[Tanel]

IT ekspert ja Raadio 2 arvutisaadet juhtiva Kristjan Pordi sõnul võib Eesti riigisektoris Windows XP vahetus Linuxi vastu olla sundkäik.

«Uue platvormi valikul võib otsene rahaline kulu olla pigem sekundaarne, kui inimestele mingi muu töökeskkonnaga pealesunnitud käitumismuudatus hakkab tekitama pikaajalisi probleeme õppimisperioodist, andmete formaadikultuuri ühtlustamisest kuni varjatud, passiivse vastuseisu ja tahtliku vastutegutsemiseni. Lõppude lõpuks asuvad lisandväärtuse ahelas inimesed, mitte arvutid,» ütles Port BNS-ile.

Kuid tänu Edward Snowdeni paljastustele NSA poolt äralõhutud infoturvalisusprotokollide usaldatavusest on sündinud küsimus, kas Microsofti tooted «helistavad koju» oma peremehele ja sealt edasi selle peremeestele, lisas Port. «Taolises olukorras ei luba pelgalt seadus tervishoiu või muu sellise andmevahetust korraldada. Mistõttu Linuxi tee on võib-olla isegi sundkäik,» ütles ta.

Loe edasi E24-st.

[Mnator]

Oi püha sinisilmsust või rämedat palka NSA/FSB poolt. MS on ju veel suht tagasihoidlik infojagaja olnud.Suurim infohulk ju googlest ja lõustaraamatust (+teised analoogid varasemast/hilisemast ajast) ja mailinduse poolelt. See "expert" kas ei taha või ei suudagi üldse aru saada mis on olnud tegelikud probleemkohad.....

[NightStriker]

--

[Mnator]

Aga pole ju tegelikult midagi tarvis nii paaniliselt välja vahetada! See oleks vaid kõige puhtam raha tuuldeloopimine, algusest lõpuni ja sõltumata sellest mida asemele topitakse.

[korsten]

Linuxile üleminekud peaks alustama üldhariduskoolidest, et kasvatada põlvkond kes oskab ka Win-i keskkonna välist arvutimaailma näha. Seejärel viia see ka ülikoolidesse ning alles seejärel riigiasutustesse. Sundlinuxistamist on meie riigisektoris vist isegi ebaõnnestunult korra proovitud... Üldiselt on Microsoft suht osavalt jaganud koolidele litsentse, et inimesi Win-il põhineks arvutimaailmaks ette valmistada. Microsoftile litsensitasude plekkimise asemel võiks selle raha IT spetsialistide palgaks kulutada.

[tahanteada]

[meybo]

Tänaseks on Linux arenenud piisavalt heaks ja kasutajasõbralikuks, et enamus inimesi suudaks seda kasutada ilma mahukat eriväljaõpet saamata. Ainukese probleemina näen erirakendustarkvara, mis on kirjutatud töötama vaid Windows-platvormil.

[namstoop]

[peacemaki]

Mina küll probleemi ei näe linuxile üleminekul.

Täthis oleks, et kõik tööriistad oleks veebi põhised.
Meil, raamatupidamine, dokumendi haldus.

[Mnator]

[alliance]

[Mnator]

alliance, promotakse mugavat ja sujuvat tööd, meeldib sulle või mitte aga selle nimel on ms omajagu pingutanud ja tulemusi saavutanud, olgu mõnede muude nüanssidega kuidas on
ei viitsi algallikaid taga tuhlama hakata aga siitki foorumist käis millalgi link läbi, et näiteks üks suure meediakäraga linuxile üle läinud linn/maakond saksamaal pöördus tagasi windowsi peale, sest nii oli lihtsalt kasulikum............

[korsten]

Jaapani valitsus suutis Linuxile üle minna. Ei tea kas nüüdseks on Winile tagasi mindud või pritsib Bill endiselt tatti.

