Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
|
riffman
HV kasutaja

liitunud: 10.10.2007
|
13.08.2013 19:52:09
|
|
|
Ei tea, kui suur võimalus TTÜsse sisse saada on, kui kuhugi mujale ei saanud? Igastahes öösel teen avalduse ära. Nö. Küsija suu pihta ei lööda. [quote]
|
|
Kommentaarid: 27 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
tagasi üles |
|
 |
guud
HV vaatleja
liitunud: 06.07.2009
|
14.08.2013 16:27:25
|
|
|
[quote="riffman"]Ei tea, kui suur võimalus TTÜsse sisse saada on, kui kuhugi mujale ei saanud? Igastahes öösel teen avalduse ära. Nö. Küsija suu pihta ei lööda.
Kui tavavastuvõtuga TTÜsse sisse ei saanud, siis pole lisavastuvõtul lootustki... ju. ?
Aga kui lihtsalt avaldust õigeaegselt ei esitanud ja nõutud eksamid on tehtud nõutud punktisummale, siis on lootust küll sisse saada.
|
|
tagasi üles |
|
 |
Tical
HV kasutaja

liitunud: 05.07.2010
|
17.08.2013 22:45:50
|
|
|
Kellelgi häid soovitusi, näpunäiteid on oma kogemustest anda esmakursuslasele? Et siis mida osta õpingute jaoks, ühikaelu jne? Või siis üleüldiseid näpunäiteid? Mingi päev on küll vist tutvustav päev, aga vaevalt, et seal detailidesse minnakse...
|
|
Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
tagasi üles |
|
 |
nexus4
Kreisi kasutaja

liitunud: 01.03.2012
|
18.08.2013 13:55:50
|
|
|
Jah on, võta õppimist tõsiselt, tee asjad õigeks ajaks ära. Simple as that
|
|
Kommentaarid: 29 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
tagasi üles |
|
 |
Tical
HV kasutaja

liitunud: 05.07.2010
|
18.08.2013 15:53:14
|
|
|
pedak kirjutas: |
Jah on, võta õppimist tõsiselt, tee asjad õigeks ajaks ära. Simple as that |
Ma lootsin midagi mitte nii pealiskaudset...
|
|
Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
tagasi üles |
|
 |
Psych0
HV veteran

liitunud: 21.11.2004
|
18.08.2013 15:57:44
|
|
|
Erinevad õppejõud kipuvad panema suuremate projektide/kodutööde tähtaegu põhimõtteliselt samale päevale. Soovitan pikalt varem tegema hakata neid, et sa 20 kohvitassist ja 3 päevast magamatusest infarkti ei saaks.
|
|
Kommentaarid: 61 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
57 |
|
tagasi üles |
|
 |
nexus4
Kreisi kasutaja

liitunud: 01.03.2012
|
18.08.2013 16:18:48
|
|
|
No aasta pärast vaatame kas oli pealiskaudne.
|
|
Kommentaarid: 29 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
tagasi üles |
|
 |
Tical
HV kasutaja

liitunud: 05.07.2010
|
18.08.2013 16:39:00
|
|
|
pedak kirjutas: |
No aasta pärast vaatame kas oli pealiskaudne. |
Tough guy xD aga eks ma siis teen asjad õigeks ajaks ära, tänud
|
|
Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
tagasi üles |
|
 |
KillerXP
HV Guru

