[Goon]

No jumal küll õpetage siis Linuxit. Oskused linuxid kasutada on igakell kasulikumad kui windowsi.

[Rasmus]

Kuna on näha, et teema on oluline ja arutelu on samuti olemas, siis pean vajalikuks proovida selgitada natuke telgitaguseid ja reaalset olukorda ning ka mõningaid lahendusi.

Töötan ühes Eesti väikelinna üldhariduskoolis IT-juhina. Kõlava ametinimetuse taga on tegelikult inimene, kes täidab tööülesandeid väga laia ampluaaga tegeledes nii riist- kui ka tarkvaraga ning lisaks muule ka kasutajate sisekoolituse, nõustamise, planeerimise, eelarvestamise jms tugitegevustega. On tore, et väikelinna kool jaksab sellist ametikohta pidada. Enamikes väiksemates koolides seda võimalust pole ja olukord on veelgi hullem, kui meil.

Kõigepealt arvutitundidest. Eelinfona tasub mainida, et tegemist on kohustusliku õppekavavälise valikainega ning õpetamise vajalikkuse otsustab kool ise. Enamik koole üritab siiski mingisugustki informaatika algharidust anda, et tulevastel täiskasvanutel tekiks mingisugunegi digitaalne kirja- ja kasutusoskus. Vaatamata üldisele levinud arvamusele, et praegune digitally native põlvkond on eelmistest peajagu üle, ei ole see reaalsuses kahjuks üldsegi nii. Häid oskuseid omatakse küll teatud valdkondades (meelelahutus e. mängud, sotsiaalmeedia jms tarbimine), kuid loovuse ja loomise kohapealt on pilt üsna nukker. Ka elementaartasemel teadmised-oskused on vägagi lünklikud. Enamiku jaoks on väga tumedad näiteks sellised mõisted nagu "fail" või "kataloog", "vormindamine", "mälu", "kõvaketas ja selle maht" jne-jne. Kõike seda üritab tänapäevane põhikool natukenegi anda. Vähemalt meie koolis on see nii.

Kuna mina ei ole ise arvutiõpetaja, vaid sellega tegeleb meie koolis eraldi üks klassiõpetajatest (algklassiõpetaja, kellel on ka haridustehnoloogi pädevus), siis väga sügavuti minemine on minu vähese haridusvaldkonnas töötamise (1,5 aastat) tõttu veel raskendatud, aga mõningat pilti siiski oman ja seetõttu leian, et meie koolis õpetatav "informaatika alused" on täiesti piisav selleks, et saaks edasi liikuda. Tean, et meie koolis õpetatakse tundides vähemalt järgmiseid asju:
- PC tüüpi arvuti füüsiline ehitus üldiselt. Mis on arvuti sees. Kahjuks ei ole praktilist tööd s.t. noor inimene ei ole võimeline arvutit näiteks kokku panema või mõnda komponenti vahetama. Selle põhjus on tõenäoliselt meie õpetajas, mitte üldiselt. Olen mõelnud talle ettepaneku tegemisest, et ma võiks seda ise õpetada, aga pole seda senini veel teinud.
- Üldised mõisted. Operatsioonisüsteemid. Levinud põhirakendused. Failihaldus. Tegevused failidega jms.
- Kontoritarkvara. Peamisena ja väga ülekaalukalt õpetatakse MS Office tooteperekonda kuuluvaid MS Word-i, MS Excelit ja MS Powerpoint-i. Muud tarkvara (nt Visio või Project) ei ole õpetamisel, kui eritarkvara. Kergelt puudutatakse ka LibreOfficet, kui alternatiivi ning samuti ka Google Docs-i võimalusi.
- Erinevad veebilahendused. E-post (nt Gmail, Mail.ee, Hotmail.com jms), blogid (blogger.com, Wordpress jms) veebilehe keskkonnad (weebly jms)
- Pilveteenused (Google, Microsoft Live)
- Meedia tööriistad. Täpsemalt ei oska kommenteerida, kuna peast hetkel ei mäleta, aga tean, et kasutusel olid mingid veebipõhised asjad, kus lapsed tegid koos heliga mingisuguseid lihtsaid multifilmilikke animatsioone jms.

Lisaks kasutavad arvutiklassi ka teised aineõpetajad oma ainetundide raames nii palju, kui nad vähegi oskavad ja ette kujutavad. Minu tugi on sealjuures üsnagi oluline.