[woox2k]

Ainsad asjad, mis saavad probleeme tekitada ongi ju tegelikult spets tarkvara mida laialdaselt kasutatakse aga Linuxile keegi neid teha ei taha madala turuosa tõttu. Mingis asutuses, kus arvutikasutamine piirdub hommikul programmide avamise ja õhtul sulgemisega ei saa olla mingit vahet mis OS seal all jookseb, keegi peab ainult OS ja programmid valmis sättima enne.
Kodukasutajale on tõesti natuke olulisem operatsioonisüsteem ise ja kolimine on kohati valulik aga ka see on tihti kasutajates endas kinni, kelle aknad on nii udused, et kaugemale nendest näha ei oska.

[Mnator]

woox2k, see sinu keegi peab siis enamuses kohtades ka pidevalt kõrval võtta olema, kui programmiga töötamisega hakkama ei saada või mõni juhuslik, näiteks riistvara, tõrge sekka juhtub

[woox2k]

Kuidas windows riistvaralise rikke korral paremini käitub kui Linux, et selle puhul pole Win all abimeest kõrvale vaja? Teiseks tavaliselt ongi sellised spetsialiseerunud inimesed täitsa olemas aga kas neid ka nii palju vaja läheb kui programm mis kasutatakse on identne nii Windowsi kui ka Linuxi all.
Rääkisin siis nendest programmidest millel on native port juba niigi olemas, see et neid palju ei ole, ongi suurim probleem.

PS. Ega ma ka päris huupi ei lahmi, endal on tööjuurest kohe näide võtta, kus Linuxiga üles seatud masinad on juba aastaid töötanud ilma mingisuguse lisasekkumiseta aga Windowsid on selle aja jooksul igasugu nalja genereerinud ja palju rohkem peavalu tekitanud nii mulle kui kasutajale. (Nendel Linuxiga masinatel olid kõik vajalikud programmid native pordid ja mingisugust emulaatoritega jms. mässamist ei olnud)

[Mnator]

[korsten]

[Osiris]

Siin riigiasutuste jaoks tehti KOVTP (ja mingi sarnane asi ka maavalitsuste jaoks)- artikleid ja uudiseid saab teha/muuta ainult chromega - muudega ei tööta korralikult. Siis on dokumendihaldus süsteem delta - ainult IE + java kui tahad kõiki funktsioone kasutada + veel office 2010(2013) kui tahad, et kõik dokumendid käiks ilma liigse salvestamiseta serveri vahet. Saab hädapärast ka firefoxiga aga aegajalt igasugu jaburused segavad. Kui viia töökohd linuxi peale siis tekivad juba nende teenustega probleemid.

[harakas]

[Max Powers]

Hätta pole jäädud, aga meeletu kirumine kaasneb linuxiga kindlasti

[degreal]

Linux on jah sitt, aga küll ta tasapisi areneb. Linuxil ei ole NSA rahadega priisata nagu kinniste lähtekoodiga süsteemidel. Tasa ja targu, saab asja küll lõpuks.

[woox2k]

Kasutage rohkem pingviini, siis muutub ka OS paremaks ja suuremad tarkvaratootjad hakkaks asju üle tooma (küll ka MS office linukile tuleks kui selle turuosa protsent ei oleks enam kohe käe sõrvedel loetav)

Teemasse siis, et minuteada enda arenduste kasutamine olekski ainuõige variant riigile ja kahjuks/õnneks vaba tarkvara on selles osas kõige parem koht kust alustada. (Hiljem palju lihtsam modifitseerida vajadusel või edasi arendada)

[salatoimik]

Probleem polegi noorte puhul niivõrd linuxis, vaid asjaolus, et mänge ei toodeta linuxi jaoks, vaid põhiliselt windowsile.

[Chaza!]

[salatoimik]

[korsten]

Kui kriitiline mass kasutajaid Linuxi peale kolib siis haktakse kõigele ka Linuxi tuge juurde lisama. Paljud tavakasutajad ei ole lihtsalt Linuxi kasutajasõbralikkusega kursis (loe: poest arvutit ostes võetakse sinna Win peale või lastakse mõnel tuttaval pirada aga tasuta alternatiiv "tundub liiga keeruline", et selle peale isegi mõelda.

[olavsu1]

[Betamax]

[number]

...