liitunud: 18.11.2002
|
18.08.2013 21:46:51
|
|
|
Ma ei tea kus ülikoolis sa oled aga kui satuvad olema pädevad tuutorid, siis tuutoritundides tasub kindlasti tähele panna soovitusi, need tulevad omadest kogemustest. Samuti tasub neilt küsida ka kõiksugu murede suhtes ning uurida erinevate õppejõudude ja ainete omapärasid. Ise ka tuutor olnud ja vist lähen ka sellel aastal appi.
Üks asjadest, mida ma ise väga sageli rõhutan on grupivaim. See on muidugi olulisem just päevases õppes olijatele, kes peavad leidma motivatsiooni kohapeal käia ja õppida ka sealjuures, mitte lihtsalt ekraani passida. Kui vabadel hetkedel on koos lõbus olla ja annab ka õppida ning toetuda inimestele, siis läheb asi palju ladusamalt. Sellel on ka tõepõhja all - suur osa neist, kes esimesel aastal omavahel suhtlema hakkasid ka kooliväliselt on endiselt alles, ülejäänud on erinevatel põhjustel eksmatini suuresti jõudnud. Muidugi see ei laiene kõigile ja eriti veel nt töö kõrvalt avatud ülikoolis õppijatele.
Teine asi nagu mainitud on jah see, et koduseid asju tuleks varem alustada. Paljud tähtajad langevad kokku ning viimasel hetkel võib igast üllatusi tulla - mõnest asjast ei saa aru, võtab planeeritust rohkem aega, midagi tuleb ette jne. Unetuid öid enne tähtaegu on küllaga nähtud.
Kolmas ning ilmselt ka kõige tähtsam soovitus oleks õppida ja korrata võimalikult palju jooksvalt. Rebastelt on seda enamjaolt pisut naiivne loota aga mõne puhul töötab. Ise jõudsin selle etapini teise aasta keskel umbes - pärast polnud eksamiteks praktiliselt vaja õppidagi ja sessi aja suuresti puhkasin, kui teised rabelesid.
|
|
Kommentaarid: 93 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
88 |
|
tagasi üles |
|
 |
guest1902
Kreisi kasutaja

liitunud: 05.11.2005
|
18.08.2013 21:56:03
|
|
|
Tical kirjutas: |
pedak kirjutas: |
Jah on, võta õppimist tõsiselt, tee asjad õigeks ajaks ära. Simple as that |
Ma lootsin midagi mitte nii pealiskaudset... |
Tegelikult paremat nõuannet nii üldisele küsimusele ei oskaks ise välja mõeldagi... Mul eelmine semester 40 eapsi ja kattuvusi selliselt, et paha hakkas (kokku 13 eksamit kuu aja jooksul), kuid suutsin läbi närida ainult selle meetodiga, et sisuliselt samal päeval tegin antud kodutööd ära.
Kui ise peaksin alustama uuesti esimest kursust, siis võtaksin rohkem aineid, et stuudiumi lõpusirgel kergem oleks hingata (ja huvitavaid aineid lisaks kohustuslikele võtta; või siis tööle minna). Kuid 45+ eapsi ei soovita, sessi jooksul kaob eluisu ära...
Jälgi ka seda, et õppekava oleks normaalselt täidetud, väike varu tasub alati lisaks võtta (eriti uue seaduse valguses, vist kumulatiivne punktide lugemine). TÜs toimub paras pusletükkide kokkupanek, TTÜs pakutakse vist soovituslikku tunniplaani vms... Väldi kattuvusi ja kõrgema õppeastme aineid (kui sa kindel pole, mida sa teed), sest muidu ei arvestata sinu arvamusega kt'de/eksamite aja määramisel.
_________________ assumption is the mother of all fuck ups
,,think before you print and save a ROOT::TTree'' |
|
Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
tagasi üles |
|
 |
Tical
HV kasutaja

liitunud: 05.07.2010
|
19.08.2013 01:01:07
|
|
|
Tänud nõuannete eest.
Kui kellelgi viitsimist on, kas ta viitsiks võimalikult lihtsalt kogu EAPsi ja õppekava täitmise ära selgitada. Olen loenguid ja muid asju lugenud, kuid kui aus olla ega see asi veel täiesti selge ei ole. Ise olen muidu ITKs.
|
|
Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
tagasi üles |
|
 |
D3ff
HV kasutaja

liitunud: 14.01.2007
|
19.08.2013 08:54:39
|
|
|
tsitaat: |
Kui kellelgi viitsimist on, kas ta viitsiks võimalikult lihtsalt kogu EAPsi ja õppekava täitmise ära selgitada.
|
No sellele küsimusele saad küll suure tõenäosusega infopäeval vastuse.
|
|
Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
7 |
|
tagasi üles |
|
 |
Tical
HV kasutaja

liitunud: 05.07.2010
|
19.08.2013 14:56:10
|
|
|
D3ff kirjutas: |
tsitaat: |
Kui kellelgi viitsimist on, kas ta viitsiks võimalikult lihtsalt kogu EAPsi ja õppekava täitmise ära selgitada.
|
No sellele küsimusele saad küll suure tõenäosusega infopäeval vastuse. |
No ma loodan ka...
|
|
Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
tagasi üles |
|
 |
KillerXP
HV Guru

