[hondaa]

aga mida tehakse nende õplastega, kellel linux ja Libreoffice siis lõpuks nii hästi selge on? kõrgkoolid ei lähe eales Linuxile üle ja tööandjale ei loe see linuxi oskus midagi, nõutakse aga ikkagi windowsi ja MS office oskust.
Põhikool ja eriti gümnaasium (omast kogemusest) tööotsingutel nkn väga ei aita, miks peaks selle viimasegi plussi nullima?

[kusti85]

[mikk36]

[hondaa]

[kusti85]

[Cancer]

Põhjanaabrid paistavad küll nagu hakkama saama. http://labs.opinsys.com/blog/2012/05/22/what-opinsys-does/
Ja juba mõnda aega.

[Märt.]

[Rasmus]

Kuna on näha, et siinsete sõnavõtjate hulgas vist ei ole haridusvaldkonnas töötavaid IKT spetsialiste, siis pean vajalikuks teemat natuke siiski kommenteerida. Minu argumentide eesmärgiks ei ole materdada ühte või teist platvormi, vaid pigem tuua välja kitsaskohad, millega tuleks tegeleda ja millele tuleks oluliselt rohkem tähelepanu pöörata, kui seda senini on tehtud. Panin argumendid enda jaoks prioriteetsuse järjekorda, kuid see on subjektiivne, nagu ka argumendid ise.

Organisatoorsed argumendid

1. Kuidas lahendada olukord, kus haridusasutuste töötajad saaksid uut platvormi kasutama hakata? Kas on kaardistatud tarkvaralised vajadused ja soovid? Hetkel on olukord selline, et kuna üldine töötajaskonna keskmine eluiga ületab tõenäoliselt 40 eluaastat, siis igasuguste uuenduste läbiviimine on juba teadus ja oskus omaette. Kahjuks iseloomustab tänapäevast haridusasutust pigem filosoofia, mille nimi on "konservatiivne", mitte "liberaalne". Au sees on traditsioonid jms teema. Seega on juba puhtfilosoofiliselt ja fundamentaalselt väga keeruline platvormi vahetada. Ma ei taha näiteks põhikooli IKT spetsialistina ette kujutadagi seda olukorda, kus ma peaksin hakkama korraldama sisekoolitusi uuel operatsioonisüsteemi platvormil alustades täiesti algusest. Seda vastuseisu ja hädaldamist mis siis tekib, on raske ette kujutada. Hakkab kohe igavene võrdlemine Windows vs Linux. Hakkab kritiseerimine ja hädalamine. See tekitab automaatselt vastuseisud ja kaitsereaktsioonid ning tahtmatuse asja õppida ning ennast muuta. See on väga tõsine probleem ja selle lahendamine on väga kulukas. Muidugi on ka eredaid pärleid, aga nende järgi teatavasti üldistusi teha ei saa.

2. Valdkonnaspetsialistide huvipuudus. Hetkel on olukord üldjuhul selline, et enamik koole ei ole võimelised (või ei ole pidanud vajalikuks) eraldiseisva IKT spetsialisti eksistentsi ja seega on pädevus koondunud kas teatud oskustetasemega õpetaja kätte (nt matemaatikaõpetaja, kes tegeleb ka arvutiõpetusega) või hangitakse haldusteenus sisse väljastpoolt. Hankimine ei tähenda siinjuures koha erasektorit ja tasulist teenust. Väga paljude väiksemate koolidega tegelevad näiteks hoopis KOV-ide IKT spetsialistid. Kuna üleminekul oleks tegemist lisatööga, mida ei tasustata (eelarvelised vahendid on väga piiratud ja riigipoolne tugi on tulemas tõenäoliselt ainult pilootprojektidele), siis on selliste haldusspetsialistide motivatsioon väga madal. Kuidas sellist olukorda muuta, kui on teada, et harjumuspärasest platvormist tuleks üle minna millelegi uuele, mida tuleb õppida, katsetada jne-jne.

