[Bas]

Kus riigis on kergem raha teenida, kui 100% tööst teevad robotid?

[sukelduja]

[fallout3]

Uus-Ludiitide liikumine on siin käivitumas?

[ihvike]

Tegelikult on see hoopis üks tänapäevases infoühiskonnas kiiresti leviv kole haigus - "lugesin netist ühte asja (leidsin ühe graafiku jne...), täitsa lõpp, nüüd saan kõigest kõige õigemini aru ja teised on täitsa lollid" sündroom. Selle asemel, et kildude kaupa inforämpsu otsida ja seda läbinärimata kujul teistele ette oksendada, võiks pigem koolis käia. Paraku muidugi paljusid ei aita seegi.
Ja sellepärast ma juba ammu kirjutasin, et tuleb kollektiivne ignore teha.

[Bas]

[infarkt]

[ihvike]

[sukelduja]

[ihvike]

Seal graafiku peal on kirjas ettevõtete kasumimarginaal (ja mitte puhaskasumimarginaal), mis on selle graafiku lõpu kohaselt ~36% ja tööjõukulude osakaal käibest, mis on ~64%. Mõlemate muutus läbi aja pole absoluutväärtuses eriti tähelepanuväärne ning taoline üksteise otsa ladumine on lihtsalt sõna otseses mõttes halb andmeesitus.
Infarkt ajab üldse mingit täielikku kelbast, vabandage väljendust, millel pole kõige vähematki pistmist selle graafikuga. Aina rohkem huvitab, et mis kool see on, kus sellist haridust jagatakse.

[infarkt]

[ihvike]

[infarkt]

[ihvike]

[infarkt]

[Taux007]

infarkt, sa vägisi jätad mulje, et maailmast kaotatakse robotite tõttu töökohti, kuid kas mitte ei toimu siire, kus inimesed vabastatakse "mõttetu" töö tegemisest ning nad hakkavad kõrgemaklassilist tööd tegema? Laos komplekteerimise asemel teeme startuppe ja pakume laialdasemalt teenuseid.

[Draax]

Kogu selle loo juures üks nüanss siiski on. "Lihttöö" mõiste on viimaste aastakümnetega kõvasti edasi arenenud. Me mõtleme, et lihttöö on nn. labidamehe töö, aga tänapäeval loetakse lihttööks ka selliseid töid, mida 20 aastat tagasi peeti hi-tech teemadeks. Näiteks masinate operaatorid vms. omajagu väljaõpet (kuid mitte kõrgharidust) nõudvad tööd on ka teinekord küllaltki madalalt tasustatud.

Lihttööd defineeriks mina hoopis nii, et see on töö või ametikoht, kuhu võid palgata "inimese tänavalt" - selle tüübi, kes tööintervjuul kõige parema mulje jätab - ning ta ise välja õpetada. Erialane haridus pole oluline. Neid töid on väga palju.

Teisalt on endiselt palju selliseid töid, kus erialane haridus on must have. Inseneriks ei palka "inimest tänavalt". Samuti mitte arstiks, juristiks vms. Palju on ka ametikohti, kus haridusest tähtsam on kõva töökogemus ja referentsid (programmeerija, anyone).


Mu jutu mõte on selles, et inimeste oskused arenevad iga põlvkonnaga. Olen kohanud inimesi, kes tänapäeval näiteks peavad autojuhilube (B-kategooria) millekski selliseks, mis neid kuidagi teistest eristab ja annab konkurentsieelise. Mina väidan, et ei anna. Hoopis lubade puudumine annab konkurentsis kõva tagasilöögi. St. B-kategooria autojuhiload on justkui töötaja "standardvarustuses".
Kõrgharidus - kui see pole just erialane - ei anna enam eelist, sest varsti on üle 50% töötajatest kõrgharidusega. Kõrgharidus ei anna siis mingit eelist, lihtsalt see töötaja, kellel seda ei ole, on kõva disatvantage'iga.

[infarkt]

[londiste]

infarkt, el-i töötuse kasvamine on seotud robotite võidukäiguga?

[Tanel]

[rixk]

[Tanel]

Noh, mingil määral see töötutoetuste süsteem ju seda eesmärki arenenud riikides täidabki (ei hakka Eesti tööturaha väiksuse teemal praegu arutlema).
Ainult, et see on riigile pikas perspektiivis väga koormav. Ja iseseisva rahata EL riigid ei saa ka raha lihtsalt lambist juurde trükkida, vaid peavad kas kulusid kokku hoidma või seda laenama finantsturgudelt.
Näiteks Soomes (kus töötu- ja sotsiaaltoetused suured) võlakoormus teatavasti kasvab lähiajal rekordilise 100 miljardi euroni.
Ja kuna töötutoetused on suured, siis noored ei tahagi enam tööle minna ja see kasvab järjest tõsisemaks probleemiks Soome majanduses.

[infarkt]

[ihvike]

Tulevikuühiskonna väljakutsed on ikka märksa tõsisemad, kui low-skill tööliste madal hõivatus. Low-skill on valdavas enamuses ikkagi indiviidi vaba valik ja valikuid saab suunata ning uuesti teha, kui vaja on.
Hoopis problemaatilisem on see, et rahvastiku kasv ning tarbimise pidevale kasvule ning loodusressursside pidevalt kasvavale kulutamisele rajanev majandus(rahandus)süsteem ei ole väga tõenäoliselt pikas perspektiivis väga põhimõttelisel füüsilisel tasandil jätkusuutlik.
Jätkusuutmatusega kaasneb aga mingil hetkel nagunii n-ö kannapööre. Kui kogu see maailma kasvav rahvastik kõik niimoodi tarbida saaksid nagu jaks kannataks, tuleks see piir väga ruttu ette.

[Draax]

[number]

...