Nüüd kooli IT-taristust. Ma ei oska öelda, kas meie kooli järgi saaks kohe üldistusi teha, aga kuna olles kontaktis ka teiste maakondade IKT valdkonna inimestega, siis tean, et üldine pilt on üsna sarnane ja mida väiksem on kool, seda nukram on olukord. Hetkel on meie koolis kasutuses 52 arvutitöökohta, millest 24 on kasutuses arvutiklassis. Selline number just seetõttu, et põhikoolis on teatavasti maksimaalne lubatud õppurite arv klassis 24 ja sellega oleme me loonud võimaluse, et aineõpetaja saaks korraga terve klassiga arvutiklassis tundi läbi viia. Ülejäänud arvutid on kasutuses õpetajate ja tugipersonali seas. Keskmine arvuti vanus on hetkel 6,2 kalendriaastat ja kõige uuem arvuti osteti 2010 aasta kevadel uuena. Lisaks on kooli teenindamas server, mis peamiselt täidab failiserveri ja domeenikontrolleri rolli. Lisaks mõned tugirollid, mis ei ole nii olulised.

Teoorias tuleks igal õppeaastal, et tagada piisav riistvara jätkusuutlikkus välja vahetada ca 20-25% arvutitest. Lisaks tahaks ka tegeleda mõne arendusega. Tahaks traditsioonilisest PC maailmast välja murda. Mõelda võiks näiteks tahvelarvutite peale. Või e-lugerite. Koolis pole korralikku Wifi võrku, vaid kasutusse on võetud kodukasutuse AP-d, millest paar tükki on ostetud ja üks näiteks kooli töötaja poolt annetatud, kui kasutu kodune seade. Keskne haldus puudub, sest seadmed lihtsalt ei võimalda seda. Mõndades klassides on olemas multimeediaprojektorid, mis õnneks leiavad üha aktiivsemat kasutust. On olemas ka nutitahvel, mida üks ärksamatest õpetajatest kasutab. Teiste jaoks on see juba "tuumateadus". Eelmisel aastal üritasin taotleda rahastust, et osta koolile 42" telekad, mis oleksin ühendanud Rasperry PI miniarvutitega. Sellest oleks tekkinud väljund kooli üldkastutatavates ruumides - multifunktsionaalsed infokandjad ning meediaseadmed, mida oleks saanud kasutada vägagi paindlikult ning sisukalt ja oleks saanud loobuda iganenud seina peale kruvitud stendidest, mida mäletavad vast kõik koolipinki nühkinud. Koolile oleks vaja korralikku videokaamerat, et saaks kooli sündmuseid salvestada ja säilitada ning kasvõi Youtube vahendusel lapsevanemani viia, sest enamikul pole tänapäeval aega huvi tunda oma lapse huvitegevuse vastu - kooli üritused on pehmelt öeldes lapsevanemavaesed. Ka mina tahaksin kasutada töövahendina uuemat arvutit, kui 7 aasta vanune Core Duo, mis on tehniliselt igati ajale jalgu jäänud ja pool tööaega kulub ootamisele .

Unistan robootikaringi käivitamisest Lego WeDo baasil algklassi lastele. Paraku eeldaks viie baaskomplekti soetamine 917€ investeeringut, mida koolil ei ole võimalik teha ja seega on see hetkel ainult unistus. Üritan siit-sealt raha taotleda, aga hetkel päikesekiiri väga ei paista.

Eelarve maht on aga 3500€ aastas, millest 1000 kulub internetiühendusele. E-kooli aastatasu on 600€. MS-i litsentsid hetkel 120€. Ülejäänud rahaga tuleks siis kõik eelkirjeldatu ära teha. Aeg-ajalt saab kuskilt mujalt midagi näpistada, aga see on keeruline. Hetkel soetame peamiselt 2-4 aasta vanuseid arvuteid, et natukenegi süsteemi järje peal hoida. Operatsioonisüsteemina on kasutuses Windows 7, et natukenegi moodsam olla ja Windows XP maailmast välja murda. Arvutid on aga riistvaraliselt hädised ja vaevu-vaevu normaalset kasutust tagavad.

Tänu mõningale heale infole olen suutnud alustada Google Apps-i juurutamist, mis teadaolevalt on haridusasutustele ilma tasuta ja täiesti arvestatav alternatiiv töökeskkonna jaoks. E-post on üle viidud ning juurutatud on ka kalendrid töövahendina ja kontaktihaldus. Vaikselt alustame Google Drive ja Google Docs-iga, mis oleks MS-i maailmale täiesti arvestatav alternatiiv.

