahab, saab hakkama. Minu nägemusel tervitatav otsus.

[tahanteada]

Väike soovitus - võtke viimase 10-15 aasta ajalugu ja vaadake järgi kuimitu korda on Eestit üritatud Linuxiseerida. Küll on üritatud seda koolidega, küll on üritatud raamatukogudega, küll on üritatud kõikvõimalike valdade ja linnade OV-dega, aga kõik on alati läbi kukkunud. Küll pole Linuxi-õpetajaid, küll pole hilisemaid Linuxi-hooldajaid / tugiisikuid, küll pole millegi ühe või teise programmeerijaid / kompileerijaid.

Seega pole antud koolide Linuxiseerimine uus idee vaid on ei-tea-mitu korda juba keritud idee järjekordsel tasandil. Ja kui eelmised on kokku kukkunud, siis tekib küsimus, et kuskohast siis nüüd need õpsid ja hooldus-tugiisikud võetakse.
-------------------------------------------
Üks reaalne näide, mis ühes koolis töötab juba väga pikki aastaid:
1. Koolis on olemas IT-juht, kes fännab Linuxit ning on selles ka väga kõva käsi.
2. Kuid selle kooli õpetajate tööarvutites on op.süsteemidena Microsofti Windowsi versioonid, mitte mõni Linuxi distro.

[Magic]

[mahno]

Kui nüüd võrrelda MS makstavat raha ja koolituseks kulutatavat raha, siis igal kümnel juhul on kasulikum maksta kohalikele koolitajatele, sest see raha jääb kohalikku majandusse ja kordistub kenasti, sest ega koolitaja ka seda raha sukasäärde ei topi, ikka ära kulutab.

Samas kõik mis MS-le on makstud, on kohaliku majanduse jaoks suht kadunud raha.

[JT17]

On seda Linuxile kolimist mujalgi ette võetud:
http://en.wikipedia.org/wiki/LiMux
Eesti häda on süsteemse ja järjepideva lähenemise puudumine - Linuxi kasutamine on rohkem katsetamise moodi - äkki läheb õnneks ja ei pea raha rohkem välja käima.
Nii Win kui Linux tahavad perioodilist hooldamist ja kaasajastamist - ent keegi ei tee ega saa teha seda pikema aja vältel ilma rahata lihtsalt entusiasmist.

[Tiim]

Meil koolis raamatukogu arvutid on lubuntu peal viimased 3 aastat. Iga aasta suudab keegi küsida, et misasi see seal arvutis on, miks ta windowsi moodi pole. Sügisest on plaan LibreOffice kasutusele võtta, paralleelselt on ta arvutites juba olemas.

Eks ta vaeva nõuab, aga ei ole see nii hull midagi.

[Magic]

[ottf]

niikaua kui kogu kama kasutamine piirdub webi põhiste lahendustega ja vähesel määral built in vidinatega siis pole mõtet windoosat küll kinni taguda.
libreofficed jms on kõik täiesti toimiv värk ja puhtalt viitsimises kinni 100%

[Tomorrow]

[Auron]

Kolida teise süsteemi peale tuleks valikuliselt ja mitte kõikjal korraga. Näiteks lasteaias ei tohiks küll rühmades mingit probleemi olla kus arvutit kasutatakse pmst vanematele kirjade saatmiseks ja erineva stuffi printimiseks ehk teisisõnu ikka väga basic toimingud.

[Wordmc9]

linux prosta ju, omalajal oli koridoris arvuti kus cmd ja sealt telneti , kiirelt sai õpitud kuidas selle kaudu ka teistele lehtedele minna st sai kõik postkastid ära käidud

[lightbluefox]

Windowsi on vähemalt 20 aastast kasutatud ja selles vilumus omandatud ja nüüd eeldatakse et linux on tasuta windowi koopia mille kasutusoskuse peab ühe koolitusega paika saama?
Andke ikka aega atra seada, kui esimest sammu ei astuta, siis ka järgnevad aastad ei juhtu selles vallas midagi ja kallatakse raha Microsoftile.

Arvestades et tänapäeval muutub operatsioonisüsteem kui selline ebaoluliseks, kuna paljud rakendused on veebipõhised ja platvormist ei sõltu, siis seda enam võiks rääkida ka teistest opsüssidest...

[mahno]

Mis see raha kordistumine ikka nii väga PR jutt on, puhas majandusteaduse baasteadmine.

Näiteks: sina maksad oma raha koolitajale. Koolitaja näiteks 25% rahast kulutab välismaal või topib sukasäärde, 75% kulutab. Selle 75% saavad endale näiteks kohalikud poed ja teenusepakkujad, kes omakorda osa raha seisma panevad, ülejäänu aga kulutavad. Ja nii käib üks sinu koolitajale makstud euro päris mitu korda läbi majanduse.

Täpselt sel põhjusel saab riik oma hangetega majandust elavdada. Elavdab mitte niivõrd see ühekordselt makstav raha, vaid multiplikaatorefekt, mis sellega kaasneb.

[joulukas]

Olen ka aastate läbi jälginud kõrvalt pingu vs MS kasutamise diskussioone ning see litsentsi ostmine tundub minu jaoks olema nagu pisku, võrreldes nende kuludega, mis taustal rahakotist välja tuleb käia.

