[al101]

Mul kestab mobiili aku 4-5 päeva, seega milleks peaksin seda iga päev laadima ja rikkuma?
See pole üldse keeruline, et laen akut siis, kui tühjaks hakkab saama ja eelmine päev arvestan ka, mis homme plaanis on ja vastavalt sellele võin ka õhtul panna laadima, kui väga palju pole alles, ehk siis natuke varem, kui muidu.
Kui on näiteks mingi pikk sõit ees, mul muidugi autolaaidja ka olemas, seega ei pea väga muretsema, kui aku madal on autoga sõites.
Aga tavaliselt laen ikka kodus ära.

[A.S.]

Eks igal inimesel on oma hobi: kes pildistab, kes joob õlut, kes laeb akusid, kes...
Akusid võib igat moodi laadida, tavaline inimene teeb aga seda niiviisi, kuidas lihtsam ja mugavam on. Seda selle pärast, et nii on lihtsam ja mugavam.

[Ollaz]

Aku entusiastide foorum
Kuidas herr sellist laadijat kommenteerib: link

[al101]

üks youtubes testis sellega akusid.
Ma ei tea, kui usaldusväärne tester see on, aga mullegi meeldiks selline seade
Ilmselt võib mind mingil tasemel aku entusiastiks pidada küll.

[A.S.]

[jeesus188]

[al101]

Vahe on pigem 60 vs 80-90 päeva.
Kui ühel juhul laed akud täis 2 tunniga teisel juhul 12 tunniga ja nii terve akude eluiga.
Kui sa nii ruttu akud läbi kütad, siis hakkab pikk laadimine veel eriti kasulik olema.
Teleka pulti on suht mõttetu akusid toppida, kuna seal kestavad patareid ka mitu aastat.

[A.S.]

Teleri puldi sisse topid tavaliselt vanu akusid, mis kuhugi mujale enam nagunii ei sobi.

[al101]

Jah, ka see variant on, selle idee peale isegi tulin, samas kaua need vanad akud enam kestavad puldi sees?
Ma tavaliselt kannan maha ikka üsna tuksis akud, mis tühjenevad ise ära üsna ruttu, eriti kui sealt veel ka veidi voolu võtta.

[NoMilleks]

Minul on olemas BC-900 ning üht asja tuleb selle puhul jälgida, et eneloop tüüpi akusid üle ei laeks. Laadijal on järellaadimisvool minu mäletamist mööda suurem kui on eneloopi isetühjenemine, ehk siis arvestatud "tavalise" NiMH aku isetühjenemist. Algul ma ei osanud selle peale tullagi, aga ühed eneloopid mul varsti enam kaua ei pidanud. NiMH akudel tekib ülelaadimisest voltage depression, st sisetakistus suureneb ja rohkema voolutarbega seadmed hakkavad liiga vara kobisema, et aku tühi. Samas neid väikese vooluga tühjaks laadides tuli kenasti 2000mAh ära.

[al101]

Akude mahtuvus ongi minu teada mõõdetud väiksema voolu reziimis, millest ka tuleneb see, et väikese vooluga 2000mAh ära said.

[jaank]

Kõiki al101 metoodikaid võiks võtta ikkagi teatava ettevaatlikusega. Reaalne oht elule ja tervisele.

[al101]

Minu metoodikad eeldavad akude hingeelu tundmist, et asi ohutu oleks.
Ehk siis keskmisele tarbijale minu metoodikad tõesti ei ole.

[jeesus188]

[pois11]

[jeesus188]

[al101]

[jeesus188]

saan väga hästi asjale pihta, lihtsalt sa räägid seda juttu puhtalt seinale

[al101]

[jeesus188]

[al101]

ei sein ma ei ole.

[Jaanos]

[jeesus188]

[Jaanos]

[jeesus188]

[jaank]

http://www.skyrc.com/index.php?route=product/product&path=20&product_id=179 See tundub ka suht huvitav.