Probleemiks osutuba kindlasti ka eritarkvara, mis eeldab Windowsi platvormi ja alternatiive ei ole. Meie koolil on näiteks kasutuses Husqvarna poolt toodetud pea 5000€ tikkimismasin, mida juhitakse tarkvaraliselt ja mille tööd teevad õpilased eritarkvaraga. Masin saadi projektirahastuse kaudu ja iseenesest on see väga tore. Käiakse õppimas ka teisest koolist, sest neil sellist võimalust pole. On mõeldamatu, et hoiaksime töös eraldi tööjaamad ainuüksi seetõttu, et seda eritarkvara on vaja kasutada. Multiboot on üks võimalustest, aga see eeldab samuti litsentse e. raha. Selleks, et arvutiklassi osta normaalsed hiirematid (kuna optilised hiired arvutilaudade peal väga hästi ei tööta) tuleb direktoriga eraldi läbi rääkida, sest 25€ on lihtsalt suur raha ja kulutusi tuleb kogu aeg kontrollida.

Küll aga on õpetajaga raske. Nimelt on kujunenud olukord, kus õpetaja üldjuhul ei taha väga õppida. Uute asjade juurutamisel kohtan väga tihti arvestatavat vastuseisu ja hädaldamist, kuidas kõik on väga keeruline ja põhitegevusega ei jõuagi tegeleda. Aeg-ajalt ma ei mõista, kuidas on tekkinud olukord, kus arvutid on olnud meie ümber juba ca 15-20 aastat, aga reaalne oskuste tase on kohati madalam, kui õpilastel. Innovaatilisus puudub. Muutuseid kardetakse ja peetakse väga keeruliseks. Huvi ei ole ja trendikus pole tähtis. Nutitelefon, mis tänapäeva noorele on normaalsus on keskealise pedagoogi jaoks tuumateadus ja seda välditakse. Senini kasutatakse pabermärkmikke, nagu 50 aastat tagasi, kuigi kõik digitaalsed töövahendid on olnud saadaval vähemalt 10 aastat. Reaalsus on aga selline. Koolitusteks raha ei jätku. Huvipuudus on valdav ning apaatsus on levinud.

Minu nutitelefonide ja isikliku tahvelarvuti kasutamist vaadatakse suu ammuli ja kui tööle asusin ning pabermärkmikust keeldusin, sest ma lihtsalt ei oska enam asju paberile kirjutada, kui mul on selleks pilveteenuste kaudu sünkroonis olevad mobiilsed seadmed.

E-posti saatmine on nüüdseks juba enam-vähem selgeks saadud ning samuti ka vajadus infot jagada. Kuid mitte alati. Ikka tuleb aeg-ajalt ette, et oluline info jääb liikumata ainuüksi seetõttu, et töötaja ei tajunud selle info teadaandmise vajalikkust, sest varem ju nii ei tehtud. Õpetajate toas on endiselt au sees tahvel, kuhu markeriga kõik asjad kirja pannakse. E-kirju prinditakse välja, sest "paberilt on ikka õige lugeda ja see arvuti ekraan on ikka natuke imelik ja ebamugav". Samuti igasugused muud dokumendid k.a. ametlikud. Digitaalne allkirjastamine on vajalik vaid siis, kui seda nõutakse. Paberimajanduse vähendamiseks sellise lahenduse juurutamatu on mõeldamatu, sest "paber on ikka väga hea ja säilib ja mõtle, mis siis saab, kui arvuti katki läheb."

Tean, et oleme sundolukorras ja otsus peab rakenduma järgmiseks õppeaastaks. reaalsuses tähendabki see seda, et ettevalmistusi tuleb juba praegu teha. Hetkel on oluliseks verstapostiks omavalitsuste eelarvete kinnitamine - sealtkaudu peaks tulema otsus, kas saab veel MS-i platvormiga jätkata või ei ole see eriti võimalik. Olen küll ise läbi ja lõhki MS-i inimene juba 15 aastat, kuid tean, et mina pean olema pioneer ja võimeline muutuma.

Olen üritanud algatada huvi maakonnasiseselt koolide IKT valdkonnaga seotud inimeste seas, kuid huvi on ülileige ja kedagi väga ei huvita. Seega ei ole ka koostööst mõtet siinkohal rääkida. Enamik on minu hinnangul peitnud pea jaanalinnu kombel liiva alla ja ootavad kellegi poolt mingisuguseid lahendusi, mida tõenäoliselt ei tulegi.

Kukkus nüüd välja natuke nutulauluna, aga reaalne olukord ongi selline.

Mina näen lahendusena seda, et tulekski kas maakondlikul või lausa riiklikul tasandil välja töötada võimalikult universaalne tarkvaraplatvorm, mis täidaks kõikide üldhariduskoolide põhivajadusi. Tuleks nõustada ja vajadusel koolitada kohalikke spetsialiste. Tuleks kasvõi vabatahtlikkuse alusel (kuigi soovijaid tõenäoliselt napiks) käima saada tugisüsteem, et väiksemad ja väetimad saaksid samuti järje peale. Huvipuudus on aga valdav ja probleemiga ei taheta enne tegeleda, kui reaalne olukord on käes. Kui see ükskord juhtub, siis ongi minusugused sellid oluliselt suurema surve all, sest väga lühikese aja jooksul on vaja läbida kogu protsess, mida saaks reaalselt hajutada 2-3 aasta peale ja mis oleks tõenäoliselt võimalik taluda ka kõige arvutikaugemal õpetajal.