3. Kuidas lahendada olukord, kus õpilastele hakatakse õpetama kõiki vabavaral baseeruvaid rakendusi ja platvormi ennast? Eesti praegune haridussüsteem on peamisena suunitletud teadmistepõhisest filosoofiast lähtuvalt tulevaste tööjõuturule sisenevate kodanike ettevalmistamiseks. Kas tööjõuturg on selleks muutuseks valmis, et üldharidussüsteem hakkab tootma "tulevikuspetsialiste", kelle peamine valik on vaba tarkvara? Kas tulevased tööandjad on valmis tegemaks investeeringuid platvormi vahetamiseks? Ja ma ei pea siinkohal silmas ainult erasektorit.


Tehnilised argumendid

1. Rakendustarkvara puudumine Linux-i platvormile. Näiteks meie koolis on kasutuses mitmeid tarkvarasid, mis on kasutuses koostöös riistvaraliste seadmetega ja tootjapoolset rakendustarkvara Linuxile olemas ei ole. Küsimus ei ole siinkohal ainult selles kulus, et kas Linuxi kasutuselevõtuga tuleks korstnasse kirjutada riistvaralised seadmed koos tarkvaraga (investeeringute maht on olnud väga suur arvestades üldiseid rahalisi võimalusi), vaid ka selles, et nende vahendite kasutamine on integreeritud juba kooli õppekavasse ja ka selle muutmine on mahukas töö. Ei tasu ennast eksitada lasta ja arvata, et koolid kasutavad ainult operatsioonisüsteemi ja kontoritarkvara. Lisaks eelnevalt mainitule on meie koolis kasutatav näiteks tütarlaste töö- ja tehnoloogiaõpetuses spetsiaalne üle 5000€ maksev tikkimismasin koos spetsiaalse tarkvaraga, loodusteadustes kasutatakse näiteks digitaalset mikroskoopi, planeeritud on kasutusele võtta Lego Mindstorms EV3 robootikaplatvorm haridusasutustele. Eelmisel aastal renoveeriti koolis põhjalikult ventilatsioonisüsteem ja selle juhtimine toimub muuhulgas ka tarkvaraliselt. Rakendus on olemas ainult Windowsi platvormile. Lisaks on veel palju-palju lahendusi, millele Linuxi tuge ei ole ja mida meie kool küll ei kasuta, aga millest olen ma teadlik. Kasvõi tarkvaratootja Adobe tooted. Koolid kasutavad ka neid.

Jah, teatud rakendustarkvara on võimalik kasutada ning samuti on kuskil olemas ka pilveteenused (nt Google Apps mis on haridusasutustele tasuta), kuid võimalused on seal üldjuhul piiratumad. Kes on kasutanud näiteks Google Docs-i, siis ta teab, et põhifunktsionaalsus on täidetud, aga mina näiteks ei ole võimeline Google Docs-is vormistama mõnda kirjalike tööde juhendi järgi nõutavat kirjalikku tööd, sest sealsed nõuded ei ole võimalik tehniliselt täita. See eeldab juba nõuete leevendamist jms tegevusi.

2. Riistvara ühildamatus Linuxiga. Reaalne olukord on selline, et koolide riistvarapark on väga mitmekesine (ma ei pea siinkohal silmas mitte ainult arvuteid vaid ka kõiki õpivahendeid lisaseadmetena, millest juba juttu oli) ja Windowsile sarnase riistvaratoega operatsioonisüsteemi platvormi väljatöötamine ei ole praegustes oludes reaalne. Jah, ma mõistan, et mõistlik oleks riistvaraplatvormi kohandada ja sobitada ning erinevused kõrvaldada, aga see on pikem ajaperspektiiv. Hetkeliselt selliseid muudatusi läbi viia ei saa. Kooli jaoks tähendaks see väga konkreetseid hanketingimusi ning pidevat infot riistvaraplatvormi sobivuse osas erinevate operatsioonisüsteemidega. Koolidel puuduvad selleks hetkel teadmised ja oskused.

Seega mina näen ainukese lahendusena seda, et selliseid üleminekuid tuleks koolis läbi viia järj-järgult alustades kõigepealt rakendustega ja lõpetuseks võtaks operatsioonisüsteemi.

Ja lõpetuseks tahaksin ma kirjutada seda, et Linux ei ole ju ainuke vabavaraline platvorm. On ju olemas näiteks ka Android. Ka seal oleks põhimõtteliselt võimalik teatud toiminguid läbi viia.