[pois11]

[al101]

Ma muideks laadisin oma Nokia liitium akut pikalt 40mA vooluga, arvestades tema mahtuvust 1020mAh ja päris lõpuni ei lasnud.
Tavalise Nokia enda laadimisega, ehk siis kiirlaadimisega pidas mul aku 4-5 päeva, praegu saab aga mul see aku täna õhtul 7 päeva peetud ja paistab, et täna veel laadima ei pea, on poole peal hetkel akunäidik.
Väike näide siis, kuidas ka liitium akut mõjutab, õige kasutus.Teen ühe aeglase laadimise veel ja peale seda teen kiirlaadimise ja vaatan, palju siis vahe on, kuna see aeglane laadimine kindlasti tegi aku nüüd paremaks ka kiirlaadimisega, vahepeal on akule vaja sellist aeglast laadimist.

[elukaz]

Kui sa oma targema laadimisega saavutad suurema mahtuvuse siis järelikult teed midagi õigesti? Jah, suuremat mahtuvust on võimalik saavutada eluea arvelt, lae üle 4,2 voldi ja looda et põlema ei lähe ja ongi lisa nagu maast leitud. Ma ütlen veelkord, liitiumi laetakse pingega, vool on kõrvalnähtus, seda peab ainutl siis piirama kui laadija on rämedalt üle dimensioneeritud. Õige laadimise voolukõver on väga ebalineaarne nii et sa ei suuda parima tahtmise juures seda simuleerida ilma et pinget kontrolliks.
Pilt kah:

Spoiler

Nii et kui tõesti tahad väga hellalt läheneda siis piira voolu, aga piira ka pinget.

See vana tarkus et vool korda aeg korda 1,4 kehtib akude puhul millel on suva ülelaadimisest ja nad suudavad ülearuse voolu otse soojuseks lasta, liitiumi puhul võib ülelaadimisel tekkida ahelreaktsioon kus soojuseks ei lähe enam mitte ainult see vool mida salvestada ei suudeta vaid ka see energia mis akus juba olemas on ja mingist hetkest on see reaktsioon pöördumatu ja aku hävib. Kas ta selle käigus ka maha põleb see on juba individuaalne.

[al101]

Oluline on vool saa juba aru, kui vool on normis on ka pinge normis.
ma ei lae akut üle, ta ei läinud soojaks, 22 tundi 40mA teeb kokku 880 mAh, aku ei võta nagunii kõike vastu ja aku mahtuvus on 1020 mAh, ok päris tühi ka ei olnud ja igaks juhuks ei lasnudki päris lõpuni.
Sellega saavutasingi selle, et akut ma üle kindlasti ei laadinud ja aku peab nüüd kauem, kui automaatse laadimisega, kuna aeglasem laadimine on põhjalikum ja automaatne laadimine lükkab ta tihti rutem kinni.
Aku eluiga hoopis pikeneb sellise minu laadimisega ja ülelaadimisest ei ole siin haisugi.

Aga see paistab sulle tume maa olevat, sest sa oskad vist ainult automaatse laadijaga, laadida.
Saa juba aru,et mobiili originaal kiirlaadija, ei ole arvestatud akut maksimaalselt kasutama ega säästma, see on lihtsalt selleks, et tavatarbija saaks aku kiiresti täis laadida sealjuures on ka erinevad ohutusabinõud tarvitusel.

Minu väikese vooluga laadimiste juures ei soojene aku, vähemalt mitte nii, et seda katsudes tunda oleks.
Tekib küsimus, miks ma peaksin aku üle laadima, kui ma ei ületa selle mahtuvust?
Minu laadimis metoodika juures ei ole vaja pinget üldse arvestada.
Minu metoodika puhul loeb ainult aku mahtuvus ja tekkiv laadimisvool.

Seda enam, et minu laadimisvool 40mA on nii väike, et isegi kui laen sellega näiteks tund aega üle, siis ei juhtu mitte midagi, kuna vool on niivõrd väike.
Veel infoks, et enamus laadijaid, nagu nad on kiirlaadijad, mis laevad näiteks 300-600mA vooluga akut, siis selline originaal kiirlaadimine rikub akut rohkem, kui 40mA vooluga tund aega, aku ülelaadimine.

Ja näiteks Ni-Mh akude puhul on nii, et mida vanem aku, seda julgemalt võib neid laadida, kuna nende kasutegur langeb, nad ei võta enam nii hästi voolu sisse.
Tõenäoliselt on ka liitiumi puhul nii, aga sellega on mul veel vähem kogemusi, eriti iselaadimisega.