[Laurikre]

Toon välja mõned Microsofti "kallid hinnad".

MSDN AA uue nimega DreamSpark Premium
https://www.dreamspark.com/Institution/Subscription.aspx

Haridus- ja mittekommertslikul eesmärgil
DreamSpark hind:
1 aasta 67 EUR ja 3 aastat 135 EUR (100 arvutit)
DreamSpark Premium hind:
1 aasta 338 EUR või 3 aastat 694 EUR (100 arvutit)
IT Akadeemia ja Veebistuudiumi liikmetele tasuta

Ligipääs 250 e-õppe kursusele koos haldusvahendiga
Digital Literacy arvuti algõppe kursused
Soodustusega MOAC ja MOC õpikud ning materjalid
5 kontot E-Reference Library keskkonda – tasuta ligipääs Microsoft Press e-raamatutele ja soodushinnaga soetamine

DreamSpark või DreamSpark Premium liikmelisus
Aastane TechNet tellimus
Kuni 100 litsentsi arvutiklassile – Windows 7 Pro ja Office Pro Academic 2010 (Word, Excel, PowerPoint, Access, OneNote, Outlook, Publisher)

Akadeemilise hinnaga sertifikaadieksamid(-40%, sh. kooli töötajad ja õppejõud)
Microsoft Eestilt kuni 5 tasuta sertifitseerimiseksamit kursuse edukamatele
10 Microsoft Office Specialist (MOS) ja 20 Microsoft Technology Associate (MTA) sertifitseerimisvautšerit
Võimalus saada Microsofti sertifikaadieksamite eksamikeskuseks

Microsoft IT Academy
Aastane tasu 1256 EUR

Hulgi ostes saaks kindlasti ka hinnast alla!!
Lauri Kreutzwald

[tahanteada]

Edmund Laugasson on kokku pannud ühe väga põhjaliku materjali nendel teemadel. Loodan väga, et kõiksugu otsustajad ning õpetajad on selle materjaliga tuttavad.

Tarkvaraline vabadus koolis vs tasuline tarkvara
http://www.slideshare.net/edmundlaugasson/tarkvaraline-vabadus-koolis-vs-tasuline-tarkvara

[ponier]

Tegelikult peakski koolid üle minema tasuta tarkvarale - raske õppusel, kerge lahingus.
Kooli arvutiõpetuses peaks käsitlema kõiki levinumaid operatsioonisüsteeme - Windows, linux ja OSX, sealt saab juba sarnasuste ja erinevuste põhjal ise edasi õppida.
Pascalis programmeerimise asemel pigem käsitlema abstraktselt sissejuhatust arvutiteadusse (midagi sellist näiteks) ja tutvustama C, python ja java, lisaks HTML/CSS põhialuseid, mis on põhimõtteliselt nagu uuema aja kirjaoskus. Kellel tekib huvi, saab sellelt pinnalt edasi õppida ja kellel ei, sellele see kahju ka kuidagi ei tee.

Kusjuures, sellel funktsionaalsuses, mida koolis õpetatakse kontoritarkvarast, ei tohiks kommerts- ja vaba tarkvara nii palju erineda, et õpetaja segadusse ajab

[alliance]

Spoiler

Laurikre kirjutas:

Toon välja mõned Microsofti "kallid hinnad". MSDN AA uue nimega DreamSpark Premium https://www.dreamspark.com/Institution/Subscription.aspx Haridus- ja mittekommertslikul eesmärgil DreamSpark hind: 1 aasta 67 EUR ja 3 aastat 135 EUR (100 arvutit) DreamSpark Premium hind: 1 aasta 338 EUR või 3 aastat 694 EUR (100 arvutit) IT Akadeemia ja Veebistuudiumi liikmetele tasuta Ligipääs 250 e-õppe kursusele koos haldusvahendiga Digital Literacy arvuti algõppe kursused Soodustusega MOAC ja MOC õpikud ning materjalid 5 kontot E-Reference Library keskkonda – tasuta ligipääs Microsoft Press e-raamatutele ja soodushinnaga soetamine DreamSpark või DreamSpark Premium liikmelisus Aastane TechNet tellimus Kuni 100 litsentsi arvutiklassile – Windows 7 Pro ja Office Pro Academic 2010 (Word, Excel, PowerPoint, Access, OneNote, Outlook, Publisher) Akadeemilise hinnaga sertifikaadieksamid(-40%, sh. kooli töötajad ja õppejõud) Microsoft Eestilt kuni 5 tasuta sertifitseerimiseksamit kursuse edukamatele 10 Microsoft Office Specialist (MOS) ja 20 Microsoft Technology Associate (MTA) sertifitseerimisvautšerit Võimalus saada Microsofti sertifikaadieksamite eksamikeskuseks Microsoft IT Academy Aastane tasu 1256 EUR Hulgi ostes saaks kindlasti ka hinnast alla!! Lauri Kreutzwald

