[Tanel]

Videomängude tootja Valve esitles eile uut operatsioonissüteemi SteamOS. Tegu on Linuxi baasil arendatud süsteemiga, mis on suunatud mänguritele. SteamOS sisaldab endas Steam’i mängupoodi ning kasutajaliides on arendatud televiisorite jaoks. SteamOSi näol on tegemist tasuta operatsioonisüsteemiga.

Loe edasi kahvel.ee-st.

[pwn13]

uurime

[Goon]

Päris huvitav. See tuleb steamboxi peale, aga steambox ise ei ole võimalik ju upgrade´da. Paari aastapärast uusi mänge seal eriti hästi ei jooksuta ...

[kusti85]

[Kaniyodrift]

[sirius4k]

Selle asemel, et Half-Life 3-ga tegeleda, genereerivad mingit jama

[renhoelder]

sirius4k, HL3'ga nad tegelevad suht kindlasti ja kaks esitlust on veel see nädal, täna ja reede. HL3 võib vabalt olla SteamOS'i eksklusiiv, nagu HL2 Steam'iga oli.

[Mercury]

[renhoelder]

No, HL3 on nii müütiline elukas praeguseks hetkeks, ootused üles kruvitud. Pikk ootamine pole just väga paljudele mängudele hästi mõjunud.

[Betamax]

Ja müstiline oli ka Duke Nukem... Kõik me teame, mis sellega juhtus.

[madest]

Ammu aeg windowsist lahti saada

[Rebel_]

kaua ta tasuta on, on teine küsimus

[renhoelder]

Rebel_, miks ta peaks üldse tasuliseks muutuma? Tasuta oleks ta kindlasti konkurentsivõimelisem kui tasuliselt.

[silver010]

Ei tea kas sellel SteamOS-il hakkavad mängud paremini või halvemini jooksma kui Windowsis?

[renhoelder]

silver010, peaks ikka paremini lippama teoorias. Kahvel ei viitsinud seda lihtsalt mainida, originaalis on olemas:

"Valve says that by working at the operating system level, they've managed to improve graphics performance, and can also improve audio and reduce controller latency."

[silver010]

Ei tea kas mingile linuxile saab seda programmina ka juurde laadida?

Ja kas see tähendab seda, et drivereid hakkab rohkem nüüd linuxile ilmuma?

[renhoelder]

silver010, see on eraldi op süsteem, st seda peaks kas eraldi kettalt või partitsioonilt jooksutama, nii olen mina vähemalt nii aru saanud. Parandage mind, kui eksin.

[Vondur]

[woox2k]

[madest]

Keegi teadjam oskab öelda miks on linuxi jaoks driverite tegemine selline probleem ? Et iga kord peksmas peab käima enne kui midagi tehakse

[Mnator]

linuxeid on liiga palju

[mihkelv]

Mnator, linux on üks ja ainus (kernel), distrosid on palju, aga see ei ole põhjus, miks draiveritega treimisega on probleeme. Või noh, enamus draivereid on juba olemas, mõni üksik valdkond on jäänud, nagu video draiverid. Põhjus, miks näiteks video draiveritega probleeme on, on selles, et pikka aega on olnud kaartide spetsifikatsioon saladuses (ja on siiani enamuste nvidia kaartide puhul , AMD/ATI-ga on paremad lood), seega on avatud koodiga draiverite tegemine raskendatud ja tootjad pole viitsinud neid ise kirjutada windowsiga võrdselt efektiivseks.
Ja teine põhjus on see, et video draiverid on väga keerulised jupstükid. Kuigi nt AMD/ATI spetsifikatsioon on avaldatud, võtab koodikirjutamine aega. Ma pole küll radeon-i mooduli kasutaja, aga kaldun arvama, et just see draiver areneb väga kiiresti. Intel seevastu on juba aastaid X-i ja linuxiga koostööd teinud ja nende "kaartidega" pole juba pikka aega linuxi all mitte töötamisi... va mõned puukidest tulenevad ikaldused.