[hondaa]

[ranel]

[hondaa]

ranel, võib ka nii öelda, sest isiklikult ei õpi eestis. Ma ei mõelnudki, et mu jutt on puhas tõde, sest pole kursis iga eriala ja iga töökoha nõuetega. Jutu point oli selles, et hakataks mõtlema ka selle peale, kuidas see mõjutab õpilasi ja nende edasist elu ja mitte ainult raha peale mõtlema. Tallinna linnal sellest nkn puudust pole.

[kusti85]

[guest1902]

[Märt.]

Mul siin kasvavad universaalsed lapsed (vanuses 6-17 aastat), kasutades läpakaid nii Windowsi kui Lubuntuga, sõltuvalt sellest, mis parajasti vaba on, lisaks veel Androidi tahvel.

Ja keegi ei kurda.

[hondaa]

guest1902, oeh, ma pole kordagi väitnud, et ma oleks vastu, kui koolis mingi osa õppetööst kasutab Linuxit, kuid enamus ajast käib töö reaalses maailmas ikkagi windowsi masinatel. Miks peaks koolis õpetama järjekordseid tarkusi, millega peale kooli pole midagi teha hakata (va. siis enamvähem 10% ajast)? Niigi enamus teadmisi koolist kuuluvad kategooriasse "hea teada", miks peaks ka arvutitunnis õpitu sinna lahterdama? Hetkel räägin siis olukorrast, kus 50-100% tööst tehakse Linuxi masinatel.

[Adebisi]

hondaa, oled mõnd Linuxilist üldse kunagi proovinud? Mis need suured erinevused Windowsiga on, mille puhul keskmine kasutaja lolli näoga arvutit vaatama jääks? *buntulisi koos LibreOfficega olen tuttavate masinatele peale lasknud ja keegi ei ole kurtnud. Pigem vastupidine reaktsioon.

[kalvis]

Jep just paar päeva tagasi kukkus tuttaval windows kokku ja tahtis andmeid päästa lihtsalt ja valutult. Saigi soovitatud Ubuntu LiveCD, vennike polnud enne Linuxit isegi mitte näinud, ometi suutis nii failid kopeerida, teha fdisk ja format ning lasi nüüd mõlemad selga. Leidis et kõik on kasutatav, eelised on mõlemail op.süsteemil. Tema komm oli, et pole see linux nii raske või võimatu kasutada ühtigi. Seega kes tahab, õpib kasutamise ära mõne tunniga.

[tahanteada]

Ja nüüd vaidleme siis usinasti selle üle, et mis nime see Linux, selles kooliarvutis siis kandma peab.

Mis need nüüd kõik siis olidki ja luban, et mingi mustmiljon nimetust jääb veel puudu ... Ubuntu, Kubuntu, Puppy, Red Hat, Debian, Estobuntu,.... ja siis igasugu muud põnevad nimed, mis käigupealt kohe meelde ei tule.

[woox2k]

[kusti85]

[tahanteada]

Aga kas keegi üleüldse oskab nimetada Linuxit, mis 100% tööle läheb kõikvõimalikel, erinevatest aegadest pärit arvutitega. Selles suhtes on Eesti koolide arvutipark ikka väga kirju.

Ise kasutan tihti CD-lt töötavat Knoppoxit ja võin vabalt öelda, et no ei pane mitte kuidagi üht ja sama Knoppixi-versiooni tööle kõikvõimalike, erinevatest aegadest pärit, arvutitega. Vanemad arvutid tahavad saada, näiteks, versiooni 5 ning siis uuema aja arvutid, näitena, versiooni 6 või nüüd juba ka versiooni 7. Ja samas 6-t või 7-t ei saa jälle omakorda kasutada vanemate masinate korral. Ja nii mul ongi 3 DVD-d, igaühel peal erinev versioon ning tihti tuleb järgi katsetada, milline on sobiv või mitte.

[kalvis]

Paraku riistvaratootjatele meeldib M$ suletud koodi ja kirjeldustega maailmas kaasaelamine ja niipea kõiki ühe vitsaga löödavat lahendust ei tulegi. Ma jätaks selle küsimuse kooli arvutiklassi haldaja lahendada, seejuures loodetavasti järgmiste arvutite ostul otsustaja peab eelnevalt nõu ja võtab ka linuxi saadaolevate draiverite probleemi arvesse.
Endale arvutit või selle komponente ostes uurin alati, kas riistvarale on linuxi draiver saadaval. Isegi windowsi omadel tuleb taustatööd teha.