Kas sa üldse vaevusid lugema mida Rasmus kirjutas?? See et Tallinna koolid ehk neid osta jõuaks ei tähenda et kuskil Tapa-l sama saaks.
Lisaks, kas sa mitte mikisofti partertudeng vms polnud. Kui jah, siis oleks ehk viisakam mitte postitada.
Mina arvan et vabavara peaks ja tuleks kasutada, kuid selle otsuse peaks riik vastu võtma. Nagu Hiina v6ttis kasutusele oma OS jm.

[tahanteada]

[ponier]

[Tiim]

Rasmus, laias laastus sinu kirjeldatud jutule, vastab ka minu töökoht, ehkki natuke uuemate arvutite jms...
isiklikult olen haridustehnoloog, samuti laia tegutsemispinnaga. Võin õpetajate kohta suht sama juttu kirjutada. On muidugi ka erandeid, aga üldpilt on kurb. Ja kui järsku peaksid nad millegi "uue ja võõra" asja otsa sattuma, siis...oh seda tööpõldu

[mahno]

Hiina võttis kasutusele oma OSi, kuna see oli ainuke reaalne võimalus säilitada ka näiteks sõjaseisukorras sõltumatus USA-st. Kõik muud põhjused tulevad selle järel. Täpselt sama põhjus miks iga end "suurjõuks" pidav riik ehitab välja oma navigatsioonisüsteemi, mitte ei kasuta GPS-i.

Loomulikult, vabavarale üleminek ei tohiks toimuda käsukorras, päevapealt ja sunniviisil. Küll on riigil siin võimalik koolide jaoks väga palju ära teha. Alates testitud, töötava, draiveritega varustatud jne riistvaraplatformi kujundamisest, lõpetades valmis keskse deploy ja haldussüsteemi loomisest, selleks et iga kool ei peaks põlve otsas kõike ise leiutama. Riigi tasemel asja ajades on võimalik ka teatud osa tarkvara juurde teha, mida iga kool eraldiseisvalt tegema ei hakkaks. Ma ei näe põhjust, miks linuxi install n või n-kümnele arvutile peaks olema tingimata töömahukam, kui windowsi install. Paraku microsoftil on selleks loodud väga head ja tasuta tööriistad. Linuxi paigaldusriistad on suuresti sel tasemel, mis microsoftil oli RIS aegadel.

Ühesõnaga - tuleks valmis ehitada "demo" mull, mida siis oleks võimalik kahtlejatele näidata, lahendused läbi testida, probleemidele lahendused leida. Loomulikult tuleb kasutada nö LTS distributsioone. Siis saaks näidata, et pole kallis, pole keeruline, on töötav jne. Seejuures tuleks silmas pidada mitte ainult seda, et asi funktsionaalne oleks, vaid ka seda, et ta hea välja näeks. Ja lisaks see, mida tarkvaratootjate lehtedel reklaamitakse kui "smooth transitioning" ehk dokumenteeritud ja sujuv kolimine windowsi platformilt uuele, ilma et tarbetult palju asju kaduma läheks.

[Laurikre]

[Rasmus]

Lauri, tegelik küsimus ei ole ju selles, kas Microsoftilt uuesti soodsaid tingimusi välja pressida, vaid on selles, kas üleüldse nii jätkata, kui tegelikult oleks võimalik välja töötada alternatiivne platvorm, mis ei pruugi küll juurutuses odavam tulla, kuid ei teeni siiski ka suurkorporatsiooni huve. Küsimus on rohkem põhimõtteline, mitte majanduspoliitiline.

Probleem on ka selles, et kogu haridussüsteemi IKT on hetkel mõnusalt oma mugavustsoonis ja väljatulekut pole enne vaja, kui see on pooleldi peale sunnitud. Täpselt sellises olukorras olen ju ka mina. Jooksvaid tegevusi on nii palju, et arenduseks pole aega ja ma olen üksinda liiga väike mutter selleks, et mingit asjalikku platvormi ja konseptsiooni välja töötada. Selleks oleks vaja riigi tuge laiemalt, mitte ainult paariliikmelist entusiastide rühma, kes on põhimõtteliselt veendunud vaba tarkvara pooldajad.

