12.11.2013 08:42:38
Eesti koolid ei jaksa enam Microsoftilt tarkvara osta
Hiljemalt tuleval suvel läheb Windowsi operatsioonisüsteemi ja MS Office’i kasutamine koolide jaoks vähemalt kümme korda kallimaks.
Enamik Eesti koolide arvutitest on niivõrd ajale jalgu jäänud, et ei saa Windows XP-st uuema operatsioonisüsteemiga hakkama.
Vabatarkvarale üleminek ei pruugi päästa, sest Eestis pole piisavalt palju Linuxi-asjatundjaid.
Kui mõni põhikool tahab pira saada, siis olen nõus aitama. Oleks inetu lugu, kui keskkooli õpilane teaks ainult XP-d.
Teine võimalus - kuna niikuinii on igal õpilasel tahvel või nutitelefon kaasas või läpakas, siis iga õpilane kasutab oma litsentsi. Aga officet ei tea, seda vist pole. See on üüratult kallis tarkvara.
Koolidel oleks vist siiski aeg tasuta tarkvara peale üle minna. Pole vaja pisipehmet nuumata. Windowsit kasutab ja pirab igaüks kodus.
Kui suurema riigihankega uued arvutid koos Windows OEM tarkvaraga osta, ei tohiks väga hull hinnalisa tulla arvutile.
Office jms asemel võib vabalt tasuta vabavaralist rakendustarkvara kasutada.
Paljud koolid arutavad ka ostmise asemel arvutite rentimist. Olen seda mitme tuttava õpetaja käest kuulnud, et sellised plaanid on olemas.
On kellelgi aimu palju seda Office't koolis üldse õpetatakse, et vabavaralisele alternatiivile suundumise ümberõpe nii keeruline on, kui väidetakse? _________________ i like my sugar with coffe and cream
viimati muutis Helbeke 12.11.2013 11:32:28, muudetud 1 kord
Avutiklass ja selle arvutid on vaid probleemi üks osa. Õpilased on paindlikumad ja arvutiklassi arvuti ei nõua väga spetsiifilisi (ainult winiga ühilduvaid) programme. Pigem on probleem õpetajate toas ja juhtkonna kabinettides kes ei taha/suuda vabavaraga hakkama saada.
Helbeke, ilmselt oleneb koolist aga Powerpointi, Exelit Ja Worldi ikka kasutatakse. Arvutiklassi ülemineku "probleem" on küll puhas mugavuse küsimus. _________________ Ma ei kuuluta jumalikku tõde vaid avaldan oma isiklikku subjektiivset arvamust.
God Hates Us All
et Eestil kui suure sissetulekuga riigil pole enam õigust nii suurt soodustust saada.
Päris huvitav väide.
Hindade poolest oleme tõesti viie rikkama riigi hulka jõudnud, palkade poolest aga viie euroliidu vaesema hulgas. _________________ CPU Power (Watt) Protsessorite voolutarve Pentium D 805 (4.1GHz) Full Load 474W
tahanteada, keskkooli arvutiõpetaja ei pea olema Linuxi tippspetsialist. Nagu ma juba olen korduvalt maininud: arvitiklass on mugavusest tingituna üles keeratud ja kilbina kasutatav pseudoprobleem (naised ju ka lükkavad lapsi ette kui midagi vaja, et papadel süda pehmem oleks), tegelik põhjus on õpetejates/juhtkonnas ja nende kabinettides.
Marie, pole siin huvitavat midagi MS on erafirma ja kasumile orienteeritud. Siiamaale jagati pirukat tasuta (mis ei ole iseenesest mitte paha) aga mitte miski ei sunni neid isegi mitte põhjendama miks nad enam pirukat tasuta jagada ei taha.
LiivaneLord, neegriloogika on asjakohatu. Tuleb meelde jutt (vast linnalegend aga siiski) kus Neegristanis jagati toiduabi ja kui selle jagamine lõpetati koksasid murjamid "ahned valged farmerid" maha ning röövisid nende vara. Kui ei jaksa osta siis varastama pole ka mõtet hakata. Vahele jäämisel on trahvid ka vist suht kopsakad. _________________ Ma ei kuuluta jumalikku tõde vaid avaldan oma isiklikku subjektiivset arvamust.
God Hates Us All
tahanteada, keskkooli arvutiõpetaja ei pea olema Linuxi tippspetsialist. Nagu ma juba olen korduvalt maininud.
Nõustun täielikult, krdi mis see siis on server püsti panna printerid taha ongi kõik ju? See mis tunnis toimub selleks pole absoluutselt vahet mis OS'i kasutatakse.
