[villu70]

[Noname]

Ahven, särg, haug. Üks elukas tõmbas konksu puruks, ei näinud kes oli. Lood näitab põhjarelieefi, sügavust, veetemperatuuri, kalade asukohta, suurust jms.

[Hiid]

kuidas ta seda reljeefi näitab? Ruumiliselt?

[Noname]

Vaata pildilt täpselt nii ongi

[villu70]

Krt, päris pull riistapuu. Peaks omale ka hagema..... http://www.ebay.com/itm/Wireless-Portable-Dot-Matrix-Fish-Finder-Sonar-Radio-Fish-depth-C-F-IPX4-/181300925672?pt=LH_DefaultDomain_0&hash=item2a366094e8
Pärnu lahe peal hea ahvenaid taga ajada.

[ceemic]

Mõne sügavama augu peal oleks hea forkat ka uurida sellega

[Noname]

Täna siis 3 veekogu peal. Esimese peal lugesin kokku 4 kalameest, ja üle 30 unna. Helistasin 1313 lubati vaatama minna.
Lõpuskoor 1 ahven Peab ikka mingi kindla järve ette võtma ja ära loodima, selgeks tegema omale

[hmekk]

Täna sai siis ahvenaid kakutud ~3+-4kg

Spoiler

Inimesi oli ikka hunnikuga aga võtt oli muhe - hetkel jääpeal hea käia kah. võrreldes eilse 10cm särgede/ahvenate kakkumisega oli täna ikka kordades muhedam.

Spoiler

Noname, Mis see loodimine sul ikka annab? parem tuleb üleüldine kala käitumine teha selgeks.

[villu70]

Väike viktoriiniküsimus. Pärnumaal on üks külma ilma järv, st. et ainult korraliku jääkaanega pääseb sellele ligi.
Asub keset raba ja suvel on sinna saamine ülimalt vesine/keeruline. Ausalt öeldes pole ma seal suvel käinudki.
Ja kuna sinna on raske ligi pääseda siis kala on seal palju ja suured. Pindala on 211 ha (2,1 km²) ja viki järgi sügavust ainult 1m. Tegelikult on ka sügavamaid auke sees.
Mis järv see on?


http://www.kalale.ee/sisu/NCwzMDE2NSw1LDAsMQ/
https://www.google.ee/search?q=lavassaare+j%C3%A4rv&ie=utf-8&oe=utf-8&rls=org.mozilla:et:official&client=firefox-a&gws_rd=cr&ei=ABrcUqzlG_OS7AaqwoCwCg

[ceemic]

võtas-uxu, ma olen seal tatina korduvalt käinud. Suvel saab kuiva jalaga suht kenasti ligi

[villu70]

[ceemic]

Viimati käisin vist äkki ~14a tagasi

[villu70]

huvitav kas muist kalamehi alles jääpeal, helikopter tiirutab tükimat aega pärnu lahe peal.

[hmekk]

Eks neid lollakaid ikka ronis sinne - mõni läks tutika mersuga jäärada sõitma ja teised saani katsetama - õnnelikult ei lõppenud kellelegi see.

[Noname]

Loodimine annab järvest/veekogust ülevaate, õpid veekogu tundma. Veekogu tundmine on kalastuse puhul eduka püügi alus. Seda peaks iga kalamees teadma. Fiiderdajana peaksid seda ju teadma, põhja loodimine on tihti osa ettevõtmisest. Milleks nii lolli lauset välja öelda, tead ju vastuseid?

EDIT: Kalade käitumise tundmine ei anna mitte midagi kui sa ei tunne veekogu & vice versa. Erinevates veekogudes võivad samad kalad väga erinevalt käituda.

Võtas: Kiire scroll regio atlases näitab, et tegemist lavassaare järvega. Põhjani ei külmu siis?