[virks]

elukaz, mõttetu vaielda. Ta lihtsalt ei saa aru.

[elukaz]

Ma usun et siin on ka teisi lugejaid kellel see jutt mööda külge maha ei jookse. Varem tundus mulle et liitiumi laadimine on hirmus raketiteadus, aga see on väga lihtne kui põhimõttest aru saada. Peab ainult olema stabiliseeritud toiteallikas, lolli laadijaga kus on ainult võrgutrafo ja dioodsild, ei saa head nahka.

[marqs]

elukaz, tal näikse siiski cc/cv toide olevat, selle konkreetne mark ja tegelikult ka aku enda oma pakuks täitsa huvi.
Lisaks, millest sellised otsused, a'la 40ma? 1000mAh aku puhul on see 0,04C, arvestades, et CC laadimine lõpetatakse 0,1C juures, on see suht radikaalne valik. Ületühjenenud akude käima meelitamiseks sobib küll, aga kui su mõõtesüsteemis viga on (millega see 40mA kontrollitud?) või õigel hetkel jaole ei saa, mis siis? LiIon tõesõna ei kannata ka väikese vooluga ülelaadimist, nimetatagu seda trickle charge'ks või milleks iganes.

Aku juurde tagasi tulles, see on originaal Nokia BL-misiganes? Suure tõenäosusega lõpetab/lõpetaks üle aja ja 4.2V läinud laadimise just sealne ülepingekaitse - nii palju siis pinge mitte arvestamisest.

[al101]

Toiteallika osas on tegemist vana vene raadiojaama toiteplokiga, mis on vägagi stabiliseeritud ja silutud.

40mAh voolu valisin sellepärast, et laadimine oleks põhjalik, väike vool teeb head.
Lisaks selline väike vool on tunduvalt ohutum laadimaks liitiumakut, võimalikud eksimused ja tagajärjed temperatuuri tõusud on ikkagi tunduvalt leebemad.
Kontrollin ampermeetriga voolutugevust, mul on laadimisahelas kogu aeg vahel pisike ampermeeter, mis näita kogu aeg voolutugevust, ampermeeter on kontrollitud, selle näit on teada, piisava täpsusega.
Samuti võtab 40mA -ga ülelaadimine tunduvalt kauem aega, et läheks ohtlikuks.
Kuid ei saa nii olla, et 40mA-ga on ülelaadimine sama ohtlik, kui näiteks 300mA, 40mA on kohe kindlasti ohutum, kuna ülelaadimine võtab kauem aega ja selline väike vool tõstab aku temperatuuri tunduvalt aeglasemalt.
Kuna ka eelnevalt on akut väga rahulikult laetud, siis peab aku ka ülelaadimist paremini vastu.
Kuid nagu juba näite tõin 40mA korda 22 tundi võrdub 880mAh, seega mitte kuidagi ei saanud olla ülelaadimist.
Seda enam, et kõike voolu ei võta aku nagunii vastu, kasutegur on teatav ju.
Isegi, et akus oli natuke voolu sees, isegi mitte siis, sest lasin aku nii tühjaks, et akumärk läks punaseks ja telefon hakkas piiksuma.
Tegemist on Nokia originaal akuga BL-5C 1020mAh.

Laadimisahelas on mul diood, pirn ja takistiga ampermeeter, takisti selleks, et ampermeeter vähegi õiget näitu näitaks.

Ja just nimelt ohutuse tagamiseks, laadisin seda akut 40mA vooluga 22 tundi, mis tähendab seda, et vähemalt minu arvutuste kohaselt ei saa ma seda nii mitte kuidagi üle laadida.
Seda kinnitab ka fakt, et kui aku laadimast võtsin, siis ei olnud te mitte karvavõrdki soe.

Muideks, hetkel on mul laadimas Nokia 5110 Ni-Mh aku, miski 990Mah vist oli ja 3,6v kirjade järgi.
See laeb mul hetkel 80mA vooluga ja mõõtsin pinget akuklemmide pealt, koos laaidjaga ja see oli 4,5V, toonitan koos laadijaga, mitte ilma.