Üleminek on teostatav, aga tuleb aru saada, et Linux ei ole Windows, mõned asjad on palju mugavamad kui winni all ja teised asjad nõuavad harjumist. Asi mis võib takistuseks saada, on raudvara tugi, mul on nt kodus üks kombain, millele draiverit EI OLE ja pole loota ka tulevikus, kuna tegu varsti 10 aastat vana mudeliga, mingit võimalust seda tööle saada pole ja www.openprinting.org nimetab seda masinat "paberipressiks".
Ühesõnaga kui raudvara on toetatud, siis softiga saab reeglina hakkama, kasvõi wine kasutades.
Ma kujutan ette, kui kui süsteem jooksma saadakse, on adminnil hoopis lihtsam kui winnikasutajatega.
Räägitakse samaväärsest rahalisest kulust tasuta opsüsteemile kolimisel kui Windowsi litsente ostes, aga kas Linuxiga on tõesti ka järgnevad aastad samad kulud? 2023 tuleb hakata Windows 8 välja vahetama ja see on jälle samas suurusjärgus väljaminek.
Veits OT aga mida koolide arvutitundides üldse õpetatakse? Lõpetasin gümna 3 aastat tagasi ja ma ei mäleta mingeid arvutitunde..Pigem seisis ruum lithsalt tühjana.
Veits OT aga mida koolide arvutitundides üldse õpetatakse? Lõpetasin gümna 3 aastat tagasi ja ma ei mäleta mingeid arvutitunde..Pigem seisis ruum lithsalt tühjana.
oleneb kooli (klassi) kallakust, meil oli keskas igal aastal, esimene aasta oli office programmid (päris põhjalik, siiani asjad meeles ja kasutan), teine aasta oli programmeerimise alused ja kolmas aasta programmeeriti (küll igivanas turbo pascalis aga idee sai kätte) (ise sain õpetajaga jutule ja teing javat samal ajal kui teised pascalit).
No kui tellitakse uued seadmed, siis ikka juba Linuxi toega.
Ning loomulikult on hetkel vist ige kolmas laptop poes ilma tarkvarata, paljudel märge juures, et Op süsteem on Suse või lihtsalt linux märgitud. _________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine."
Soovitan vaadata ja kaasa mõelda mida arvavad tippspetsialistid inglismaal koolides õpetatavast IT haridusest. Eestis on IMO sama probleem, kui soovitakse, et Eesti oleks ülemaailma tähtis IT riik siis tuleks varakult pihta hakata.
On kellelgi aimu palju seda Office't koolis üldse õpetatakse, et vabavaralisele alternatiivile suundumise ümberõpe nii keeruline on, kui väidetakse?
Mul oli ka põhikoolis MS office. Samas vahet pole mis seal õpetati... adapteerub see enamus libre ja open office'i variantidele. Tavakasutajatele võibolla on jah jama ,et nupp teises kohas või teise tekstiga, et siis ei osata.
Kas keegi räägiks kudias üli ja kõrgkoolides asi on? Mul jäänd tuttavaid õrvalt jälgides mulje, et enamus auru läheb töödel vormistamisele.. .ja just pisipehme tarkvara peab olema, kuna kasutades muidu siis see ei sobi õppejõule. Kas mingid seadused või mis asjad sunnivad üldse sellist pseudokat tootma? Kas kõigil peab MS olema kodus, eelduseks koolis käimiseks?
Kas lihtsalt pdf'iks kärsatamine ei aitaks- oleks dformaat paigas ja done..
Minu ülikool jääb 10 aasta tagusesse aega, aga... kõik oma tööd, mida elektrooniliselt vaja esitada, esitasin PDFina ja keegi ei kobisenud. TÜ matemaatika-informaatikateaduskond siis. _________________ Ostan Roger Zelazny "Amberi kroonikad" (soovitatavalt eesti keeles).
20 aastat tagasi oli vormistamise tingimused suhteliselt selged: reavahe vist 1,5x, kirja suurus ettemääratud jne. Kõik selleks, et tööd oleks juhendajal/hindajal lihtne lugeda. Tänapäeval on vormistamise põhirõhk ilmselt sellel, et töös oleks alla 2000 kirjavea MS Office'ita saab soovija hakkama väga ilusti. _________________ i like my sugar with coffe and cream
MS tarkvara ei piirdu vaid Offiice ja Windowsiga. Selline lüke paneb põntu ka muudele programmidele, mis kasutavad windowsi. _________________ Mobiilne rehvivahetus Lõuna-Eestis ja rehvide tellimine üle Eesti. www.rsrehvid.ee 55 684 121
Pigem on asi tahtmises. Kui ikka tahetaks raha kokku hoida ja Linuxi peale vähemalt mõnes asutuses üle minna, siis seda ka tehtaks. Aga ei, kergem on raha välja käia ja edasi tatsuda.