Probleemi lahendamise sügavus on hoopis suurem, kui mina ja tõenäoliselt ka sina tegelikult praegu hoomata oskame. Mugav on jätkata olemasoleva lahendusega, aga väga pikas perspektiivis on see minu hinnangul jätkusuutmatu ja reaalsuses toodabki ju praegu Eesti haridussüsteem Microsoftile lojaalseid tarbijaid.

[tahanteada]

[alliance]

[harakas]

[Pikkkõrv]

Kole lugu küll. Mis järgmiseks? Kas tunde hakatakse tulevikus läbi viima rannas, et saaks tasuta liivale kirjutada, sest eks tõuse ju ka kirjutusvahendite hinnad ja neidki toodavad kasumiahned erafirmad?! Igatahes mulle tundub, et probleem on eelkõige meie õhukeses riigis, mis ajaga üha enam läbi paistma on hakanud ehkki hoopis teises tähenduses kui oleks oodanud. Samas pole tark kõiges ka ainult riiki süüdistada. Näiteks Open või Libre Office oleks võinud küll juba ammu koolides kasutusele võtta, seda enam, et MS puhul ongi kõige kallim just nende kontoritarkvara. Erilisi probleeme see vaevalt oleks tekitanud, küll aga andnud olulist säästu, mis oleks võimaldanud paraleelselt ka arvutiparki kaasajastada. Ja ega seda tänagi veel hilja teha pole.

[Rasmus]

Kui rääkida veelkord arendustest, siis üritan meie kooli kehalise kasvatuse õpetajatele soetada Android-i tahvelarvutid. Tegemist on selles mõttes omamoodi pilootprojektiga, et näha, kas tahvelarvutiga on võimalik õpetajal tööülesanded täita ja äkki oleks see üks võimalikke suundi, mis oleks kahtlemata odavam. On ju olemas ka klaviatuuridega variante, mis põhimõtteliselt on kui sülearvutid - just neile, kes tegelevad ka aktiivsemalt dokumentide loomisega jms sisendtegevusega, mida puuteklaviatuurilt on ebamugav teha.

Kuna soetame mudelid, millele on sisse ehitatud ka WWAN-i tugi, siis on meil õpetajatega kokkulepe, et mobiilse interneti kulud kannavad nad ise. See on nendepoolne panus sellele, et nad sellised seadmed saaksid. Reaalsuses kasutatakse neid seadmeid ju ka isiklikus elus, mitte ainult õppetöös.

[Tiim]

[nexus4]

stopperi äpp

[rocki]

rasmus - mida sa nende elugeritega seal teed? õpetad sisse välja lülitamist?
Samas sinu kirjelduse järgi on koolides uskumatult madal tase. Gmail, hotmail? a php?html5? progemine? Lapsed on kordades nutikamad, kui koolid arvavad. See hakkab riigitasandilt peale muidugi ja kala mädaneb peast ikka. Elugerite ja tahvlite asemel peaks vaatama ehk euro toetusi ja tioigrihüpet jne, et sealtkaudu uuendada arvutiparki?
Microsoft muidugi teeb viimasel ajal äriliselt kahjulikke liiigutusi päris palju. Win8 tulek , mis palju pahandust ja meelelärmi tõi ja nüüd office teema. Samas mulle tundub, et päris nii see ei jää ja tegelikult ennem suve seee poliitkia muutub. Aeg näitab.
Linuxit võib niisama naljaviluks näppida ja käsuread selgeks saada (abiks tulevikus) . Openofficega võib ka niisama wordi toksida, täiesti rahuldav jah. Aga no excel on ms officel kordades tegijam, juba oma makrode tõttu ja koolides loodetavasti jääb ka see alles,et hiljem tööle minnes ei vaataks excedlit nagu vasikas väravat.

[Dogbert]

Väike kõrvalmärkus - LibreOffice, muide, toetab Exceli VBA makrosid. Mõned lihtsamad, mis mul endal töö lihtsustamiseks kribatud on, ka töötavad. Keerulisemate kohta ei oska öelda.
Ja muidugi - see tugi paraneb kogu aeg.

Linux pole ammu naljaviluks näppimise asi ja käsurida pole tavalisele kasutajale tingimata vajalik, eriti kui see ei puuduta administreerimist. Samuti võib seda näppida ka Windowsis - tuleb ka kasuks.

