Vaid kolme aastane, kuid z-wave koduautomaatika maailmas temast mööda vaadata ei ole võimalik - nii mitmedki seadmed on asendamatud. Üha enam näeme, et ka suurte majade puhul 400-600m2 saab Z-wave väga edukalt hakkama, ilma piire kompamata.. Kes on nurisenud kõrge hinna üle - minge küsige saksa automaatikast endal nutikodu pakkumist - kukute.. hmm istuli
3 aastase Fibaro kõrval oleme pool nende elueast käsikäes kõndinud ja Eestlane hakkab järjest enam hindama võimalust koduautomaatikaga rahalist säästu tekitada ning tõsta tunduvalt turvatunnet. Mis paljudele meie klientidele meeltmööda on - kodujuhtimist on võimalik kasutada autonoomselt täiesti - ei pea olema Fibaro.com kasutaja või tegema muid üleliigseid liigutusi. Kogu süsteem on kasutatav ja hallatav vaid sinu enda poolt. Kes turvalisuse pärast muretsevad, võivad LAN juhtme järgi lükata vaid seadistamiseks - muu teeb ära Z-wave kontroller.
Lauri_s, kas HV kasutajad ka mingit soodusprotsenti saavad Teie juures? _________________ Vajad ruume sünnipäeva peoks!?
Sõbralikuma hinna jaoks PS!
www.kilplased.ee
Kui õieti asja ära tõlkisin siis Fibaro sai miskisuguse EY Entrepreneur (ettevõtja?)auhinna.
No õnne siis neile _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Jägaja - tegelikult pääses fibaro juht 11 finalisti hulka, ülehomme selgub võitja. Arvestades Fibaro pingutusi ja edu maailmas, siis usun, et võit tuleb ka ära
Link _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
08.12.2013, 08:32
Nutisüsteemidel toimivate majade eesmärgiks on säästa omanike raha ja aega ning päästa tülikatest lisaliigutustest.
"Aeg on raha ja raha on vähe" on ütlus, mis igapäevaelus end tihtipeale meelde tuletab. Targa maja lahendused ongi loodud eesmärgil raha ja aega säästa. Kõige suurem rahaline sääst on kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide automatiseerimisel ning seadistamisel vastavalt omaniku kohalviibimisele. Mugavusvahendid - valgus ja multimeedia - säästavad eelkõige inimese aega, kuigi rahaline sääst seal tihtipeale ei avaldu. Meeldiv on tulla elamusse, kus valgustus ning küte töötavad vastavalt elaniku enda eluviisile kuni peensusteni ning muusika või televisioon hakkavad tööle täpselt vajalikul hetkel ja juba eelprogrammeeritud helitugevusega.
Kuna nõudlus tarkade lahenduste järele üha suureneb, siis Oma Maja vaatab üle, missugused targad lahendused on juba praegu reaalsus.
Pakutavad süsteemid ja tooted
Spoiler
Lauri Lotamõis, InDome OÜ: Kasutame Eestis ainulaadset juhtmevaba koduautomaatikat, kus signaali edastamine erinevate sõlmede vahel käib läbi raadiosageduse standardi Z-Wave. Tegemist 868,4 mHz lainepikkusel leviva madalsagedusega, mis levib väga hästi läbi seinte ja lagede. Lisaks on toitel olevad seadmed võimelised signaali pikendama, luues omavahel mesilaskärge meenutava võrgu - mida rohkem seadmeid, seda kindlam võrk. Meie pakutavad lahendused põhinevad kõik Z-wave lahendusel, see pole seotud kindla tootja, vaid standardiga.
Ergo Sartakov, Targa Maja Lahendused OÜ: Praegu tegeleme süsteemidega, mis jooksevad KNXi, Bacneti, Loni, Mod-busi ja M-busi protokollidel. Samuti on meil raadio teel juhitavad kontrollerid. Seega midagi uut ei ole, need maailmas kõige laiemalt levinud süsteemid.
Heiki Jürissaar, Natural House OÜ: Standardina kasutatakse targa maja lahendustest kütte ja ventilatsiooni juhtimist, samuti on juhitavad maja valgustus, turva-, audio- ja videosüsteemid. Inimesed, kes tahavad olla priid suvel iganädalasest muruniitmisest, saavad ka selle lahendatud.