Ise hakkasin hiljuti kasutama Elementary OS'i. Google abiga sain kõik korda/tööle ning mulle meeldib. Töö tegemiseks täiesti adekvaatne süsteem.
MS tarkvara ei piirdu vaid Offiice ja Windowsiga. Selline lüke paneb põntu ka muudele programmidele, mis kasutavad windowsi.
No seleta siis, mida veel koolides kasutatakse MS-i toodetest!
See oli nüüd tõsiselt halb sõnastus. Point oli selles, et peale ms tarkvara on ka muud tarkvara kasutusel, mis eeldab windowsi ja pole tasuta saadaval.
Meenutasin natuke ajalugu - kusagil oma 20 aastat tagasi käis juba lööma, et kas koolides peaks olema PC & Microsoft või siis midagi muud. Kui õigesti meeles, siis käis sõda selle nimel, et Apple MAC-id koolideni jõuaksid. Aga ei jõudnud, kahjuks. Muidu praegu käiks praegu sõda, kus siis, ühes kaevikus, Apple iOS ja programmid ja teises kaevikus, tuld andmas, Linuxi-armee.
MS tarkvara ei piirdu vaid Offiice ja Windowsiga. Selline lüke paneb põntu ka muudele programmidele, mis kasutavad windowsi.
No seleta siis, mida veel koolides kasutatakse MS-i toodetest!
Keegi kes koolidega tegeleb võiks tõesti pisut valgustada näiteks õppealajuhataja või kooli direktori poolt kasutatavate programmide Linuxiga ühildamise võimatust sest tegelik turmtuli tuleb hoopis sealt. Õpilased ja arvutiklassid on lihtsalt etturitena eesliinile lükatud. _________________ Ma ei kuuluta jumalikku tõde vaid avaldan oma isiklikku subjektiivset arvamust.
God Hates Us All
keskkooli arvutiõpetaja ei pea olema Linuxi tippspetsialist. Nagu ma juba olen korduvalt maininud: arvitiklass on mugavusest tingituna üles keeratud ja .. tegelik põhjus on õpetejates/juhtkonnas ja nende kabinettides.
Olen nõus sellega, kuigi meie koolis oli küll väga ettevõtlik arvutiõpetaja kes õpetas õpetajatele nii ID-kaarti kasutama, e-kooli kasutama(noh, seda pidid nüüd kõik oskama), officete ja moodlet. Mõni muidugi ei suutnud ega tahtnud moodlet kasutada kuid paljud seda tegid. Oli loodud siis spetsiaalselt test keskkond õpetajate jaoks, et nad saaksid proovida ja katsetada ja hiljem said õpetajad teha kontrolltöid moodles ja õpetajad suutsid KT'd kiiremini kontrollitud. Tol ajal sai koolis veel teha ka ECDL teste - (European Computer Driving Licence).
No tuli ette ka kordi kus õpetaja ei osanud tunnis ja nii mõnigi (3 õpetajat vähemalt tuleb meelde) küsis õpilaste käest. Mingit sellist õhkkonda, vähemalt minu arust, ei tekkinud et a'la õpetaja on ikka nii loll vms ja nii peakski olema.
Igas tahes, kui ma RIAs praktikat tegin sain teada et Riigi infosüsteemi ametis on sellise inimesed kes proovivad tõsta teadlikust inimeste seas mida võimaldab meie infoühiskond.
https://www.ria.ee/vabatarkvara/ - isegi riigisektoris on paika pandud see kuidas edasi võiks minna. Eeldused on nagu loodud, et edasi minna. Tehtud teavitus kampaaniaid. Loodud spetsiaalne leht eesti keelse libreoffice promomiseks ja lisaks on seal veel ka ~220 videot seal eestikeeles.
nii, et loo kokkuvõtte: Ei pea pirama kui on olemas ka WINDOWSILE tasuta tarkvara lahendused mis on sarnased officega näiteks Libreoffice.
PS: Mingi linux distro pidi olema mis näeb välja kas XP,Windows7,Mac ja nii. Pean üles otsima selle nime. (Hiljem postitan ning ise pole seda proovinud) Kuigi jah linux oleks parem ka kooliarvutis, sest väiksem mure ka siis pahatarkvaraga näiteks ja lihtsalt hallata minu arust. Muidugi juhul kui driverid on olemas.