[rbr]

võtas-uxu, Lavassaarejärvest räägid? Koonga poolt küljes olla suisel aal atv-dega käidud seal, talvel kelgumehi olla ka näha old. Ise pole viitsind veel avastama minna, mingi 4 kiltsa üle raba vaja vantsida Peab tsikli uuesti ostma

[hmekk]

Talvel loodimine minujaoks on selline asi mida nagu ei ole eriti pointi teha. Vaid pigem lähtun üleüldisest kalade iseloomust - ahvenad on parves ja liiguvad vaikselt igalpool ringi - võivad vahepeal isegi täitsa sügaval olla (oleneb kust nad toitu leiavad) seega mingit rusikareeglit sellel ei ole. Särjed samamoodi püsivad pigem seal kus neil toitu on ja ka parves (ei ole vaja loodida vaid loogilsielt mõelda, kus lepiskalad võivad olla). Haug on poolrändav ikkagi ja püsib ka seal kus on toit kergemini ja väiksema vaevaga saadaval (tuleb ainult mõelda jälle loogiliselt). Ja siis on muidugi talve arvestamine ka, kui kaua on jääkaas peal olnud jne - mis jällegi muudab kalade liikumist ja olemust - seega talvel (millest jutt käis ei ole see loodimine küll minu seisukohalt eriti tulutoov).

Suvel on 50/50 - piisab juba palju kalal käimisest, et saada aru põhjast ja kohtadest jne - enaasti eesti kalastuskohad jõgede ääres piiratud ja need saab selgeks ka ilma loodimata (kindlasti aitab ka see, kui käid võistlustel ja näed ja kuuled asjadest). Järvedes hakkab kah juba kalade üldine iseloom mängima ja loodimist on seal niipalju vaja, et leida kõvema aluspinnaga koht (kus ei oleks vetikaid ja saaks teha paremini söödaplatsi). Lisaks on olemas ka ilusad sügavuste kaardid ja info igalpool

ehksiis mida rohkem kalal käid ja püüad siis seda selgemaks asja ikkagi saab.

EDIT: Ja feederdamisel on minujaoks kõige tähtsam ikkagi sööt - sa võid püüda ükstapuha kui heas kohas aga kui sööt ei ole õige ja ei toimi siis kõrvaltpüüdja tõmbab ka teps sitemast kohast kala alt ära ja jääd ikka ilma

[Noname]

Naiivne oleks arvata, et ma talvel kogutud ja looditud andmeid suvel ei kasuta.
See on asja põhipoint, talvel on seda lihtsalt hea teha, nagunii liigud palju ringi jääl ja saad lihtsa vaevaga palju ära loodida. Näiteks sain selgeks kus on anne kanali üks korralik sügavuserant, arvasin, et on palju kaugemal. 2m pealt kukub sügavus 5m peale nelja-viie sammuga.
Lisaks sita võtu puhul on huvitav vahepeal midagi muud ka näppida
Seda juttu mida kirjutasid teab iga algaja kalamees, nii ta enamasti ongi aga vahest käituvad kalad ettearvamatult. Päris tihti peipsil 5m sügavuses kohas tõmmatakse ahvenat kohe jää alt või keskveest. Teine päev tuleb sama koha pealt kala ainult põhjast.
Hui sa seda ette tead.

Eks selle käimisega on ka nii, et koguaeg käimisest pole kasu, kui ettevõtmise üle sisulist analüüsi ei toimu. Sellepärast panen pärast iga püüki asjad kirja ja analüüsin miks nii hästi või halvasti läks.
Aga mõtlev inimene ikka õpib kogemusest ja kalal käies kasvab kogemus, seda teame ka kõik, ei vaja erilist meeldetuletamist.

Sügavuste kaarte eesti järvedest praktiliselt ei eksisteeri. Ülivähestest järvedest on kaardid (umbes 2-3%) ja enamasti kannatavad need järved räige ülepüügi all. Inimesed on erinevad ja mina ei suuda ühes samas kohas koguaeg käia, seega suvega küll ühtegi järve selgeks ei saa.

Feederdamisest ei tea ma midagi, aga seda võin öelda, et olgu sul kui hea sööt tahes, õige koht on edu võti. Sada aastat on ilma söötadetta tonkadega püütud ja suuri saake saadud, kohta peab teadma.