Juri Reitsakas, Võrguvara AS: Kasutame hajutatud tarkust ja avatud standardeid. Iga alamsüsteemi tootja pakub omal alal tarka juhtimist: soojuspumba tootja teab, kuidas soojust paremini toota, ventilatsiooni seadme tootja, kuidas õhku vahetada jne. Meie ülesanne ei ole üle võtta nendelt seda, mida nad hästi oskavad, vaid panna nad omavahel suhtlema ja koostööd tegema. Kuna alamsüsteemid räägivad erinevat keelt (protokollid), siis meie süsteem Mediator töötab tõlkijana alamsüsteemide vahel
.
Populaarseimad lahendused
Spoiler
InDome: Populaarseim on küttesüsteemi automatiseerimine, lisades siia järk-järgult kogu targa kodu funktsionaalsust - ühekordse investeeringuga soetatud kontrolleris on ju see kõik juba sees olemas. Teine populaarne pool on maja jälgimine, koos küttega, just suvilaid silmas pidades. Ühest küljest kindlustatakse maja vee külmumise vastu ja teisalt on alati võimalik suvilas toimuval silma peal hoida.
Natural House: Uus trend on ise oma aias või kasvuhoones rohelise kasvatamine. Kasvuhoones saab panna luugid avanema ja sulguma automaatikaga ning liita kastmine automaatikaga. Kõik selleks, et kui inimene on eemal, siis taimed on kastetud ja temperatuur õige.
Targa Maja Lahendused: Ühiskondlikes hoonetes tegeleme põhiliselt ventilatsiooni ja sisekliima juhtimisega, eramute puhul lisanduvad veel valgustuse ja multimeedia juhtimine. Eramute puhul on kindlasti nõudlus suurenenud, kuid riigihankeid on märgatavalt vähemaks jäänud.
Võrguvara: Esimesel kohal on kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide juhtimise konsolideerimine, järgneb valguse juhtimine.
Esimene soovitatav lahendus
Spoiler
InDome: Kui ei soovita kogu lahendust kohe paigaldada, siis alustada saab juba väga lihtsasti. Z-Wave tehnoloogia on tänu juhtmevabadusele äärmiselt paindlik ning alustamiseks on vaja kontrollerit ja paari seadet, mida jälgida ja juhtida. Alustamiseks sobib väga hästi näiteks kütte, valgustite või koduvalve funktsiooni tekitamine. Sõltuvalt maja suurusest jääb selline investeering üldiselt alla tuhande euro ning annab samas aimu selle standardi võimalusterohkusest.
Natural House: Maja ehitamisel oleks mõistlik kaabeldus konstruktsioonidesse laiali vedada, et hiljem saaks seadmeid paigaldada tahtmise ja vajaduse järgi. Võib panna ka raadiolingina, aga õhk on erinevatest võrkudest juba niigi paks.
Targa Maja Lahendused: Kohe annab kõige suurema efekti optimaalne küttejuhtimine, mida juhitakse vastavalt nn comfort-, night- ja standby- funktsioonidega. Süsteem pannakse tööle kliendi elutempo järgi.
Võrguvara: Juba maja ehitades soovitame teha targa maja valmiduse ehk vähemalt juhtmed ära vedada. Näiteks kui algselt kardinaid ei soovita juhtida, võiks kardinate mootorite jaoks juhtmed paigaldada, et hiljem saaks neid lisada. Investeering juhtme paigaldamisse ehitamise hetkel ei ole väga suur ja kindlasti on see väiksem kui hiljem lisada.
Hinnaklassid
Spoiler
InDome: Selline IT-riik nagu Eesti hakkab üha enam silma jääma ka koduautomaatika vallas. Kui mingi ajani oli meil palju Jaan Tatika tüüpi inimesi, kes ise üritasid erinevatest komponentidest automaatikat kokku panna, siis nüüd saab juba rahumeeli soetata täiesti reaalselt toimivaid seadmeid, millest järk-järgult kogu süsteem üles ehitada - suurte meeste lego. Hinnaklass koduautomaatikal on vajunud juba nii alla, et vahet ei ole, kas soetate uue teleri või alustate sama raha eest kodu turvalisemaks ja säästlikumaks muutmist. Hinnaklass on neil seadmetel mõnevõrra erinev, samas ka funktsionaalsus. Näiteks dimmeri (valguse reguleerija) moodul maksab 64 eurot ja uputuseandur 49 eurot. Kontrollerite hinnad algavad 200 eurost ja meie poolt esindatava Fibaro kaubamärki kandva lipulaeva kontrolleri HC2 hind on praegu 599 eurot.