Ehk kokkuvõtteks. Salastatud spetsifikatsioon ja linuxi väike turuosa mängurite seas. madest, või pidasid silmas mingeid muid draivereid?

[Mnator]

mihkelv, kui see nii ilus oleks, siis saaks vabalt igat softi x-maailmas ühest süsteemist teise tõsta aga reaalsuses ei saa. Ja ka distrode vahel on minu teada ebaklappi, osa asju ühtedes töötab ja teistes keeldub töötamast (ehk mingi eriväänutamisega siiski saab tööle, ma tean liiga vähe neist võtetest).

[mihkelv]

Wut? Ma ei saa sinu postituse sisust aru. Mis softi ei saa ühest süsteemist teise tõsta? Mis distrodesse puutub, on ebaoluline ju... rääkisime draiveritest. Draiverid kasutavad kerneli API-d ja kerneli API on distrodel sama (we don't break userspace - nagu linusel on kombeks öelda). Või viisid sa jutu sujuvalt mingile muule tarkvarajupile üle?

[Mnator]

Ma pole nii suur spetsialist, et sinuga detailselt vaielda suuta. Ja internetist loetu tõeväärtusega on nagu on. Las need, kes ise on draivereid kirjutanud linuxile, jagavad sulle kogemusi, et kas nende töö tulemus tõesti 100% igal pool töötab. Mina ei ole ise draiverikirjutaja.
Aga võtame asja veidi teistpidi ja isiklike kogemuste vaatevinklist. Nimelt oli millalgi konkreetne raud ees (paari-kolme aasta vanune) ja testimishuvi ja kari viimase aja linuxeid allalaetud (stabiilsed versioonid, mitte betad-alfad), mida proovida. Ja miskipärast osa läks tööle normaalselt, teised poolenisti ja kolmandad ei tahtnud naljalt tööle minna (võib-olla mingi nädalatepikkune googeldamine oleks aidanud, ei tea, pole vähimatki põhjust olnud nii rängalt vaeva hakata nägema). Ja minu arusaamist mööda oli just raua äratundmine ja kasvõi algul mingite üldkasutavate draiveritega töölesaamine probleemiks. Rakendustarkvarad veel lisaüllatusi pakkumas. Seejärel samad linuxid teise rauaga ja tulemus oli erinev, s.t. mingi teine komplekt linuxeid oli nõus enam-vähem normaalselt tööle minema.... Lõppkokkuvõttes oli küll võimalik linux tööle saada aga mitte iga linux. Kernel oli neil ligilähedaselt sama mäletamisi, võib-olla ühel-kahel üks aste vanema versiooninumbri lõpp.
(Kusjuures raud oli igal juhul korras, win mitmed versioonid töötavad neil arvutitel kõik probleemideta, ehki mine tea, mõnel täiesti algajal võib ju raskusi tekkida õigete draiverite väljaotsimisega, ses suhtes minu pikaajaline win kogemuspagas mängib ju oma rolli.)

[2ndalpha]

[mihkelv]

Lisaks 2ndalpha kommentaarile lisaksin veel seda, et osad distrod ei lisa vaikimisi kaasa draiveritele vajalikke kinniseid firmware (nt. debian)... need tuleb ise peale paigaldust repost alla laadida ja seetõttu paistabki algajale, et üks distro justkui töötaks ja teine ei tööta, kuigi kernel on sama.
Miks nii? Aga sellepärast et vabaduse mõiste pole kuskil defineeritud

[Dogbert]

Veel võiks lisada seda, et kuigi kerneli lähtekood on kõigil distrotel samast kohast pärit (kernel.org), siis lisaks versiooninumbri erinevusele võib ka sama versiooninumbriga lähtekoodist kompileeritud kernel olla neil juba vägagi erinev - iga distro ise otsustab ju, millised funktsioonid kernelis aktiveeritakse ja millised mitte, millised latentsust jm omadusi määravad parameetrid määratakse ja - mis antud teemaga otseselt haakub - millised moodulid kompileeritakse ja millised mitte, millised moodulitena ja millised püsivalt kernelisse sisse. Suuremate distrote kernelivalik koosneb enamasti üsna mitmest erinevast binaarist, mille lähtekood on küll kõigil sama, kuid on muudetud konfis mingeid parameetreid ja saadud erineva suunitlusega või erinevat riistvara toetav kernel. Samuti võib igaüks ise endale neist kõigist erineva kerneli kompileerida. See aga ei tähenda, et neile oleks erinevaid draivereid vaja - draiver (ehk moodul) on ikka täpselt sama.