[hmekk]

No kuna mina olen võistlusõngitseja siis järved enamasti minu jaoks mingit olulist tähtsust ei oma ja see loodimine mingit edu ei anna. Võistlused on enamasti jõgedel ja kuna eestis on piiratud arv trasse on need enamasti selged ka tänu sellele, et käin piisavalt palju kalal . Talvistel võistlustel lähtun pigem üleüldisest loogikast ja teadmisest kus kalad võivad olla ja ei saa öelda, et on läinud halvasti võisltustel.
Ja jutt ei olnud kala ettearvamatust käitumisest vaid vastavalt vee hapniku kihtidele kala liikumisest ja paiknemisest. Ja talvel pole raske leida kala august - kui parv on all siis olgu nad kasvõi lennus eniveis proovid kõik sügavused läbi.

Tekkisid küsimused selle analüüsi kohta - Kuidas ja mida sa analüüsid siis?

Tonkat ja feedrit ei saa ikkagi võrrelda ja kui sa juba kalastusest tead siis miks sa üldse kipud asju võrdlema. 100% võin öelda, et kui sööt on õige siis võid ka sitema kohapealt saada suurema saagi kui tonkamees

Võistlustel ei saa sa kohta valida ja pead leppima selle kohaga mille sa nedale välja tõmbad. Ennemgi nähtud seda, et need kes on saanud hea koha keeravad asja pekki söötadega ja teadmatusega ja jäävad ikka viimaseks ning need kes on saanud akuutselt jama koha võidavad ikkagi ära tänu õigele söödale ja taktikale. kindlasti võid sa vastu vaielda aga kuna sa ütlesid, et feederdamisest sa midagi ei tea siis ei ole pointi eriti vaidlema hakata.

[Noname]

Miks tuled üldse loodimise mõttest rääkima, kui see sinu jaoks oluline asi pole? Kui see ei puutu sinusse ja sinu püügivaldkonda siis ära tule teiste püüki lambist maha tegema. Mine parem kalale, seletad siin niisama.
Ei ole muidugi raske kõiki sügavusi läbi proovida, aga püügikiirus peaks ju "võistluskalastajale" teada termin olema

Sita koha peal saabki feederiga tõenäolisemalt suurema saagi, eeldusel, et söödaga kala ära ei peleta, ei ole vastupidist väitnud
Ma ütlesin, et hea kohapeal saab rohkem kala kui sita koha peal. Kohta peab teadma, veekogu peab tundma.

[hmekk]

Noname, Talvel algabki võistlustel esimese asjana ju püügi sügavuse leidmisega - kohe ei prantsata põhja asjaga ja loota, et kala tulev vaid hakkad samm-sammu haaval sügavamaks minema - sellest tulebki see kiirus
lisaks tuleb kiirus veel sellest, kuidas varustus on organiseeritud

Sitt koht feedriga vs hea koht tonkaga on ka kindlasti feedri kasuks Kõiges mängib rolli sööt ikkagi - vale söödaga muidugi peletad kõik minema ja jääd nulli. Võistlustrassidel püüdmiset ja trenni tehes valin ma kohad enamasti selle jägi kus mul endal mugavam on olla ja ei hakka mingeid "häid kohti" otsima - kõik kohad on võimalik tööle panna.

Aga palun räägi mulle siis, et kus see eelis sul siis tuleb kui oled ära loodinud? lähed anne kanalil seda auku püüdma ja roosisse ragistama? Ma lihtsalt üritan aru saada, et kus sulle see eelis tuleb nüüd? Või kui loodid sügava augu kuhu sa eniveis kunagi välja ei viska keset järve?