Pinge on sellel toiteplokil kohe kindlasti korralikult stabiliseeritud ja kogu sellel kremplil.
veel enam, minu laadimise teeb lihtsamaks veel asjaolu, et tegemist on korraliku suure vanakooli toiteplokiga, mille maksimum võimsus on 5A, see tagab selle, et iga väikese voolukõikumise peale ei kõiguta see toiteplokk pinget märkimisväärselt.
Akulaadimine toimub õige pirni valikul üsna vähe kõikuva vooluga.

Olen märganud, et mida suurema pinge toiteplokist peale keeran, seda vähem laadimisvool kukub.
Kui valin näiteks sobiva pirni vahele, millega on toiteplokist 15V peale keerates laadimisvool 60mA, siis see oluliselt ei lange 10-12 tunni möödudes.
Küll, aga olen märganud, et kui laen sellise pirniga, mille puhul on toiteplokk miski 8-9V peal, siis kõigub laadimisvool palju rohkem, isegi kaks korda võib langeda siis.
Kuid voolulangus laadimisel, lisab igal juhul ohutust, välistab seda enam ülelaadimist.

Selge on see, et mingi suvalise adapteriga minu laadimist ei tee, see eeldab korralikku toiteplokki, nagu mul on suur, võimas ja üsna stabiilne igatepidi, väikeste voolukõikumiste osas nagu seda on paarsada milliamprit, ei kõigu selle pinge märkimisväärselt.

Pean siis silmas olukorda, kus panen toiteplokil paika pinge 10V ja võtan sealt 200mA voolu, siis see pinge ei lange praktiliselt, nagu ta langeb väikestel adapteriitel iga sellise voolutarbe ja voolutarbe muutuse peale.

Muideks, dioodidega trafo on näiteks Ni-Mh aku laadimiseks sobivaim, kuna Ni-Mh akule meeldib selline pulseeriv laadimine, liitiumi kohta ei oska öelda.

[hervor]

Kas muud tüüpi akudel langeb pinge sarnaselt pliiakudega laadimise lõppedes? Pliiakudel see tuleneb vist sellest, et aku pinge temperatuuri kasvades tõuseb, või on selle taga veel midagi?

[al101]

Akude pinge just tõuseb laadimisel, mitte ei lange.
Ja kui sa mõtled pinget, mis on koos laadijaga siis see jah langeb laadimise lõppedes, kuna laadija lükatakse tagant ära ja jääb vaid aku enda pinge, mis ongi madalam pingest koos laadijaga, aga aku enda pinge ikka tõuseb laadides võrreldes sellega, mis oli akupinge enne laadimist.
Aga laadimise hetkel mõõdad niiöelda pardapinget akuklemmidelt, ehk siis pinge koos laadijaga ja see ongi kõrgem, kui aku enda pinge, sest muidu ei toimuks ju laadimist.

Kuid on ka see asi, et näiteks autoakusid laetakse tavaliselt stabiliseerimata pingega laadijaga, siis on tulemus see, et kui aku ja laadija on koos, siis on pinge kõrgem, kui mõlemal eraldi mõõtes.
Näiteks laadija pinge on 11,5v ja aku näiteks 12,6V, aga kui paned laadija autoakule peale, siis on pinge näiteks 13,9V ja nii, see oli näide, täpne pinge sõltub täpsest olukorrast.

[hervor]

Küsimuse võibki vist nii ümber sõnastada, miks on laadimise ajal aku pinge kõrgem kui selle lõppedes ja kas sinu näite puhul see siiski normaalsest oluliselt suurem pole. Sisetakistus on üks põhjus teine sisetakistusel eralduva soojuse tõttu kasvav temperatuur.
Näiteks laed pliiaku täis toatemperatuuril, lased akul seista (minu teoorias maha jahtuda) siis aku pinge on 12,6V. Viid aku õue, lased maha jahtuda ja pinge on kusagil alla 12V praeguse ilmaga. Mälu järgi oli kukkumine 0,02V kraadi kohta.

[al101]

Jah seda küll, et mida külmem on aku, seda madalam on pinge, kui mõtled temperatuuri mõju akule.
Kuid, mis on veel tähtsam, mida madalam temperatuur, seda vähem mahtuvust sa akust kätte saad, kasutades muidugi aku soojeneb kuigi palju, aga külma talveilmaga jah, raskesti.