Nii palju, kui ma oma gümnaasiumis alustanud tütre arvutiõpet kõrvalt näen, siis õpetatakse neile küll õigeid asju ja (kontori)eluks vajalikke oskusi - kujundamist, vormistamist ja natuke arvuti hingeelu, kusjuures esitatavad kodused tööd paistavad olevat absoluutselt igasuguste asjadega tehtud ja vastu võetud. Libre- ja OpenOffice, MsOffice 97, 2000, 2003, 2010... Õpetatakse põhimõtteid, mitte nupuvajutuste jada.
Probleemiks vast on õpilaste ja arvutiõpetajate asemel pigem muud pedagoogid, kelledel teise kohta liikunud print nupp võib tõsiselt päeva ära rikkuda. Keskmisel 50+-aastasel õpetajal on vast mingi nädalase koolituse jagu Powerpointi ja E-kooli omandatud ja selle kursuse koolitusmaterjalidele ta edaspidi toetubki. Õnnetukestel on veel muide needsamad arvutid sellesama tarkvaraga, mis Tiigrihüppe projekt kunagi koolidesse saatis. Hea, kui keegi kunagi nendel operatsioonisüsteemigi on turvapaiganud. _________________ Tšudes ne bõvajet.
Pole just kindel, et välimus võimalikult sarnane peab olema, võibolla pigem nt SolydX (Solydk), kuna tegu on kõige rohkem Windowsile sarnaneva distroga, kus on jooksevad uuendused Debian Stable baasil. Ei oleks ju mõeldav, et aastas korra käidakse kõikidele arvutitele uut distrot paigaldamas, kuna vana enam ei toetata. See on ka üks kitsendav tingimus linuxi juures, uuendused peaksid olema pidevad (rolling), LTS support nt Mindil ja Ubuntul on aga 5 aastat, ilmselt ka vähe.
Minuteada Mintil ei pakuta ka tuge kauem kui 2 aastat, isegi kui asi baseerub Ubuntu LTS peal ja uuendamine teisele versioonile on alati paras tulega mängimine (va. Ubuntu LTS > Ubuntu LTS.) See on suur probleem aga õnneks on olemas piisav valik rolling release distrosi, millel seda probleemi pole. Jällegi kahjuks on mitte-Ubuntu distrode tugi veidi kehvem ja kui on vaja kaugemale minna üldlevinud programmidest, siis võib nende intallimine/konfigureerimine kordades keerukam olla kui Ubuntu all.
PS. Mis jutt see on, et Linuxi "patse" pole piisavalt? Nagu siin juba varem mainiti, siis ei ole ju vaja otsida inimest kes oskaks kernelit kinnisilmi ümber kirjutada, vaid põhimõtteliselt piisab ka inimesest kes on endale ise selle installinud ja kauem kui 3 kuud seda kasutanud. _________________ Mess with the best, die like the rest!
Tarkvarast enam kummastab mind riistvara vanadus koolides (kui XP on peal, siis järelikult raud ei vea uuemaid windowse välja). Pole ju enam 90ndad, kus arvutiriistvara oli üsna kallis veel. Tegelikult oleme tänapäeval juba jõudnud punkti, kus <300€ kontoriarvuti (kast ainult) jooksutab kõik peale nõudlike 3D mängude ära (ja neid koolis ei mängita niikuinii). Näiteks 600€ kontoriarvuti ei jooksuta enam asju kiiremini. Lisaks hulgi uuendada kogu arvutipark pole enam 100 000€ väljaminek vaid pigem 20 000€, kui üldse sedagi.
Ok tunnistan, et ma ei tea millest kuradist ma räägin, sest pole teinud hanget 20> arvuti ostuks asutusele. Võibolla ma eksin ja see on nii kallis asi, et koolid seda endale lubada ei saagi. _________________ Win11 25H2 upgrade skriptid neile kelle masin ise ei taha 23H2 või 24H2 pealt ennast uuendada: https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=11720738#11720738
Youtube lisa vene jama eemaldamiseks: https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=11745846#11745846
Kas keegi räägiks kudias üli ja kõrgkoolides asi on? Mul jäänd tuttavaid õrvalt jälgides mulje, et enamus auru läheb töödel vormistamisele.. .ja just pisipehme tarkvara peab olema, kuna kasutades muidu siis see ei sobi õppejõule.
wtf, TÜs sellist nalja pole... ms office/libreoffice/tex (mõni tahtnud isegi koodi valemite taaskäitlemiseks)/notepad, formaadid tavalisest emailist pdfni välja. whatever floats your boat...