Ning lisaks ma ei saanud analüüsi kohta vastuseid. Ja lisaks veel küsimus, et mitu mõõdus forelli eelmine hooaeg tuli ning mitu püügikorda? (ei see ei ole mingi vihje ega niisama närimine vaid puhas huvi)

[Noname]

Isegi heas kohas feeder vs. tonka ei ole alati feedri kasuks. Kuigi enamasti jah. Samamoodi nagu vahest ei panda talipüügil motõlli kirbule otsa kuna võtab ka niisama, on olukordi kus söödatopsi täitmisega kulutad mõttetult aega. Variante on mitmeid, see et sa ainult paari varianti tead, näitab teadmatust.
Püügikiirust mõeldakse ennekõike ikka selle all, kui kiirelt püügiala leiad ja peibutis püügipaigast edasi-tagasi jõuab. Ma ei räägi ainult põhjaõngedest.

Kui iga koha tööle suudad panna siis tahaks teada palju siis eelmine aasta kalal käisid ja palju püügipäeva kalade kogukaal oli?

Anna minna, mine sinna kus endal mugavam on, mina nii ei viitsi, eelmine aasta käisin üle 50 erineva veekogu ääres ja tihi seal kus kõige ebamugavam on.

No mulle tuleb loodimisest sama eelis mis tuleb teistel kalameestel kes loodi kasutavad. Kirjutasin ju varem ka, et nii õpib veekogu tundma. Veekogu tundma õppimise teemat võid googeldada või korzetsi raamatut lugeda näiteks. Kui lugeda ei viitsi vaata matt hayes'i sarju.
Analüüsid on lihtsad, hea võtu korral mõtlen miks võtt nii hea oli, halva võtu puhul mõtlen miks nii sitt võtt võis olla, mida ma valesti tegin, mida teisiti peaks tegema või proovima jne.

Forellitamine läks eelmine aasta lennuka õppmise "nahka", mõõdukalu 8 kaldasse, käike 16. Lisalehe jõgede käike neist vaid 4

EDIT: Ja palun ütle miks on enamustel võistlustel kajaloodi kasutamine keelatud kui see mitte midagi ei anna

[hmekk]

Ohjumal ja sa ikka ei saa aasjadest aru.

julgen rind kummis väita, et sinu esimese lause väitele vastu ja, et feeder on küll võidumees igas asendis - tee õige sööt ja maailm on sinu. Ehtne näide oli käravere karikas - seal kus sina istusid püüdis eelmine võistlus teine inimene kes sai 7kg ja temast järgmine oli 5kg - miks sina siis midagi sealt ei saanud? Eelnev nv saadi need ja üleüldiselt teistes sektorites oli ka eelneva nädalaga sama saak.

püügikiirus ei ole see, kui sa leiad ala kus püüdma hakkad - püügikiirus on see, kuidas sa kalastad - kui kiiresti saad konksu söödastatud ja korvi täidetud ja vette, kui kiirelt saad õnge vahetatud ja edasi püüdma , kui kiirelt saad landi vahetada ja edasi jne - mida ergonoomilisem, seda kiirem - kui hakkad talvel seadistama noogutit keset püüki, et saada õige kaare sisse siis see vähendab püügikiirust kuna samal ajal sa ei püüa. kui vahetad õngi ja pead hakkama keerama noogutit teist pidi (võistlusasendisse) siis sellega kaotad sekundeid mis teevad sind x sekundit aeglasemaks püügi ja kui neid sekundeid kaotad siis sinu reaalne püügikiirus langev võrreldes kellegi teisega (näiteks sina kaotad minutis 10 sekundit õnge vahetamisega ja teine selle ajaga saab ühe kala siis tema võidab ju).

Ei dokumenteeri seda kui palju ma kalal käin ja palju kala saan - pigem testin ja vaatan söötasid, mis kala rohkem mingi segu peale tuleb ja kuidas mingi segu vees töötab.

Forellil käikudest okei, lihtsalt palju erinevaid numbreid nähtud ja ei saanud nüüd aru milline see reaalne number on

[Noname]

[hmekk]

Kuidas sittagi ei sanaud kahekesi saime kõik kalad
Minu jutu point oli see, et kuidas sa sealt kohast mitte ühtegi siis ei saanud?

Ja kurat kui kangekaelselt võib oma jöra ikka edasi ajada ... sina oled rääkinud ainult töötava augu leidmisest ja mina räägin pigem tehnilisest küljest.