[Betamax]

[kalvis]

Tõenäoliselt mingi riistvaral puudus linuxi all toetus ja seepärast ebaõnnestumine. Päris mitmetel arvutitel on vaid only win7 või vista draiver ja kui läpaka tootja sul ühegi muu op.süsteemi oma ei paku siis sa neid kasutada ei saa. Proovitud ja testitud.

Linuxi kasutamist tavainimestele piirabki koolituse puudumine. Ega ilmaasjata ei ürita Microsoft riigile peale käia, et koolis peab olema vaid windows op.süsteem koos tarkvaraga, sellega on tagatud järgmise põlvkonna Microsofti lembus. Analoogselt teeb Apple USA-s. Kuid ma ei tea põhjuseid, miks eestis koolides Linuxit õpetada ei taha - kõik IT põhialused saaks sellega ideaalselt selgeks.
Windowsi lembust suurendab kommertsmaailma orienteeritus sellele - PC platvormi ajast aega on pakutud koos windowsiga ja kommertstootjad tasub kõigepealt sellele platvormile luua oma soft. Ega keegi ei keela Linuxi platvormile kommertstoodet luua, ühtteist on loodud, kuid on ka näppe kõrvetatud.

[korsten]

[Betamax]

[olavsu1]

[kalvis]

Kui videokaart sind pikalt saadab siis muu riistvara tugi kaotab ka mõtte.

[korsten]

[woox2k]

Ega rauatootjad ei märka eriti Linuxit ja ega MS ka viimaselajal parem pole koos oma SecureBooti jms. jura läbisurumisega. See muidugi ei tähenda, et kauge kaarega asjast eemal peaks olema, nagu siin juba korduvalt mainitud siis kel vähegi võimalust kasutage Linuxit ja küll see platvorm aja jooksul ka paremaks läheb, kui kasutajaid on.
Endal isegi lauaarvutil ei läinud linuxi peale minek ilma anomaaliateta, tuli välja et inteli kõvakettakontroller läks lolliks kui grubi nägi ssd peal ja BIOS ei tundnud enam ketast üldse äragi. Lahenduseks oli ketas teise kontra alla tõstmine või lihtsalt GRUBI installimine teisele kettale nagu mina seda tegin (Linux on paindlik ja laseb selliseid asju kergelt valida)

[lightbluefox]

Oma kogemusest võin öelda, et mida vähem inimesel arvutiga kokkupuuteid olnud on, seda paremini linux talle sobib.
Kui süsteem on paika pandud, siis töötab tõesti hästi ja on kasutajale parem kui windows.

Kui inimesel hakkavad aga tekkima juba vajadused konkreetsete programmide järgi ja tahab täit multimeediakogemust, siis tekivad tõrked.
Valukoht on nt ikka 64bit flash, ka youtube videosid ei saand 720p täiesti sujuvalt tööle, isegi html5 peal, W7 all on ka 1080p puhas.
Paljuski puhtalt draiverite teema, nagu teada siis vabavaralisi draivereid kõigele pole ja kommertsdraiverite kohandamisega võib olla probleeme.

Wine all asjade jooksutamine on ka nii ja naa, mina kogesin sellega vaid aeglust ja korduvaid hangumisi, kindlasti mõned asjad jooksevad selle all väga vabalt.

Lihtsalt kolida windowsi alt linuxisse ja loota, et kõik töötab nagu windowsis, siis seda ei saa, süsteemid on erinevad ja mõned asjad teevad tigedaks küll, kui oled harjunud tegema nii, aga nüüd tuleb teha naa, isegi kui naa on tegelikult parem variant.

[korsten]

[lightbluefox]

korsten, no ma räägin, et Linux sõltub paljuski sobivusest konkreetse mudeliga ehk draiveritest. Windowsi all on kõik masinad tööks valmis, kuna kellelgi ei tuleks pähegi teha masin, mis windowsi ei toeta, linuxi all see loogika aga ei kehti, lisaks on linuxeid nagu kirjusid koeri.

Mina räägin praegu Linux Mint 15 64bit Cinnamonist.