[H_K]

Mingi erakool jagas õpilastele iPad-e - see on päris suur hüpe nii riistvaraliselt, kui tarkvaraliselt, ja huvitav oleks teada, kuidas iPadi-del lahendati ühtne haldus, tarkvara, jne-jne. Võibolla oleks teistel õppeasutustel iPad-ide pilootprojektist õppida. Kuigi arvatavalt erakoolil on lahedamad rahalised võimalused ja need iPad-id osteti lastele lisaks ja mitte Windowsi asendama.
Samas arvan, kui tuleks uudis, et plaanitakse senistelt Windowsi arvutitelt üle minna Macbook Pro ja Air- ja iPad-idele, siis oleks seda üleminekuahala vist vähem, kuigi platvorm samuti võõras ja paljuski ühildamatu

[krist2an]

Midagi ligilähedast UKst: http://www.theverge.com/2014/1/29/5356982/uk-goverment-threatens-to-ditch-microsoft-office-again

[ThedEviL]

Ma ei saa aru mis kokkuhoiu vingumine see üldse on. Kalkulaator tuleb appi võtta.
Keskmine EDU masina riistvara hind koos molu ja kasutajaliidesega on ~500€ . On odavamat ja on ka kallimat.
Tarkvara on 120€ Win pro ning 65€ office. Oletame, et kool täiendab oma arvutiklassi 20 uue arvutiga (vanadel arvutitel on ju litsentsid olemas) aastas (ilmselgelt ülepakutud, kui just mingi imerikas viimsi või pealinna kool pole), teeb see arvutite kuluks 10 000€ + tarkvara peale ~2500€ aastas.
Just, 2500 euri AASTAS 20 arvuti peale. Juhul kui uuendus on 20 arvutit aastas, ehk tavapärase uuendustsükli 4 -5 aasta peale tuleb 80 - 100 arvuti soetamine, tudub kuni 12000€ tarkvara litsentside peale tõesti suur summa.


Tore. Kooli nõrk psühholoogist itipiff (näide reaalsest elust, kus IT haldusega tegeleb kooli psühholoog), kes ajab windowsite peal asja ära läheb koolile lisaks maksma aastas 6000€ (eeldusel et it halduse eest saab palgalisa 300 eurot, mis on tugevalt ülepakutud).

Linuxi peale üle minemisega peab palkama vähemalt lisa kodaniku, kes teeks muldvanadele peerudele, kes on viimase 20 aasta jooksul selgeks saanud windowsis IE käivitamise ning e-kooli sisenemise, kuidas nüüd arvutit kasutada. Selgitama, miks ei ole IE'd ning miks ei ole START nuppu. Ja miks ei ole Calibiri 11 fonti.

Selle jaoks võetakse tööle patsiga poiss, kes linuksi kogemuse tõttu alla 1.5K€ palgalipiku ei nõustu. Tõenäoliselt jäetakse psühholoog ka veel selle palgalisa peale, kuna IT karvikud ei ole suhtlejad ning käsivad vanamemmedel kuumal suvepäevadel aknaid kinni panna, mille peale nad kuumarabanduse saavad.
Lisakulu 31800€ + kuumarabanduse saanud vanamemmede esimese nädala töövõimetusrahad.

Uuendustsükli peale läheb see itipats maksma 130 000+€ ning tõenäoliselt on selle ajaga vahetunud 3 itipatsi ning on teise sama raha eest tellitud teenust sisse.

Oma koduarvutis võite te tõesti diskuteerida asja üle et Linux on tasuta, aga organisatsioonis see kohe üldse pole. Vajalikul lisakulutused ning tõenäoline BSA trahv, kuna rahvas ei ole nõus Librega tööd tegema, ning torrentist on MS Office alla tiritud.
Lisaks on pisipehmel klienditoe telefon, mida saab ka linuxi distrotele juurde osta. Aga mis hinnaga??

Ja ei, ei ole pisipehme töötaja. Olen haridusasutuse töötaja.