See lõppkasutaja koolitamine on üks teema, aga on jäänud mulje, et riigi/korporatsiooni tasemel "tasuta linuxit" pole mõtet kasutada ning tootjapoolne tugi tuleks ikkagi osta. Lisaks on olemas küll rakenduste alternatiivid linuxil, mis teevad "peaaegu täpselt sama hästi", küll aga on palju open-souce freeware tüüpi rakendusi, mille tugi tulevikus on ebakindel, mis tingib selle kasutamise ebamõistlikuse.

Olen ka +/- põhimõtetel võrdlusi vaadanud, näiteks selle sama LibreOffice ja MS Office vahel, ning sealt tuleb välja, et MS ökosüsteemis elades on keerukas vahetust teha. Näiteks Calc/Excel ja macrod, mis omavahel alati ei taha korralikult ühilduda ja tabelite jagamise korral erinevate inimeste vahel on mõistlikum Exceli rajale jääda.

Ja kui vaidlus on kõik rahad ja muud "argumeneid" läbi käinud, siis tõdevad paljud, et lõppkasutaja tasemel ei ole see vahetus eriti keeruline, küll aga liikudes sealt kõrgemale, tekivad olulised probleemid jätkusuutlikuse osas, rakendused, spetsialistid, tugi jms., mis asjale kriipsu peale tõmbab.

Minule vähemalt tundub, et MS ökosüsteemi murdmine on piisavalt suur ettevõttmine ja tume rahaauk, kuhu täpselt keegi ei tea, kui palju vahendeid peab sinna sisse panema, et stressi mõistes on hetkel mõistlikum MS-i tuules jätkata ning oodata sobilikumat aega või tugevamat tõuget.

[matukaz]

Tahaks polli saada siia teemasse, et näha mida inimesed arvavad nt teemal: Kas usute et võimalik minnna MSofficelt Vabatarkvarale(googledocs,libreoffice,openoffice): Jah/Ei


Microsofti välja vahetamine linuxi vastu koolides näiteks - kahtlen, et see üleminek nii pea toimub.

Microsoft office vahetamine libreoffice või google docsi või openoffice vastu tundub väga reaalne.
Koolides, kus on arvutiklassid ja seal võib olla 25-100 arvutit, neis klassides EI PEA ju olema MSoffice. Käisin ühes koolis 2 nädalat tagasi rääkimas, et kuidas neil IT mõttes asjad arenevad ja tuleb välja, et raha on ikka probleemiks ning nüüd vahetavadki MSoffice välja järgmisest aastast. Koolis hakatakse kasutama korraga nii openoffice,libreoffice kui ka google docsi, et las siis õpilane ise valib oma tööriista.


See sama teema on siin HV's mitu korda läbi käinud ja ikka ja jälle me tegelikult jahume samu asju. Tiigrihüppe algus aastatel oli teada, et me jääme sõltuvusse MS tarkvarast kuid olgem ausad, tol hetkel polnud ligilähedasi alternatiive, nüüd küll, aga need on tekkinud (mõtlen selle all MSoffice,paint, jne, mitte linuxit).

[Riivo]

[Mnator]

Osalt on see 10 korda lihtsalt häma. Artikliski on öeldud, et hinnapakette on mitmesuguseid + vaja on korralikult läbi rääkida, mitte pimesi raha loopida.

Edasi veel, et loll paanika XP toe ametliku lõpu tõttu on ka ainult meie asutusi ja inimesi kahjustav. Vanad arvutid, millel on XP peal võivad kuni füüsilise vananemiseni külma rahuga XP peale jäädagi. MSE asemele näiteks Avast ja kui just ise sihilikult pahalasi taga ei aja, siis ei juhtu nende arvutitega midagi. Asutused/koolid võiksid turvakoopiaid ka omada nagunii....eraisikutest rääkimata aga ok, neist igaühel pole oskusi/hoolimist.... Kontoritöö tarkvara - taas pole mingit põhjust seda kõige viimast versiooni taga ajada, eriti vanematele masinatele. Vanem versioon võimaldab tõeliselt vajaliku kõik ära teha. Viimase kümne aasta lisandused on pigem kosmeetilised kui tegelikult vajalikud.
Uued masinad võib muretseda uue tarkvaraga, siis koos masinaga ostes saab lisa hinnasoodustuse.

[Wilts]

palju eesti kokku hoiaks kui poliitikud loobuks igasugu soodustustest ja mõtetust rahva maksuraha laristamisest.

[Prosperity]

Keegi ei sünni mõne operatsioonisüsteemi või tarkvara kasutusoskusega ja haldamist vajavad nad kõik. See jutt, et Linuxi kallim on, tuletab meelde Microsofti poolset ila, kus leiti, et Linux on 10x kallim. Võrdluseks siis tavaline ront ja IBM-i mainframe.

http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1027930/microsoft-slammed-misleading-windows-linux-claims

[Tiim]

Mis erilisi koolituse oskusi on linuxi/libre puhul tavalisel õpetajal rohkem vaja kui windowsi/office puhul?

