[Tanel]

Eesti keelde tõlgitud Wolfram Mathematica tarkvara võib muuta meie arusaama matemaatikaõppest. 25-aastase ajalooga programmi katsetatakse tänavu ka kahes Harjumaa koolis.

Wolfram Mathematica kasutamist 31 Eestimaa koolis juhib Tartu Ülikooli doktorant Kristjan Korjus. Tõenäosusteooria ja statistika õppimiseks vajalik uus õppemetoodika on välja töötatud koostöös Suurbritannia haridusvisionääri Conrad Wolframi ja Tartu Ülikooliga. Wolframi nägemuse kohaselt peaks rehkendamine jääma arvutite hooleks. Õpilaste töö on mõista probleemi olemust ja leida sellele lahendus. Tundides uuritakse näiteks seda, kas sülearvuti kindlustamine on vajalik või kui suur on õpilase keelevaramu.

Edasi saab lugeda: http://www.harjuelu.ee/2014/04/1684/tulevikus-ei-pruugi-opilased-rehkendamisega-tegelda/

[aks]

Igati väärt ettevõtmine. Masinad las arvutavad peaasi, et ise probleemist aru saad ja oskad õiged tehted ritta seada.

[sirius4k]

Teisalt on see äärmiselt halb variant, ennast sellisel viisil tehnoloogiast sõltuvaks teha. Mitte, et me seda juba ei oleks, aga sellisel juhul, kui tehnoloogia peaks meid alt vedama mingil praegu ettenägematul põhjusel, on meil põlvkond, või mõni, lambaid

PS Innovaatilisus iseenesest on hea, aga hooletus võib kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed.

[Magic]

Kontrolli jaoks tuleb eraldi õppesuund.

Mina kiidan rohkem loogika kindlasti heaks

Võtame nüüd ühe inseneriks õppima mineva inimese näite:
Palusin katuse eemaldada ja vihma kaitseks kile peale panna. Loomulikult jooksis vesi ühelt kattelt otse tuppa...ämber alla ja järgmine päev ise katusele.
Ehk 12 klassi füüsikat, matat ei aitanud loogika puudumise vastu.
//
Ma leian, et latt on tõestetud liialt kõrgele ja kas seda peab nii püüdlikult täitma kui hiljem maandud ikka seda arvutit tuimalt usaldama. Reaalsuses ei käi keegi talade arvutusi käsitsi üle, selle asemel võiks koolis tampida nimekirja lollidest vigadest ja nõnda välistada enamuse lihtsaid vigu.

[Anton]

Hull on see, et kui inimene ei adu teemat ja tulemusi praktiliselt (kogemuste puudus), siis jääda lootma arvutile on üliohtlik. Kui ikka suurusjärguga möödapanekut ei aduta (komaviga), võivad tulemused olla kas väga kulukad või katastrofaalsed. Aga mingi algtasemeni võib ju selliseid asju katsetada.

[madest]

matemaatika on generatsioon X jaoks sama mis hetkel progemine tavainimesele

[LKits]

Kõrgem matemaatika on ebapraktiline ka tavalises programmeerimises. Selles võib kasu olla, aga siis sellisel juhul saabki selle siis omandada, kui selle järele vajadus tekib. Lihtsalt niisama ajusoppi tuupida endale mingeid algoritme, valemeid vms, suhteliselt mõttetu.

Tänapäeva suurim erinevus mineviku ees on just see, et meil info liigub koheselt, väga kaugele, väga suurtes kogustes. Pole enam nii, et mingi valemi leidmiseks tuleb minna raamatukokku, otsida üles raamat, seda lehitseda, vaid saab otsida. Tänapäeval on tähtis otsimiseoskus, mis on vägagi suurelt puudulik.
Õpitud abitus on nii haledalt levinud nähtus ning ei osata enam vajaliku infot filtreerida/otsida kõige selle massi seest.

Halb on muidugi see, et "Wolfram Mathematica" on vägagi tasuline, mis tähendab, et see lahendus ei tööta.