Targa Maja Lahendused: Tootevalik, mida me kasutame, on üsna lai. Erinevate süsteemide seadmetel on erinev hind, lisaks sõltub hind tootjast ja tootjamaast. Euroopa tooted on kallimad, Hiina tooted odavamad, kuid töökindlusega on ka hiinlased end tõestanud.
Paigaldus
Spoiler
InDome: Kõiki meie pakutavaid seadmeid on võimalik ka ise paigaldada, ühendamise skeemid on kaasas ning lambilüliti vahetamisest keerulisemat elektriskeemi vaadata ei tule. Paljud seadmed on lihtsalt plug and play ning töötavad kas patareidel või on lihtsasti seinapistikusse pistetavad (nutipistik). Seadmete omavaheline seadistamine on tehtud läbi eestikeelse kasutajaliidese lihtsaks ja arusaadavaks. Seadmed hooldust ei vaja.
Targa Maja Lahendused: Seadmed paigaldavad meie tehnikud. Sõltuvalt seadmetest paigaldatakse need kas elektrikilpidesse või seintesse ja torudesse. Üldjuhul on need süsteemid hooldusvabad, teatud perioodidel võiks teha restarti, et süsteemid saaksid tarkvara uuendused vastu võtta.
Võrguvara: Siin ei ole midagi erilist - kilbitootja paneb kokku kilbi, elektripaigaldaja paigaldab juhtmed ja ühendab seadmed, meie häälestame süsteemi ja teeme kasutajaliidese.
Seadmekomplektide tasuvusaeg
Spoiler
InDome: Tasuvusarvustusi otseselt me teinud ei ole, küll aga on meil klientidelt väga positiivset tagasisidet. Nimelt klient, kes kasutas korteri kütmiseks elektriradiaatoreid ja soetas meie süsteemi kogu küttesüsteemi kontrollima, hoidis enda sõnul juba esimese paari talvekuuga kokku elektriarvelt 25-30%. Päris tasuvusaega sellise koduautomaatika juures üldiselt polegi mõistlik taga ajada, sest lisaks kokkuhoiule on arvestatav turvalisuse tõus nii pereliikmetele kui ka kodule endale, mis annab lisaväärtust kogu süsteemile.
Natural House: Kütte-, ventilatsiooni- ja valgustuslahendused tasuvad end kiiresti. Eelduseks on muidugi õigesti projekteeritud küte ja ventilatsioon. Audio- ja videosüsteemid on rohkem elustandardi küsimus ja otseselt sisse ei too.
Targa Maja Lahendused: Tasuvusaeg on äärmiselt suhteline ja sõltub sellest, mis funktsioone ja juhtimisi kasutatakse, kui palju mõeldakse energiasäästule ja kui palju mõeldakse mugavusele, ajakokkuhoiule ja tervisele. Kui tasu on tervis ja aeg, siis on kokkuhoid suur. Küttesüsteemi juhtimise korral on aastas kokkuhoid 15-40% võrreldes tavalise lahendusega.
Võrguvara: Eraldi seadmetele tasuvusarvestust ei ole teinud ja seda on meie lahendusel ka raske teha. Seadmed on valitud sellisena, et nad saaksid teha teistega koostööd. Tihti on seade, mis on võimeline meeskonnas töötama, kallim kui seade, mis seda teha ei taha. Meie arvamusel on targal majal kolm eesmärki: sääst, turvalisus, mugavus, ja kuna meie lahendus on kui rätsepaülikond, siis klient otsustab ise, mis eesmärgi saavutamisse ta rohkem investeerib ja millisesse vähem. Projekti reaalset tasuvusarvestust on võimalik teha juhul, kui klient panustab 100% säästu eesmärgile ja jätab investeeringud turvalisusesse ja mugavusse tegemata, kuid selliseid projekte meil ei ole olnud.