Probleem on aga näiteks muudes riigiasutustes - alates vallavalitsusest ei tea seal keegi, mis on ODF ja LibreOffice, kõik tabelid treitakse valmis Excelis, kuigi mingit keerulist funktsionaalsust seal sees ei ole - kõik töötab ka LibreOffice'is. Probleem on hoopis dokumentide kujunduses - see ei tule 1:1 ikkagi veel üle, asjad näevad teistmoodi välja, kui need Calc-is avada ja Calc-i xls eksport ei näe Excelis ka päris samasugune välja.
Ma ei tea, mis nägu tehtaks, kui sinna tõepoolest ods tabeli peaksid saatma näiteks edasitöötlemiseks.

Isegi EHIS ei saa hakkama LibreOffice'ile XSLT filtri tegemisega xml andmefailide eksportimiseks, mis EHIS andmebaasi impordiks kõlbaks, ainult Exceli jaoks xls-i treivad. eKool näiteks sai.

[rocki]

Pidasin silmas, et linux desktopina on palju ebastabiilsem kui windows ehk linux siiski serveritele möeldud. näiteks installikas apt-get käib käsurealt, kuigi vist on mingi kole UI ka olemas. Arengumõttes (ka algkoolis võiks juba tuvustada vaikselt) on vajalik neid käsurea teadmisi omandada aga samas, paljud ei viitsi jamada ja jäurata linuxiga. Peaks olema valikune siiski, kumba tahta kasutada.
okei, läheb see nats OT sõnavõtuks, vabandan

[Dogbert]

(suhteliselt, aga ehk siiski mitte täiesti) ot/

Debianilistel on jah apt võrgutoega pakihalduse põhjaks, selle peale on aga tehtud terve hulk graafilisi pakihaldureid, kõik etemad kui Windowsis . Nende kaudu saab tavalise Windowsi kasutaja tasemel inimene kõik paigaldused ära teha tüüpilisel Windowsi point-n'-click meetodil. See on umbes nii nagu ütleks, et Windowsi tarkvarapaigaldust saab teha ainult msiexec kaudu cmd aknast.
Muide - ma ei kujuta ette, mis saab ühe kooli arvutipargist, kui igaühel seal oleks õigus tarkvara oma äranägemise järgi paigaldada . Seda on õpilastele õpetada ikkagi võimalik ainult virtuaalis ja siis juba ükskõik millisel platvormil, vastasel juhul ei jõua keegi seda jama koristada. ma ei ütle, et seda poleks vaja õpetada, aga koolid siiski keskenduvad rohkem tarkvara kasutamise õpetamisele kui süsteemihaldusele. Viimast võib õpetada arvutiringis neile, keda see huvitab.

[rocki]

etemast rääkides, siiis sai huvi pärast pandud kõige viimane ubuntu peale kõige uuema gnome keskkonnaga - sai lausa 2 päeva toimida, ennem kui errorid lendasid. Kadus sama kiiresti. Lihstalt surfates ja netiraadioid prooovides. Siit ka minu väide, et desktopina on linux ebastabiilsem ja know how troubleshootimiseks peab ka olema. Minu arust peaks keskeduma olulisemale ehk süsteemsemale kasutusele. Ja siis õpetad seal vaid tasuta tarkvara?
ehk mnu jutu iva on see, et kõik mis tausta,ei ole alati kõikse parem ja pädevam maailmas

[lightbluefox]

rocki, sellised väited lihtsalt kahjustavad linuxi mainet, "errorid lendasid" asemel peaks olema konkreetne info mis ja kus lendas ja mida tehes, veateated jne.

[Betamax]

[lightbluefox]

Betamax, kust sa seda tsiteerid? Iga tarkvara puhul võiks olla väljatoodud võimalikult detailne info, et oleks võimalik ka repro. Huvitav on see, et et uut süsteemi proovides eeldatakse et kõik on mugav ja töötav hetkeliselt, kui ei ole siis tehakse kannapööre Ju siis tõesti peab laenu võtma ja litsentse ostma.

[iceincube]

vbla ei andnud linux errorit vaid proged mis tõmmati :lol

[Prosperity]

[raidu1986]

Ise keskkoolis sai käidud, siis meil oli arvutiklassis kasutusel Linux. Ei ütleks, et keeruline oli.

[Dogbert]

[harakas]

[Rasmus]

[Hazar]

Vot kui mina noor olin, ei olnud meil mingit windowsi ega officet! Dos oli see õige asi ja norton commander oli eriti kõva sõna. Ehk võiksid tänapäevased õpilased samuti algusest alustada, et näha kuida OSi süsteemid üksteise kukil töötavad ja mitte arvata, et windows on maagia.

[kellu]

[Osiris]

[wiinanina]

[kellu]

Hakkasin siin veel mõtlema selle wifi peale. Et huvitav kui hull teema on kammida müügifoorumist dd-wrt toega wifi ruutereid, neid samade seadete-reeglite otsa flässida-konfida ja neid vajadusel kasvõi radiuse autentimisega mööda koolimaja üles panna? Keskhaldus ilma muu investeeringuta kui pruugitud ruuteri eest 10-15€ tükist ja tööaeg?