Kuid igal juhul laadimise ajal on aku pinge kõrgem, täpsemini ei saagi sa siis aku enda pinget mõõta, sa mõõdadki pinget kus on aku ja laadija koos.
Ehk siis laadimiseajal peab tekkima kõrgem niiöelda pardapinge, muidu laadimist ei toimu.
Ei oska nüüd öelda, mis sind täpselt huvitas, aga loodan, et said vastuse.
Kuid aku enda pinge on alati madalam, kui niiöelda pardapinge koos laadijaga.

Kusjuures Wikipedias ühes kohas räägib midagi Ni-Mh akudest ,et nende pinge täis saades hästi suti kukub, see pidavat olema miski märk laadijale, et ära lõpetada laadimine.
Aga ise ei oska seda osa enam kommenteerida.
Aga see kehtib kiirlaadimise puhul on seal öeldud, aeglase laadimise puhul see pinge lang ei kehti ja see oli Ni-Mh akude puhul, mitte teiste.

[hervor]

Huvitab milline peaks olema minimaalne laadimispinge aku täislaadimiseks ja mille tõttu laadimispinge peab kõrgem olema

[al101]

Ma ei oska nii täpselt küll enam öelda, tean lihtsalt seda, et aku ei lae, kui pinge ei ole aku enda pingest kõrgem.
Ja mida kõrgem on laadija pinge, seda suurema vooluga ta laeb.
Ehk siis pinge peab olema täpselt selline, kui kiiret laadimist soovid, aga selliste asjade puhul ei saa lihtsalt pinget vaadata, mina ei vaata pinget praktiliselt üldse, jälgin lihtsalt laadimisvoolu, aga mul ka vastavad asjad, millega saan seda jälgida.
Ja valmis automaatsete laadijate puhul ei pea sa üldse muretsema pinge ja voolu pärast, kuni kõik töötab

mida madalam on sul laadija pinge, seda aeglasemalt ta akut laeb ja seda kauem läheb aega, et aku täis saada.
Kui laed akut ise oma süsteemiga kus valid laadimisele ka voolutugevust, siis pead üsna hästi tundma akude hingeelu, et oskaksid seda ohutult teha.
Ega siin kindlaid konkreetseid pingeid ei saa eriti tuua, sest iga olukord on erinev.

[NoMilleks]

[jaank]

Tehnoloogia nimi peaks olema delta-peak targematel laadijatel.
http://en.wikipedia.org/wiki/Delta-V_charging#.CE.94V_charging_method

[liis90]

Tervist,
Täheldasin hiljuti, et akusid laadides lähevad akud päris soojaks. Seda juba 1 tunni laadimise järel.
Kas peaks natuke mures olema ja mõtlema laadija vahetusele?

[jeesus188]

Mida suurem on laadimisvool, seda soojemaks nad lähevad.
Ei ole muretsemiseks põhjust, kui just ilge juust laadija pole

[liis90]

Seda ei oska küll kommenteerida, et kas on juust või mitte. Mingi no-name asi.
Aga seda teeb ta ka, et hakkab täis laetud akusid uuesti laadima. Mis on mumeelest veidi kahtlane. Võrdluseks, et kaamera spets akulaadija tunneb kohe ära, kui täis aku sisse panna.

[jeesus188]

No siis on juust laadija, kui täis akusi hakkab laadima.
Nii võib pauku ka saada

[liis90]

Elu läkski juba vaikseks ja rahulikuks vahepeal. Ootame pauku siis.

Aga kui tõsisemalt rääkida, oskad ehk miskit asjalikku asemele soovitada? Vaatasin ise ka neid ükspäev aga silme eest läks kirjuks.

[jeesus188]

http://www.fotoluks.ee/?op=body&id=479&cid=4236
Ise kasutan seda

Lisaks ostetud nitecore i2 teiste akude jaoks
All lingil suht hea valik
http://www.taskulambid.eu/akud-patareid-laadijad.html

[jaank]

Nimh saab siis täis kui ta läheb soojaks.

[Draqula]

Pole küll otseselt fotograafia, kuid mis AA akusid soovitate lapse puldiga autosse? 4 tk neid käib sisse.