Turvalisus
Spoiler
InDome: Süsteem on võrreldes näiteks wifi võrguga tunduvalt turvalisem. Ühes võrgus olevad seadmed saavad kontrollerilt oma unikaalse ID ja aadressi. Isegi kui keegi soovib teise Z-Wave kontrolleriga mõne seadme ülesandeid üle võtta, ei ole see võimalik, sest üks seade võib korraga kuuluda ainult ühte võrku. Võrgust eemaldamiseks aga on tarvis selle seadme füüsilist olemasolu.
Natural House: Kõige populaarsemad on avatud süsteemid, mida saab ise vastavalt vajadusele arendada, kellelegi selle eest autoritasu maksmata. Samas süsteemi kindlus rünnakute vastu on ikka nii, et mida kinnisem süsteem, seda kindlam.
Targa Maja Lahendused: Seadmed on küberrünnakute vastu küllaltki turvalised, näiteks on selleks ka RKASi süsteemidel kaughaldamiseks erinõuded.
Võrguvara: Selles aitab meie enam kui 15aastane kogemus arvutivõrkude ja IT-süsteemide ehitamises ja turvamises. Meil on kogemusi pangavõrkude turvamisel ja me suudame ka kodulahenduse piisavalt turvaliseks teha. Selleks on meil mitmeid lahendusi, sh krüpteeritud ühendused.
_________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Jagan natukene lisainfot ka peagi ilmuva Fibaro suitsuanduri kohta. Temas leidub midagi, mida kunagi varem teadaolevalt pole suitsuandurisse paigaldatud...
Väga vinged asjad, aga mul selle viimase video kohta tekkis küsimus. Et kas mitte tulekahju korral poleks mõistlikum hoopis kogu õhuvool peatada, ehk siis aknad ja ventilatsioon kinni.
postitatud: 23.12.2013 20:10
Kummaline jah, et aknad ja uksed avatakse parema põlemise huvides. Suitsuärastus tulekahju korral käivitatakse eranditult ikka päästeametnike või siis asjaosalise poolt, kes on veendunud, et põlemist õnneks enam ei toimu.
Lihtsalt karjuvast ja vilkuvast teavitusasjast on vähe, ei pruugi alati õigeks ajaks kohale jõuda.
Kööki sobiks selline tulekahju operatiivseks kustutamiseks: Juutuubi video
Fibaro HC Lite on ikka veel selline demokarbike messidel, või saame näha miskit käegakatsutavat?
Edit2.
XBMC ja Fibaro HC2 on ka suudetud omavahel koos toimima panna. Küll esimesed sammud aga küll ta areneb. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
HC2 suutis selle releemooduliga koos töötada juba aasta tagasi pmts ja XBMC-d juhtida ja kontrollida on ka üle aasta juba saadud tegelikult. Nüüd Fibaro läheb rohkem multimeedia peale jah, aga tänaseks päris kindel ei ole, mis see on. Vahepeal on esitletud ka gesture pad-i nö, ehk siis seade mis tajub käe lähedust ja läbi selle saad erinevate liigutustega käivitada stseene/kontrollida seadmeid. Eriti popp kui see seina sisse ehitada nii, et seda näha pole
Edit: CES-il tutvustati ka uut multiandurit, millele määratakse päris huvitavaid omadusi. Üheks selliseks on nö real intelligence, ehk siis andur koos HC2-ga hakkab jälgima ja õppima ära inimeste harjumusi ning vastavalt sellele käituma. Välja tuuakse ka see, et mingi loogikaga suudetakse valgusti toas põlema panna enne kui sa sinna lähed - kõlab hetkel kosmosena natuke
Siin on mõningad kasutajate lood nende automaatsest kodust.. http://www.vesternet.com/case-studies _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Kui siin ringi vaadata, siis kogu tarkus jookseb elektriga. Kas on olemas ka mingeid süsteeme, kuidas näiteks mingit pelletiga keskkütet automaatselt teha, et toas oleks päeval X ja öösel Y temp ja vajadusel eemalt reguleerida või veetorudega põrandakütet reguleerida? _________________ OBSBOT veebipoe affiliate link / 5% sooduskood: TUIKOTREW
Müüa uus Agon by AOC 610Hz monitor AG246FK6
Dijital, ?
Enamvähem suvaline keskkütte juhtsüsteem sobib selleks, ega neil eriti vahet pole mida sooja tootmiseks kasutatakse, on selleks pellet või gaas. _________________ Experience is what you get when you don't get what you want.