Windowsi, ms office'it, *CADi, simu tarkvara jne saab soodukaga osta või ülikooli võrgu litsentsiga kasutada (kodus läbi vpni). Sõltub vist teaduskonnast..
Arvestades, mida üldhariduskoolides õpetatakse (teksti boldiks tegemine ja hello world pascalis), siis windowsi eest plekkida on ilmselge overkill. Teatud asjapulgad ei viitsi/suuda tõsiseltvõetavaid alternatiive realiseerida, kuna selleks peab ju vaeva nägema.. Ja lisaks, normaalne õpetaja täiendab end tööalaselt vastavalt vajadusele, muidu ei vääri ta õpetaja ametikohta ega nimetust...
edit: ahjaa, kui juba muutustest kirjutada, siis võiks abituuriumis olla pythoni algkursus kohustuslik. Hea lihtne keel, peaaegu et pseudokood, võimalik läbinägelikult ja valutult ideid realiseerida ja õpetada.. _________________ assumption is the mother of all fuck ups
,,think before you print and save a ROOT::TTree''
viimati muutis guest1902 12.11.2013 17:17:40, muudetud 2 korda
Minuteada Mintil ei pakuta ka tuge kauem kui 2 aastat, isegi kui asi baseerub Ubuntu LTS peal ja uuendamine teisele versioonile on alati paras tulega mängimine (va. Ubuntu LTS > Ubuntu LTS.) See on suur probleem aga õnneks on olemas piisav valik rolling release distrosi, millel seda probleemi pole. Jällegi kahjuks on mitte-Ubuntu distrode tugi veidi kehvem ja kui on vaja kaugemale minna üldlevinud programmidest, siis võib nende intallimine/konfigureerimine kordades keerukam olla kui Ubuntu all.
PS. Mis jutt see on, et Linuxi "patse" pole piisavalt? Nagu siin juba varem mainiti, siis ei ole ju vaja otsida inimest kes oskaks kernelit kinnisilmi ümber kirjutada, vaid põhimõtteliselt piisab ka inimesest kes on endale ise selle installinud ja kauem kui 3 kuud seda kasutanud.
Koolis vajatakse ikkagi õpetajat, kes oskab anda süsteemset õpet ning seda süsteemset õpet oskab õpetada see, kes ise samuti on saanud süsteemse õppe. Nii, et koolid kohe kindlasti ei võta vastu suvalist venda tänavalt. PS: Kunagi sai nähtud, kuidas õppinud muusikaõpetaja üritas koolis arvutiõpet anda. Üritus kukkus paari aastaga korralikult läbi.
-----------------------
Teema algusesse tagasi - kas keegi ka seda märganud on, et jutt käib ikkagi kogu tasulise "kraami" väljavahetamisest tasuta "kraami vastu", mitte ainult Office väljavahetamine.
PS: Ja rahaliselt ei annaks ainult Office väljavahetamine mingit erilist rahalist võitu, kuna koolipaketi hind sisaldab nagunii koheselt nii Op.süsteemi kui ka Officet. Mitte ei tehta kahte erineva hinnaga paketti.
woox2k, Wikipediast, MINT 9 LTS Isadora 2010-05-18Long-term support release (LTS), obsolete since April 2013.
MINT 13 LTS Maya 2012-05-23 Long term support release (LTS), supported until April 2017.
keskkooli arvutiõpetaja ei pea olema Linuxi tippspetsialist. Nagu ma juba olen korduvalt maininud: arvitiklass on mugavusest tingituna üles keeratud ja .. tegelik põhjus on õpetejates/juhtkonnas ja nende kabinettides.
Olen nõus sellega, kuigi meie koolis oli küll väga ettevõtlik arvutiõpetaja kes õpetas õpetajatele nii ID-kaarti kasutama, e-kooli kasutama(noh, seda pidid nüüd kõik oskama), officete ja moodlet. Mõni muidugi ei suutnud ega tahtnud moodlet kasutada kuid paljud seda tegid. Oli loodud siis spetsiaalselt test keskkond õpetajate jaoks, et nad saaksid proovida ja katsetada ja hiljem said õpetajad teha kontrolltöid moodles ja õpetajad suutsid KT'd kiiremini kontrollitud. Tol ajal sai koolis veel teha ka ECDL teste - (European Computer Driving Licence).
No tuli ette ka kordi kus õpetaja ei osanud tunnis ja nii mõnigi (3 õpetajat vähemalt tuleb meelde) küsis õpilaste käest. Mingit sellist õhkkonda, vähemalt minu arust, ei tekkinud et a'la õpetaja on ikka nii loll vms ja nii peakski olema.