Kontorimajades käib hull wifi porr tuntud kaubamärkide kallite kvaliteetseadmetega. Ei saa öelda, et töökindlus või tulemus väga palju parem on kui nn koduruuteritega. Sama kontrolleri otsas identsete AP-de vahel võib ju handover sujuvam olla aga mu arust pole see koolis nii kriitiline. Pealegi vist on enamuses klientideks õpilaste nutikad sest õpetajad ju tuumateadusega ei tegele nagunii?

[Tiim]

just täna töö juures juhtum: keskmise oskusega õpetaja, sai teiselt õpetajalt kodus koostatud tööplaani. Ilmselgelt oli teisel õpetajal kodus OpenOffice Open document vms, kuna fail oli odt vormingus. Word polnud kohandatud selle faili lugemiseks ja viskaski mingi errori, mille peale keskmise oskusega õpetajal juhe nö. kokku jooksis. Õnneks oli LibreOffice arvutis olemas, avasin faili, salvestasin doc formaati ja asi selleks korraks lahenes ja keskmise oskusega õpetaja ka mingi teadmise võrra rikkam.

[Laurikre]

[Mnator]

Rasmus, su e-lugerite roosa unistus saab korralikult täituda alles peale vastavaid seadustemuutusi ja veel radikaalsem - peale autorikatseühingute likvideerimist. Eks tuleta meelde endale skandaalikesed õpperaqamatutest koopiate tegemise suhtes koolides ja igasuguste töövihikute kopeerimiste suhtes jne. Kuni need asjad probleemiks jäävad, seni võib selguda (ja kõige halvem kui tagantjärele, tagasiulatuvalt ! ), et kõige selle peale kulub tegelikult rohkemgi raha kui pabermaterjalide peale.......... Ma parem ei hakka arutamagi, et millised pinged võivad klassides tekkida sellest, et millist e-seadet üks või teine pere suudab oma lapsele lubada.......ja kui neid riigi poolt jagada, siis juba õpetajate laptoppide kampaaniad võiks olla piisav tsirkus rahvale, kas peavad veel laste analoogsed tsirkused tõesti järgnema?
Kogu see e-värk võib tulla ja tulebki paratamatult, ent pigem las tulla tasapisi, et ektsesse vältida.

[Magic]

Probleemi pole kuni iga e-raamatu kohta on füüsiline eksemplar mida ei kasutata
1 kodus ja luger koolis on väga hea lahendus...ehk jääb selg terveks

[tahanteada]

Rasmus: Paber-raamatute digiteerimisega E-raamatuks küll liialt leili minna ei maksa, kuna selleks:
- peab olema selle paber-raamatu autori luba oma raamatut digiteerida.
- ja digiteeritud raamatute pealt peab kool siis rõõmsalt Autoritasusid maksma.

Selles suhtes on koolil tunduvalt odavam, kui õpilane hangib endale ranitsa ja siis tassib selles oma paber-õpikuid.

[olavsu1]

tahanteada, kool (või haridusministeerium) peab ise õpikud väljatöötama, nii et autoriõigused jäävad koolile (või haridusministeeriumile) mitte õpetajale või isikuke väljaspoolt koolisüsteemi. Autorikaitsel ei ole siis mitte midagi kobiseda. Õpikuid ei saa samadel alustel väljaanda nagu kriminulle. Autorikaitse on ikka kriminulli autori õiguste kaitseks.

Autorikaitsel ei toliks olla mingitki õigust kobiseda, kui laps võtab kooliõpikust noodirea ja teeb sellise video eesti praeguste seaduste järgi on selline video autoriõiguste rikkumine. Isegi see on autoriõiguste rikkumine, kui muusika kostab otsakooli aknast välja nii, et inimesed tänaval saavad kuulda.

[von Wu]

[olavsu1]

von Wu, autori pärijad on ikka elus.

kui see konkreetne lugu on avaldatud kooliõpikus , peab autor loobuma kõigist õigustest kooli kasuks. Ainult autori nimi jääb nootide juurde. Lugu peab tohtima kasutada kus iganes.

Spoiler

kui eelmine näide ei kõlband siis võtame selle selle

rohkem ma neid siia ei lingi. muidu vaenulikud eestlased lasevad maha võtta.

[SurfData]

[tahanteada]

[rocki]

Räige OT minu poolt, viimane ka

[olavsu1]

tahanteada, mähh??? nad ei kasuta sedagi ära mis neil käes on

http://muhkkatk.eenet.ee/muhud/uhu?rr=tln-gw