OK, ega ma jah väga uurinud ja süvenenud pole. Lihtsalt jäi silma, et käib elektriajamite juhtimine ainult. Mis on ka loogiline, kuna sellist asja on lihtsam ehitada - elektrone kontrollida on kergem kui mingeid füüsiliste kehade liikumist. Sellest oli ka mu küsimus tingitud. _________________ OBSBOT veebipoe affiliate link / 5% sooduskood: TUIKOTREW
Müüa uus Agon by AOC 610Hz monitor AG246FK6
Elektriajamite juhtimine võimaldab tegelikult juhtida kõikvõimalikke füüsilisi kehasid samuti, ehk siis küttesüsteemi automatiseerimine käibki üldjuhul läbi elektriliste sõlmede, ajamid, pumbad, termostaadid jne. Selles suhtes ei tasu mõttelendu piirata sõnaga elekter, saab samamoodi juhtida ka vett, õhku (ventilatsioon) jms. Küsimus on selles, et mida soovitakse saavutada ja mis on algmaterjal, ehk olemasolevad seadmed/sõlmed.
Kui sul on konkreetsem huvi kütte juhtimisest, võime asjast edasi rääkida lauri@indome.ee
Näidismaja kui sellist me enam ei demontsreeri - see oli kolleegi kodu. Toimivat süsteemi on võimalik näha meie kontoris Laki tn-l. Lähiajal avame ka näidiskorteri koos NCC ehitusega Pärnaõuel.
Lauri_s, kuidas teil selle uue kodulehega asjad edenevad?
Oktoobrikuine entusiastlik ennustus on natuke üle läinud. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Tore kuulda _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Kas kellelgi on huvi Arduino bootloaderil iseehitatud põhineva 4 sisendiga ja 4 väljundiga süsteemi vastu?
Tehniliselt on tegu Kmtronic DINo klooniga.
Juhitav üle Etherneti, kiviks enc28j60. Võimaldab lugeda digitaalsisendite seisu ja lülitada 4 x 10A releed (NO/NC).
Toide 12VDC. Võimalik siis kasutada lihtsama taseme kodu automatiseerimisel
Danfossi radiaatori termostaatide tööpõhimõttest pole ma veel aru saanud. HC2's määran temperatuuri isegi 26 kraadi, aga tema hoiab toas 20-21 kraadi. Vahepeal radiaator soe, vahepeal külm. Nagu reguleeriks midagi. Aga toas oleva temperatuurianduri järgi ta seda ilmselt ei tee. Kas keegi teab nende elektrooniliste termostaatide tööprintsiipi? Liigutab jah seda klappi kinni-lahti, aga mis loogika järgi ja kust ta temperatuuri võtab?
Danfossi termostaadil on sisse-ehitatud enda "intelligentse kütmise loogika". Kasutusjuhendis on ka kirjas, et ta vajab iseenda kalibreerimiseks kuni 1nädal toimetamist. Tema menüüst saad ka kompenseerida ruumi suurust, st kui radiaator on mingil põhjusel toa jaoks liiga suur/väike, siis seda saad kompenseerida.
Temperatuuriandureid peaks tal olema 2tk, üks vahetult ventiili juures ja teine eemal, mis ruumi tempi mõõdab. Loogika on tal jah selline, et avab ventiili samm-sammult, mõõdab-analüüsib ja siis tegutseb edasi. Kasutan ise üle aasta neid ja väga hästi toimetavad. ON/OFF rezhiim oleks muidugi parem, aga paraku danfoss seda ei võimalda.
ON/OFF rezhiim oleks muidugi parem, aga paraku danfoss seda ei võimalda.
Lasen neil jah veidi rahuneda. Aga see vist ajab nad sassi, kui ma vahepeal ahju ka kütan?
Väike häki idee. Setpoint 4 kraadi OFF ning 28 kraadi ON toimiks?
Kas neil välisõhu temperatuuri kontrolli pole juures? Ükski süsteem ei saa väga efektiivselt toimida, kui anult üks muutuja on kasutusel, sisetemperatuur. Väliskeskkonna omaga peaks ka arvestama. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Kas neil välisõhu temperatuuri kontrolli pole juures? Ükski süsteem ei saa väga efektiivselt toimida, kui anult üks muutuja on kasutusel, sisetemperatuur. Väliskeskkonna omaga peaks ka arvestama.