[Mnator]

siis tulebki välja ikkagi - linuxeid on liiga palju
Q.E.D. ja minu jaoks see teema ammendunud!

[guest1902]

naljamees vaidleb vaidlemise pärast
distrosid, mitte linuxeid, on palju
ma su "liiasusest" aru ei saa tho, kas see on probleem iseenesest või ..
hull probleem ikka üles kaevatud, tundub lihtsalt trollimisena

[HacaX]

OT: draiveritootjate seisukohast vaadates kindlasti. Võtame Winni - M$ pakub sulle lausa sertifitseerimisvõimalust (mis pole üle mõistuse kallis, WP väitel testing fee Microsoft requires is USD $250 per operating system family) millega saad max. paari tonni eest OSi tootja kinnituse, et kõikjal kus su draiver töötama peaks seda ta ka teeb. Võtame nüüd Linuxi - on selle puhul mingi keskne asutus, mis annab ametliku tõendi selle kohta, et su draiver toimib ilusasti 5-15 populaarsema distro peal (lisaks ka paari erineva versiooninumbri peal distro kohta)? Kui ei ole ja sa pead iga distro eraldi läbi käima, siis tähendab see vähemalt sama numbri võrra suuremat ajakulu.
Ja eks selle avatud speciga ole kah nii, et tollega kaasneb vastutus kolmanda poole softi eest. Kas on spec ikka nii põhjalik aga samas ka lihtne, et draiverikirjutajad riistvarast kogu võimsuse kätte saavad? Kui ei ole siis tuleb muidugi negatiivne tagasiside. Ja kui lähed binary blobide teed, siis kaotad koheselt paar distrot (loe: otseselt see koht, kus "liialt palju distrosid" mängu tuleb: oleks 1 distro oleks lihtne - nad kas aktsepteerivad su kinnist koodi või mitte. 8 distro puhul aga on asi juba teine - kas see hulk mis aktsepteerib on asja üldse väärt?)

[mihkelv]

HacaX, see "keskne asutus" on kerneli puu, st. kui saad oma draiveri kerneli reposse, siis ongi sertifitseeritud
Võimalik inferfeissi muudatuste eest hoolitsevad juba vastava kategooria maintainerid.

[bitCON]

keegi katsetanud ka on? krt endal pole UEFI biosiga masinat hetkel

ja linuxi desktop mode on ka olemas tundub et sellest saab goto linux OS

[taf131]

On keegi testinud ka juba?
Huvitab just, et kas on millegi poolest parem kui Ubuntu
Ubuntu peal peaksid vist samad mängud töötama

[woox2k]

[xpander]

vana teema aga nõustun sellega mis just woox2k kirjutas.
steamOS ei ole vaja oma lauaarvutile küll peale kruvida, kui sa just mingit pisemat kasti telekaruumi ehitada ei taha.

kasuta millist distrot tahes ja kui steam on installitud siis töötavad kõik steami mängud probleemideta.... eeldusel et sul nvidia kaart ja selle kinnised driverid. Amd driveritega on tihti probleeme, kinnised driverd on problemaatilised stabiilsuse osas ja avatud driverid on halva perfiga.

muideks antud hetkel on steamis linuxile üle 800 mängu juba. Ok enamik neist on indied aga tuleb vaikselt ka suurematelt tegijatelt

[taf131]

Kas kusagil on neist 800-st mängust ka miski nimekiri üleval?
Ei suutnud leida.

[Anna tooli]

http://store.steampowered.com/search/?term=&sort_by=_ASC&os=linux#sort_by=_ASC&category1=998&os=linux