[Betamax]

[Mnator]

[H_K]

Artikli teema ja point ei olnud ju tavakasutajad ega erasektor, vaid riigiasutused ja muu avalik sektor. Täna on ju nii, et tavakasutaja võib kasutada linuxit, vältida USA tarkvarafirmade tooteid ja teenuseid aga avalik sektor, kus on inimese kohta elukoha-, tervise-, vara-, karistusete-, relvaregistri- jne-jne- andmed elab rõõmsalt USA&NSA tarkvara otsas ja ei näi muret tundvat. Tekib küsimus, miks üldse peaks NSA väga hakkama vaeva nägema ükiskisiku elu kildhaaval internetist kokku korjamisega, kui olulised ja kontrollitud anded on riikide poolt kokku kogutud, ja süstematiseeritud
Teoreetiliselt on võimalik, et USA&NSA teab meist rohkem, kui meie oma riik. Kui meil politseinik ei näe terviseandmeid ja arst ei näe karistusregistrit, siis NSA jaoks võib kogu info joosta kokku superandmebaasi, kus mingeid piiranguid ei ole ja on üsna selge pilt kes mida põeb, kes kellega koos elab, mis haridus, relvad, autod majad jne-jne.
Eriti vahva, kui geneetika uuringute alusandmed ka kuskil MS tarkvara andmebaasis või tabelis istub.

Snowdeni loo valguese asetub isegi Microsofti turundus ja sooduskampaaniad avalikule sektorile teise valgusesse, miks ei või olla, et NSA ja USA valitsus toetab diplomaatiliselt ja võimalik, et ka rahaliselt, et võimalikult paljudes riikides võimalikult paljud riigi asutused toimetaksid MS tarkvara otsas.
Täna teeb oma töö asju MS operatsioonisüteemis ja programmidega nii ministrid, kui kogu kaitseministeerium-kaitsevägi.
Asja kogu õõvastavuse ilmestamiseks võiks ette kujutada, kuidas suhtuksite siis, kui MS asemel oleks igas arvutis näiteks Venemaa OS, või kuidas tunneksite, kui MS ostaks ära mõni Venemaa firma Tõenäoliselt tunduks suur risk kasutada kogu riigistruktuurides võõrriigi tarkvara, mida kontrollivad võõrriigi luureteenistused.

See mida igaüks kodus kasutab või mida suvalises ehitus või transpordifirmas arvutites kasutatakse on suht suva ja ei tasu reguleerimist. Muidugi võiks riik anda kodanikele erasektorile soovitusi kasutada süsteeme ja tarkavara, mis on riigi poolt uuritud ja tunnistatud ohutuks, või vähemalt ohud ametlikult kaardistatud.

Minu arvates ei ole enam küsimust, kas riik peab midagi ette võtma, vaid küsimus millal ja mida

[2ndalpha]

[lightbluefox]

Distrote sourced on ju avatud ja igaüks kes neist aru saab võib neid vaadata, äärmiselt ebatõenäoline et keegi neisse mingi tagaukse suudab sisse surada, et keegi sellest midagi teda ei saa. See oleks linuxile surmahoop ka. Kasutada tarkvara millel on ühilduvusprobleemid ja lisaks ka turvalisusriskid? Tänan ei.

[Mnator]

Ja te mõlemad nagunii kasutate rõõmsalt kroomi - avatud koodiga nuhkvara, millest isegi on olemas täpselt samast lähtekoodist nuhkosa väljarookimise järel saadud iron.

[2ndalpha]

[lightbluefox]

Mnator, mul on Iron kasutusel Kuigi turvalisemalt tunnen end Firefoxiga.

[Mnator]

Saite aru küll mida ma silmas pidasin, et avatud kood ise pole veel mitte mingi universaalpäästerõngas. Ka HVF on paksult täis kroomi kasutajaid, ehki siin ometigi võiks natukenegi teadlikust olla. Väiksemate projektide korral avatud koodi kaaperdatakse kerge vaevaga ja kui suurt firmat selja taga pole kohtu kaudu kaitsmas, siis oled vaid tasuta tööd teinud mõne teise firma heaks ja sealt ei tule mitte aitähh ütlemist kah.