Ja kui ta annab eelise siis palun lähme testime su teooria ära kevadel. Võin sulle enda fiidrit kah laenata ja korve

[Noname]

Mis kõik kalad? 7kg kala saite? Ära aja paska mees, mitte sittagi e saanud teie, ega keegi teine. Väga paljude kohtade pealt ei saadud mitte midagi. Mälukaotus on sul?
Minu jutu point oli, et miks keegi 7kg ühegi koha pealt ei saanud too päev? Väga paljud jäid ilma samamoodi nagu mina.
Mul on fiider ja korvid olemas, õpi enne midagi kui midagi näitama hakkad.

EDIT: Ok 4kg saite 4 mehe peale. Jube augu tööle saamine küll

EDIT:2 Midagi mõttetu vaidlemise asemel ka, Samsungi kalamehetelefon Xcover 2 käes. Samsung ikka droidi peal tublit tööd teinud. Saame näha kuidas reaalselt outooringule ka vastu peab, kavatsen jääauku uputada selle ja ja veelaust forellivõitlust filmida Poleks muidu ostnud, kuid avastasin et saab 2450mha aku lisaks osta

[hmekk]

Vaatan, et oled mahedalt siin teksti juurde kirjutanud:

[Noname]

Ma isegi ei hakka vastama sellele postitusele, see on liiga absurdne jutt minujaoks, pool vaidlusest on täielik demagoogia, las jääb sulle sinu arvamus ja mulle minu arvamus

[batman]

Kas talvine hooaeg avatud kellelgi juba? Väidetavalt nädalavahetusest juba Österby - Haapsalu jäätee avatud, et kui autosi kannab, siis vast kalamehi ka

[Noname]

[batman]

Rispekt! Ma detsembris vahtisin õnnetu näoga neid veekogusi, kus sai ikka talviti käidud - mis jääpüüki sa seal teed, kui pardid alles sulistavad lahtises vees.

[Noname]

Mingi nädal aega oli ju külma, seega sai mitu päeva peal käidud. Tallinnas äkki ei olnud sellist külma

[Hiid]

mis seal peal käid? Kala ka saad?

[Noname]

Vahest ikka saab. Üldiselt käin mediteerimas, vahest ei võta õnge kaasa kui kalale lähen, viimane kord käisime koos ceemicuga ilma õngeta kalal, seega alati ei saa

Leidsin naise koolitamiseks materjali: http://vimeo.com/82719914
Kaiff.

[villu70]

Pool tundi tagasi kui teki all olin oli kindel plaan merele minna....
.... kuni nägin kraadiklaasi ja kadus igasugune kalaisu ära. Sellise külmaga ma ennast piinama ei lähe.
Aga see eest panin saunaahju tule ja tunni pärast istun laval koos külma õllega.

[Noname]

Sai käidud naisega väiksel jääpüügil, naine sai elu esimese kala jääaugust kätte
Lisaks proovisimie Samsung Galaxy 2 veekindluse ära, lasin kuni 2.7m sügavusele samal ajal filmides, toimib

[Maleva]

[Noname]

Krt sorry, Xcover 2

Täna siis väike tiir Keeri järvel. Võtt jube sitt, enamus mehi läksid tühjade kätega koju. Mul õnnestus üks 1.8 havi ja natuke ahvenat saada Sita võtu puhul 0.06 tamiil ja üliväike kirp omal kohal, jubenuss püüda aga töötab siis kui muu ei tööta.
Teiseks taastus usk kunst motõlli vastu, brekley powerbait bloodworm. Toimib väga hästi

[ceemic]

Selle aasta esimene koll käes

Spoiler

L59, nõks üle 2,6kg

[Hiid]

miks ta nii raske on?

[ceemic]

Hiid, no näed ju ise, kui täis-söönud elukas

[Hiid]

see su kaisukas?

[ceemic]

Jep

[number]

...

[ceemic]

number, see on padi, mitte "täis-puhutav", niiet nõel ei aita

[jeesus188]

[number]

...

[jeesus188]

[number]

...

[villu70]