Igas tahes, kui ma RIAs praktikat tegin sain teada et Riigi infosüsteemi ametis on sellise inimesed kes proovivad tõsta teadlikust inimeste seas mida võimaldab meie infoühiskond.
https://www.ria.ee/vabatarkvara/ - isegi riigisektoris on paika pandud see kuidas edasi võiks minna. Eeldused on nagu loodud, et edasi minna. Tehtud teavitus kampaaniaid. Loodud spetsiaalne leht eesti keelse libreoffice promomiseks ja lisaks on seal veel ka ~220 videot seal eestikeeles.
nii, et loo kokkuvõtte: Ei pea pirama kui on olemas ka WINDOWSILE tasuta tarkvara lahendused mis on sarnased officega näiteks Libreoffice.
PS: Mingi linux distro pidi olema mis näeb välja kas XP,Windows7,Mac ja nii. Pean üles otsima selle nime. (Hiljem postitan ning ise pole seda proovinud) Kuigi jah linux oleks parem ka kooliarvutis, sest väiksem mure ka siis pahatarkvaraga näiteks ja lihtsalt hallata minu arust. Muidugi juhul kui driverid on olemas.
Estobuntu anyone?!
Mis selelst teadlikuse tõstmisest kasu on kui asi võrdub peaga vastu seina jooksmisega. Kasvõis sisemin kes ostab hunnikute viisi välja tulnud MS-i softi. Riigi igasugused projektid eeldavad Windowsi ja office olemasolu (delta näiteks - saaks ka linuxi all aga see oleks paras kepp). KOVTP haldamisega saaks hakkama ka cromega linuxi all - IE-ga ei tööta ja firefoxiga ainult teatud ulatuses lehe admin.
Mõned aastad tagasi oli vabavara päev - kas sellest hetkest on midagi muutunud? Alles hiljuti oli taas vabavara päev - räägiti täpselt sama juttu nagu mõned aastad tagasi - oi küll teeks jne stiilis....
Olenevalt koolist võib väga tähtis MS toode olla Outlook. Seda kasutavad juhtkond ja õpetajad. Sekretär on see, kes kasutab rohkemaid Outlooki poolt pakutavaid võimalusi.
Outlook koos varem olnud Live@Edu ja nüüd Office 365 Education versiooniga on vägagi mõnus. Logi kust tahad sisse, ikka saad oma meilboksi, kalendri ja kõik muu kätte ning muudatused sünkroniseeritakse (Exchange rõõmud). Office 365 Education A2 tasuta plaaniga on kasutatav veebipõhine Outlook, kuid sealt on mõningad vajalikud asjad puudu.
Ülejäänud MS Office tarkvarast leiavad kasutust juba eelpool nimetatud Word, Powerpoint, Excel, vahest kasutatakse ka Publisheri. Aktiivsemalt leiab kasutust veel Windows Essential perekonda kuuluv MovieMaker.
Mis puudutab ülejäänut Windowsi all töötavat rakendustarkvara ja Microsofti enda tarkvara, siis kasutatakse suuresti seda, mida on erinevatel Tiigrihüppe ja Koolielu koolitustel õpetatud.
Siit tuleb ka üks probleem välja, nimelt õpetatakse õpetajaid enamustel koolitustel Windowsi keskkonnas, MS Office tooteid kasutades või siis kasutatakse tarkvara, millest on päris tihti olemas ainult Windowsi versioon.
Samas tänapäeval tutvustatakse aina enam erinevaid veebipõhiseid õppivahendeid, mille toimimine ei sõltu enam tarkvara või riistvara platformist. Sellegipoolest päris vana riistvara ja tarkvaraga (brauser + flash + java) nad ei toimi korralikult.
Serverite ja arvutipargi uuendamine sõltub suuresti kohaliku omavalitsuse rahalistest võimalustest. Samuti sellest, kui edukalt suudab kool põhjendada omavalitsuse rahakoti valvuritele oma soove. Head suhted kooli ja omavalitsuse juhtkonna vahel tulevad kasuks.
Varem oli võimalik taotleda Tiigrihüppelt kaasfinantseeringut seadmepargi uunedamiseks. Kas praegu HITSA seda võimaldab ei tea.
Arvutiklassi ülemineku "probleem" on küll puhas mugavuse küsimus.
Täiesti nõus
tsitaat:
Tartu senine litsentsileping lõpeb aprillis ja sealse linnakantselei IT-peaspetsialisti Jüri Rui sõnul pole veel selgust, mida ette võtta. "Kui saame eelarvest raha, teeme kevadel hanke, kui ei saa, peame hakkama tarkvara maha installima ja vabavarale üle minema," ütleb ta.