[tahanteada]

[LKits]

Ja kui kirjastaja raamatulevitamise õigused ära kaotab, siis kutsutaksegi kõik raamatud müügist ja raamatukogudest tagasi ning omavoliline autoriõigusteta levitamine on illegaalne tegevus.
Elame hetkes, mitte minevikus või pseudohirmutulevikus.

[mahno]

Ja just sellepärast on ainuke kindel varandus see, mis on meil peas. Seda ei saa keegi ära võtta.

[Lordlesta]

Ma ei tea kuidas teil on, aga ma kipun üsna kiirelt unustama teadmisi mida ma ei kasuta mitte kunagi.

[tahanteada]

Mata ülesannete lahendamine oma peaga on igatahes väga hea mälutreening ning hiljem pole vaja juurde osta kõikvõimalikke mälutreeningu-kursuseid.

Igatahes on tekkinud, nagu seeni pärast vihma, igasugu mälutreenereid ja mälutreeningu-versioone. Ju siis on ära tabatud, et tibake laisemate õppurite pealt saab edukalt oma pangaarvet kasvatada.

[Magic]

[LKits]

Minu arust on valemite loogika, sellest aru saamine palju tähtsam. Koolist isegi mäletan et kästi kasutada valemeid aga kaine loogika sai ka ilma valemiga hakkama, sest see oli loogiline. Protsentidega oli just niimoodi et õppejõud käskisid kasutada valemeid aga ettekujutlus ja loogika oli parem.

[tahanteada]

[LKits]

Ei olegi väitnud et alg- ja põhiteadmised peaks teisiti olema, aga just seal lõpupoole. Tänapäeval on vajalik osata leida, mitte kõike teada!
Aga eks see hakkab tulema siis kui vanem generatsioon õppejõudusid ära kaob ja uus veri peale tuleb.

[mahno]

Asi pole mitte niivõrd leidmise oskuses, kuivõrd teadmiste omavahelises sidumises ja praktilises rakenduses. Loomulikult võiks hetkel anda koolis ainukese teadmise nimega www.google.com; paraku see muudab inimese sõltuvaks otsingumootorist ja väga mõjutatavaks selle antud tulemustest (a la "kui see on internetis kirjas, siis peab see ometi tõde olema).

Kui paljudele õpetati koolis pythagorose teoreemi? Pakun et kõikidele. Aga kui paljudele seletati, et selle abiga on võimalik näiteks looduses täisnurka maha märkida? Mitte eriti vist...

Valemid on hea...aga mitte nende pähe tuupimine, vaid sisust aru saamine. Ruumala ei ole sugugi mitte a*b*h, vaid aluse aluse pindala korda kõrgus, mis väikese aju liigutamise juures lubab näiteks silindri ruumala arvutada teades ringi pindala ja silindri kõrgust, aga tedmata mingit poppi piide ja erridega valmisvalemit.

[LKits]

Samuti ei eelda ma, et otsimiseoskus on Google.com, vaid samuti ka reaalelust otsimine, vajalikkuse määramine, vajaliku info filtreerimine. See kõik tuleb siis, kui saadakse täiskasvanuks ning hakatakse enda otsuste eest vastutama. Siis ei saa teha enam tagajärgedeta vigu, või noh - mitte nii suurel määral.
Teadmised on küll toredad, aga paljud neist aeguvad. Näiteks korralik kodanikd võiks osata leida õigusakte riigiteataja.ee-st või eesti keele sõnadele tähendusi eki.ee-st (või paberkandjal sõnaraamatutest). See kõik võib tunduda naeruväärne, aga jah - sidusus on tähtis.
Selline ilus harmoonia teadmiste ja oskuste vahel Hetkel on jäänud selline mulje, et teadmiste omandamist rõhutakse meil siin riigis liialt ning oskuste omandamine on teisejärguline, võib öelda isegi maine poole pealt madalam.

EDIT: Selle Google kohapealt. Jah, paljud oskavad kirjutada Google.com otsingumootorisse sõnu, aga reaalselt seda otsingumootorit täisfunktsionaalsusel kasutada oskavad vähesed.
https://support.google.com/websearch/answer/136861
https://support.google.com/websearch/answer/2466433