Selle jaoks tuleb ilmselt ise kirjutada PI regulaator. Saab arvestada ka välisõhu temperatuuri, ruumi temperatuuri radiaatorist eemal jne.
Kodukasutaja ise ilmselt ei saa PID kirjeldamisega hakkama. ON/OFF reziiim aga ei suuda mugavust pakkuda. Asjalikul temperatuurikontrolleril on tänasel päeval PID ikka sisse kirjutatud.
Rootslased aga.., nende zurnaal andis Fibarole 8 punkti kümnest. Link
Paremad esiletoodud omadused:
Palju funktsioone
Kasutajasõbralik liides
Suurepärane mobiilapp
Miinuspoole pealt aga:
Tüütu esimene paigaldus
Väga kallis _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
jägaja, millist mugavust ei suuda ON/OFF pakkuda? Efektiivsus pole võibolla tõesti see kõige-kõige optimaalseim aga just mugavus?
Tahaks tõesti teada mis asja ma omal majas maha olen maganud. _________________ Experience is what you get when you don't get what you want.
Siin oli küsimus, et temperatuuri reguleerimine ei olevat piisavalt täpne.
PID pakub suuremat reguleerimistäpsust, kus see mingis protsessis vajalik on.
ON/OFF aga ei ole millegi poolest kehvem, kui puudub vajadus suuremat reguleerimistäpsust vajavate protsesside jaoks.
Valik vastavalt vajadusele. Kui sul majas kõik reguleerub ja millegi järgi vajadust ei näe siis pole ka millegi pärast vaja muretseda. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Radiaatori jaoks piisab täitsa PI regulaatorist. D jätaks välja. Nii peaks kodukasutaja ka suure pusimise peale ja foorumi abil selle selgeks saama.
Kusjuures Fibaro esimene paigaldus oli just väga lihtne. Ma olen küllalt igasuguseid automaatikasüsteeme paigaldanud ning nii lihtne pole ükski olnud. Ikka vaja mingeid kaableid paigaldada ja programmeerida.
Helistan näiteks koju naisele, et näed võta sealt karbist see tark pistik välja ja pane teleka pistikule vahele ning vajuta seal peal olevat nuppu. Ise olen teises maailma otsas ning lisan ta süsteemi ära kohe.
Kus ta siis lihtne on, kui ühe pisi-pisikese pistukumooduli lisamiseks on vaja kahte inimest
Kui naine ise selle pistikusse torkab ja süsteemi lisab, vat siis on teine lugu
Kuid asjast, palju sul erinevaid andureid kasutusel on, et tekiks selline nutikodu tunne juba? Või on alles arendusel süsteem. Paar lülitit ja pistikut ei paista ju veel kusagilt välja.
Sama tegija plaanib teha erinevaid ülevaateid Fibaro toodetest. Listis need tal igatahes on. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
No tegelikult on nii, et süsteemi seadistamiseks ei pea ise kohapealgi olema. Või siis tegelikult saab naine ise ka seadistamisega hakkama.
Ma vaikselt arendan süsteemi. 1000€ tuuris alla pandud juba. Tahaks ikka kõik lambid, pesad ja lülitid nutikaks teha. Järgmisel palgapäeval ostan veel mõned asjad juurde. 4 dimmerit, 4 4in1 andurit, 1 nutipistik, suitsuandur, üleujutuse andur, RGBW moodul, releemoodul, radiaatori termostaadid, mõned ukse ja akna andurid olemas. Kõik ei tule praegu meeldegi, kuna ei ole veel installeeritud. Viimane pakk nüüd jõudis, siis pidin ise juba välismaale sõitma. Tuleval nädalal panen veel asju järjest käima. Eks paari kuu pärast peaks süsteem valmis saama.
edit: Mängin siin selle ukse ja akna anduriga. Ühe sain ilusti tööle. Teine aga jamab minuga ja ei reageeri magnetile. Olen mitu korda teda lisanud ja eemaldanud. Temperatuuriandur toimib temal samas ilusti. Tamperi nuppu vajutades vilgutab LEDi aeglaselt 8 korda ja kõik. Näitab, et aken on lahti kogu aeg.