Ise olles alaga otseselt seotud, siis vähemalt meie koolis kus kasutusel on hetkel win 7 ja uusim office, on asjalood järgmised:
õpetaja kasutab klassis olevat arvutit peamiselt, rõhk on sõnal "Peamiselt"!!!
a) projektori kaudu seinale info laskmiseks, b) oma tundide ettevalmistamiseks, c) ekool, d) isiklikud asjad (pangad, enesetäiendamise lehed jne)

Mis muutuks õpetajal järsku kui oleks vaja neid samu asju teha linux/libre keskkonnas?
a) praktiliselt mitte midagi
b) siin ehk oleks vaja koolitust, just docx ja doci failide, sama ka exceli ja powerpointi puhul. Näiteks, kuidas ta peaks salvestama kodus (oletame, et on win/office keskkond), et see sama fail avaneks tõrketa ka koolis.
c) internet on ikka samasugune
d) idkaardi tarkvara on eelnevalt spetsialistil installitud, mingi errori puhul nad niivõi naa ka windowsi puhul oleks ise hädas. Muud asjad kasutusel läbi neti, ei tohiks probleemi tekitada.

Ainuke, mis ennast hetkel murelikuks teeb on linuxi ja printerite suhted, muus osas kutsuge mind optimistiks või lükake ümber.

Kus on see meeletu kulu, kui räägime nendest asjadest mis ma ülal mainisin?

[ottf]

linuxi ja printeri suhted on suurepärased... peaaegu ei mingit installiporri

[Smith]

[harakas]

[Tiim]

printeri teemal just mõtlen võrguprinterite seadistust, mis kohati win-i all peavalu valmistasid...aga noh, eks tuleb omal nahal välja uurida

[ottf]

meenutades uue ms office kujundust ja peituse mängu siis ma ennem kirjutan mingi asja paberil valmis kui viitsin tund aega kustukummi taga otsida

[Magic]

[mikk36]

Inimesed, kellele 2013 kasutada andnud on rohkem rahul, kui 2010/2007 puhul @ Office.

[Tiim]

[Pihlakas]

Kullamaal koolis käisin ca 10 aastat tagasi olid kõik arvutid arvutiklassis üle viidud linuxile (redhat oli vist). Igatahes süsteem toimis. Kõik olid rahul ja said ilusti kasutatud. Peale tunde oli klass noori täis.
Minu teadmist mööda on endiselt seal linux kasutuses.

[DigeBeni]

... kogu aeg tõuseb üles koolitamise teema, mis erilist ja silmapaistvat koolitust on saanud MS tarkvara kasutajad ? Enamikul on vaid mingid ähmased teadmised sest on varem kuskil ja mingil põhjusel kasutanud, vähesed on suisa koolituse läbinud. Seega, ma ütleks, et kui linux'i puhul korraldatakse koolitusi kõigile, siis on see suur edasiminek. Inimesi õpetataks asju õigesti kasutama, mitte nii nagu seda harjunud ollakse või poolikult osatakse. Ma olen ise sageli mõelnud mõne rakenduse puhul, et ma ju oskan seda, milleks mulle koolitus, kuid pidanud pärast koolitust tihti tõdema, et olen siiski targem, kui enne. Seega, ma ei näe koolitusvajaduses midagi negatiivset, pigem saaks läbi selle ühtlustada inimeste teadmisi. Vähemtähtis pole ka asjaolu, et inimesi teadvustatakse alternatiivsetest võimalustest, mis loob hea pinnase omakorda võimalusele, et neid edaspidi rohkem kasutatakse ...

[salatoimik]

700k €-ga saaks TTV programmi vähe sisustada

[Magic]

[Prosperity]

Ühe raiskamise lõpetamine ei õigusta teise finantseerimist, seega mõlemad tuleks lõpetada. Või siis mida hakkaksid peale need omavalitsused, kus ei ole oma propagandakanalit?

[salatoimik]

[Prosperity]

[Märt.]

[mauro]

Õppetarkvaraks - kus kasutusel ainutl itnernet, ja paar programmi - piisab linuxist täielikult.
Pole õpilastel ja õpetajal vahet, et kas see firefox jookseb win või linuxi peal.

Probleem tekib kui kasutusel on spetsiifilist õppetarkvara - mis töötab ainult windowsil ( ehk siis vaja it spetsi kõrvale kes ilusti winega kõik tööle seaks - kui läheb üldse tööle).
Samuti probleem kui õpilasel kodus MS office - oskab ühega tegeleda, teisega tekivad probleemid. Kodukasutajatel üldjuhul linuxit ikka pole.

Linux võib tasuta olla - aga selle lihtne propageerimine on ka jama. See lihtsalt ei sobi kodu ja üldkasutuseks. Serverid, veebiserverid, ruuterid vms spetsiifilised keskonnad - või nutitelefonid vms.

[Marie]

[tahanteada]

[Märt.]

tahanteada, http://www.ubuntu.com/# siia peaksid tegelikult bugreporti saatma. Estobuntu on nimelt Eesti vajadustega täiendatud Ubuntu.
Vale puu all haugud.

[WäntWõll]