See pole küll koolide kohta kuid siin on ka näha, et lihtsalt mugav osta tarkvara maksumaksja raha eest.
Tsiteerin väärt lõike paberlehest... "Kõige rohkem kardangi seda, et osa koole kas "paneb piraati" või lähebki vabatarkvara LibreOffice'i ja Linuxi peale" nendib Koitla.
Ehk siis HITSA juhatuse liige kardab vabavara & Linuxit?
Teine tsitaat samalt proualt/preililt mis ka väga meeldis... "Me võime ju Bill Gatesi vihata, aga väga suur osa maailmast kasutab ikkagi MS Office'it. Midagi ei ole teha, kui tahta kirju välismaale saata, tuleb seda kasutada."
LibreOffice "save as" funktsioon on lakanud töötamast? _________________ Minu loogika jääb minu loogikaks
olen proovinud, Linux'it koolis kasutada, alustades just õpetajate poolest. Õigemini küll mõelnud sellele, sest see üritus lõppes enne, kui õieti alata jõudis. Koolis kasutatakse igasugu vidinaid - elektroonilised tahvlid, võrgutoega projektorid, fotokad, valveseadmed, diktofonid, skannerid, printerid, jne, jne. Praktiliselt mitteühelegi neist ei ole out-of box Linux'i tuge, enamusel pole üldse mingit tuge. Neid mudeleid, millel on, enam ei toodeta või on nad oluliselt kallimad. Arvutiklassi poleks iseenesest mingi probleem Linux'i peale konvertida, aga milleks tekitada omale teravaid elamusi. Windows on (renditud) arvutitega üldjuhul kaasas ja MS Office asemel käib LibreOffice ka.
Teine tsitaat samalt proualt/preililt mis ka väga meeldis... "Me võime ju Bill Gatesi vihata, aga väga suur osa maailmast kasutab ikkagi MS Office'it. Midagi ei ole teha, kui tahta kirju välismaale saata, tuleb seda kasutada."
LibreOffice "save as" funktsioon on lakanud töötamast?
Parim! Pole õpetatud talle mis formaate tuleks kasutada.
Koolielu artiklist järeldan et preagune litsents maksis ennem 2 Eur per Computer ja taheti saada siis 56 Euri per Computer ja ~29 euri per Computer, kahjuks muidugi seal hinnad ümardatud, aga umbes suurusjärgu saame teada.Miks siis tõesti maksta suur korporatsioonile nagu Microsoft ja lähme üle vabatarkvarale. Me kunagi ei tea ette millal äkki küsib microsoft litsentsi eest 100 Või juba 200 euri per Computer per aasta. Selle raha saaksime kokku hoida ja anda tööd kohalikudele, et nad vahetaksid tarkvara ära ja õpetaksid inimesi.
Aga jah, ega me ei pea kohe siis linuxi peale hüppama, vahetage lihtsalt office välja. Kuid olen nõus Netmasteriga. Tahaks kiita linuxit kuid selle driverid vahest puuduvad , endal oli juba probleeme USB hiiregagi ühel arvutil.
Linuxit hakata kasutama Windowsi asemel...hea nali. Puder ja kapsad kõik
MS muidugi keeras asja üle võlli ja kuidagi võiks teda survestada.
Lahendus saata kõik Androidi pilve pole ka hea. Sind müüakse reklaamifirmale ju saba ja karvadega maha
Miski pole tasuta... kasvõi võtame need google ad reklaamid - minu meelest üks haigemaid reklaamiliike
Samsung ei arenda ilmaasjata enda lahendust.
Windows on reklaamide osas vähemalt puhtam.
Lisaks makstakse Linuxi kulu tagasi haldustasude ja ajakulu kaudu.
käsud pole 100% kattuvad
Tööl tasub ülemuse arvutisse see pista - kui BSA helistab, siis on vähemalt aus vastust, et krt rsk mingi ITimees pani arvutisse Linuxi. BSA poolelt kuuleb siis biip-biip...
viimati muutis Magic 12.11.2013 20:03:06, muudetud 1 kord
Koolid ei peagi ise soetama tarkvara arvutitele seda raha ei ole enam ammu "määratud" koolide eelarvesse. Tallinnas peab antud tarkvara tagama Tallinna Haridusamet. Praegune probleem on suuret selles, et enamik Tallinna koolidest on viimased 5 aastat olnud suures IT alarahastuses. Riik on investeeringuid teindud ainult kutsekoolide välja ehitamisse ja varustamisse. Enamik kooli vanadest arvutitest ei ole tõesti võimelised ja jätkusuutlikud midagi "targemat" kui Windows XP tarkvara jooksutama. (ML Essentia P4/Cel 1.8/2.0, 256/512MB ram, 40GB HDD) Igal Tallinna koolil peaks neid vähemalt 20tk oma pargis olema.