Kas teise anduri magnetiga ja vastupidi ikka jamab? Miski probleemne toode äkki. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Teine andur töötab mõlema magnetiga.
Tegin reseti ka mitu korda, aga kasu ei midagi. HC2 leiab üles ja ütleb, et uks on lahti ja kõik. Mingit muutust ei toimu.
Proovi, kas lüliti klemme omavahel kokku pannes olek muutub või mitte? Kui jah, siis mingi häda reed anduriga - võimalik, et tegemist tõesti probleemse tootega.
Herkonile silla tegemine teine variant jah, ma pidasin tegelikult silmas kruviklemmi kahte äärmist klemmi - need on herkoniga paralleelis - see lüliti funktsionaalsus siis. Ma pole silmaga väga lähedalt seda andurit vaadanud, aga kas herkoni sisu silmaga näha ei olnud, ehk on näha milles asi?
Homme öösel Eestisse tagasi jõuan, siis on ehk aega tegeleda jälle.
Praegu olen Amsterdamis messil. Päris mitu koduautomaatika tootjat ka väljas, aga keegi ei ole siiani nii paindlik olnud, kui Fibaro süsteem lubab.
Küll aga leidsin juhtmevabad mootoriga ruloo ja kardinate süsteemid, mis toimivad patarei pealt. 2 korda päevas lülitades lubati patareide elueaks 5 aastat. Need tahan küll endale paigaldada.
Vaat, noid ruloo ja kardinate automaatika seadmeid tahan küll. Paraku on need ikka kallid, mis siiani saadaval, võrreldes kaetavate akende hulgaga.
Patareitoide on otse loomulikult eeliseks. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Ma tahaks neid patareisid näha, mis seal 5a vastu peavad
Kas mingit täpsemat infot ka jagad selle kohta - väike huvi on endalgi
D patareid on seal kasutusel.
Mul pole endalgi eriti infot veel. Uurin lähipäevil, kas nad mingid hinnad ka saata saavad.
Lahtikäiv kardin oli selline, kus toru pöörles ja kardin liikus kokku ja lahku ning see saab olla 3m lai. Kui kardin on kinni ja seda korraks alla sikutada, siis sõidab lahti.
Nii palju tean, et 1 wireless moodul juhib 15 kardinat/rulood. Juhtida saab üle etherneti. Seega Home Center 2 peaks oskama neid juhtida küll läbi virtuaalsete seadmete. Nende tehnikainimene lubas SDK ka saata. Lisaks on neil iPadi ja Androidi appid ka vist olemas. Seinale saab nende juhtmeta puldid ka panna, millest süsteemi juhtida. Lisaks saab erinevaid positsioone salvestada.
Tegin LUAs ühe skripti. Kui valgust alla 60 lux ja liikumisandur annab signaali, siis paneb laetule 20% peal põlema. 10 sekundit liikumist ei ole, siis lülitab välja. Aga probleem, et välja ei lülita.
Sa oskad seda keelt?
--[[
%% autostart
%% properties
21 value
%% globals
--]]
if (tonumber(fibaro:getValue(33, "value")) <= 0 and
tonumber(fibaro:getValue(21, "value")) >= 1 and
tonumber(fibaro:getValue(24, "value")) <=60)
then
fibaro:debug("*** Süütan ***");
fibaro:call(33, "setValue", "20");
fibaro:setGlobal("elutuba_auto_on", "1");
fibaro:sleep(10000);
local delayedCheck0 = false;
local tempDeviceState0, deviceLastModification0 = fibaro:get(21, "value");
if (
( tonumber(fibaro:getValue(21, "value")) == 0 )
and
(os.time() - deviceLastModification0) >= 10)
then
delayedCheck0 = true;
end
local startSource = fibaro:getSourceTrigger();
if (
( delayedCheck0 == true )
or
startSource["type"] == "other"
)
then
fibaro:call(33, "turnOff");
fibaro:setGlobal("elutuba_auto_on", "0");
fibaro:debug("*** Lõpetan ***");
end
end
raxz, pole küll selle dialektiga kokku puutunud aga oled sa proovinud seda ajavahe arvutust korra debug'i välja karjuda? Saad sa sealt üldse sellise ilusa täisarvu kätte?
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Spoiler 