Haridusasutuste tehnoloogiavaldkonna juhtimise toetamiseks on HITSA Innovatsioonikeskusel loodud "IT heade tavade kogumik koolidele", mida saab kasutada IT juhtimise käsiraamatuna. Kogumik katab IT-vajaduste kirjeldamise, IT-arengu juhtimise, IT-meeskonna rollide ja vastutuse, taristu loomise ja haldamise ning kooli IT-turvalisuse teemad ja annab ülevaate olulisematest juhenditest ja kordadest. Kogumikuga tutvuda saate siit: http://www.tiigrihype.ee/sites/default/files/IT%20juhtimine/IT%20juhtimise%20head%20tavad%20koolis%20II_%20juuni2013.pdf
Tarkvara osas "vabavarale" kolimisel peame siiski arvestama sellega, et asi ei ole ainult "vabavaras" vaid selles, et kooli kohustus on siiski inimesi ette valmistada töö tegemiseks. Palju firmadest kasutavad "vabavara" Eestis? (Väga vähe). Kes tagab vabavara puhul "töötava ja jätkusuutliku lahenduse" ja kogu personali ettevalimistuse uuele süsteemile üleminekuks? (Asi ei ole ainult mugavuses) Ainuüksi Eestis on 14 203 õpetajat siia lisanduvad veel kõik maja töötajad. See kulu ei ole väike. Alahinnata ei saa ka laialdast MS kontoritarkvara praktilise kasutajakogemuse olemasolu.
"Kas te võtaksite endale töötaja tööle kes ei ole elus Windows masinaga kokku puutunud?"
Linux ei ole Tasuta. Fakt on see, et Hariduse keskkonnas, Linux EI ole hetkel odav lahendus. Seal on kulud, mis on seotud iga lahendusega. Suhteline maksumus igast lahendusest sõltub paljudest teguritest. "In the end" Linux ei ole lahendus mis teenib hetkel kõikide koolide vajadusi, ega ka ei oma mingit lahendust iseenesest osutuda oluliselt paremaks kui Windows või Apple. Võtmata arvesse ka tulevasi vajadusi. Selle asemel kaaluda pikaajalisi kogukulusid, mis tunduvad esmapilgul "näiliselt" olevat odavam lahendus. Tasuta on ainult Linuxi tuuma, graafiliste kasutajaliideste ja enamiku rakendusprogrammide lähtekood, mida levitatakse vastavalt GPL litsentsile. Karbiversioonid ja teenindus on jätkuvalt tasulised.
Samuti jääb õhku küsimus "Mis saab siis kui Linuxi "mees" pärast oma kodukootud lahendust majast ära läheb?"
Lauri Kreutzwald _________________ Need: Windows, .Net, Sharepoint, Exchange, Dynamics, Visual Studio, XNA, Expression, Silverlight, SQL and many other skills? Talk to me
Rohkem IT uudiseid iga päev BattleIT lehelt
Vastaks lühidalt, linux on TASUTA! support maksab. Linuxi või windowsi adminn tahab ka palka saada, vahet eriti pole.
Kirjutaks muidugi pikalt ja laialt aga kahjuks pole aega fleimi üleskiskumiseks.
(kui firmas on kõik arvutit linuxil, kas siis võtaksite endale töötaja kes pole linuxit näinud?)
Õpilaste poolelt polegi erilist vahet, mis tööriistad kätte antakse. Õpetajate poolelt on hoopis teine jutt.
Näiteks ma käisin gümnaasiumis, mis on edetabelite tipus (noh, 1-2 koht või nii).. Seal õpetati meile Excelit ja Wordi stiilis "vajutage F1, sealt leiate vajaliku info".
Saime ilusti hakkama küll, aga no mis õpetamine see on?
Mida selline õpetaja siis Linuxi ja/või LibreOfficega veel teeb?
Muidu teine jutt on näiteks Linuxi püstipanekuga. Windowsiga peaks asi kordades lihtsam olema ja ega spetsialisti töötund odav pole. _________________ Pakun sülearvutite tolmupuhastust, termopasta vahetust, emaplaatide remonti ja BIOS paroolide eemaldust.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Protsessorite voolutarve 
MS Office'ita saab soovija hakkama väga ilusti.