liitunud: 18.11.2002
|
19.08.2013 17:29:33
|
|
|
Tical kirjutas: |
D3ff kirjutas: |
tsitaat: |
Kui kellelgi viitsimist on, kas ta viitsiks võimalikult lihtsalt kogu EAPsi ja õppekava täitmise ära selgitada.
|
No sellele küsimusele saad küll suure tõenäosusega infopäeval vastuse. |
No ma loodan ka... |
Ma olen enam kui kindel, et selle kohta on info üleval. Loe õppekorralduse eeskiri läbi. Seal on alati väga palju tarkust - ise lugesin eelmine aasta, sain niimõndagi kasulikku teada endale.
Sisuliselt EAP (euroopa ainepunkt) on mõõtõhik ning kuskil olen näinud kokkuleppelist numbrit, et 1 EAP = 26 tundi õppetööd. Õppetöö alla lähevad laborid, loengud, praktikumid, harjutustunnid, iseseisev õppimine jne - sisuliselt kogu aine õppimiseks minev ajakulu. Ainet raskust suuresti mõõdetaksegi omandamiseks minevas ajakulus. Nt teoreetiliselt 6 EAP aine läbimiseks võib kuluda 156 tundi. Tegelikkus on kuidas kellelegi.
Õppekava täitmisega on igal õppeasutusel individuaalne lähenemine pisut. Üldine reegel on see, et nonimaalkoormus on 30EAPd semestris - st pead 30EAP jagu õppeaineid tegema semestris. Uus kõrgharidusreform lubab iga EAP eest alla selle sult raha küsida, kuidas seda rakendatakse on aga ülikooli / teaduskonna enda otsus.
Õppekava täitmist arvestatakse summaarselt. St I semester teed 34EAPd, teine 19, kokku saad I kursuse lõpuks 53 EAPd. Esimene semester olid plussis omadega, teine jäid 7 EAPd puudu ja uue kõrgharidusreformi kohaselt võidakse sult nüüd mingit raha küsida, vastavalt kooli enda lähenemisele (õppekorralduse eeskirjas peaks kõik kirjas olema).
|
|
Kommentaarid: 93 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
88 |
|
tagasi üles |
|
 |
kotmarjak
HV Guru

liitunud: 11.12.2003
|
20.08.2013 17:25:36
|
|
|
Tical kirjutas: |
Tänud nõuannete eest.
Kui kellelgi viitsimist on, kas ta viitsiks võimalikult lihtsalt kogu EAPsi ja õppekava täitmise ära selgitada. Olen loenguid ja muid asju lugenud, kuid kui aus olla ega see asi veel täiesti selge ei ole. Ise olen muidu ITKs. |
Mida vähem loengus läptopi ekraani ees oled, seda parem. Paraku ei tehta arvutis tunniajal midagi tarka ja õppejõu juttu ei jõutagi kuuluata. Soovitan aktiivselt kuulata, teha märkmeid endale tähtsatest asjadest. Küsida kui aru ei saa. Ei ole lolli küsimust, on vaid lollid vastused
_________________ Ole tore ! |
|
Kommentaarid: 144 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
8 :: |
117 |
|
tagasi üles |
|
 |
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
20.08.2013 17:28:46
|
|
|
kotmarjak kirjutas: |
Tical kirjutas: |
Tänud nõuannete eest.
Kui kellelgi viitsimist on, kas ta viitsiks võimalikult lihtsalt kogu EAPsi ja õppekava täitmise ära selgitada. Olen loenguid ja muid asju lugenud, kuid kui aus olla ega see asi veel täiesti selge ei ole. Ise olen muidu ITKs. |
Mida vähem loengus läptopi ekraani ees oled, seda parem. Paraku ei tehta arvutis tunniajal midagi tarka ja õppejõu juttu ei jõutagi kuuluata. Soovitan aktiivselt kuulata, teha märkmeid endale tähtsatest asjadest. Küsida kui aru ei saa. Ei ole lolli küsimust, on vaid lollid vastused :D |
Eks see oleneb ikkagi tudengist endast, mis seal arvutis tehakse. Valdav enamus tegeleb muidugi tõesti kõige muu kui õppetööga.
_________________ Tsensuur HinnaVaatluse foorumis |
|
Kommentaarid: 159 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
151 |
|
tagasi üles |
|
 |
KillerXP
HV Guru

liitunud: 18.11.2002
|
20.08.2013 17:42:23
|
|
|
maatriks kirjutas: |
kotmarjak kirjutas: |
Tical kirjutas: |
Tänud nõuannete eest.
Kui kellelgi viitsimist on, kas ta viitsiks võimalikult lihtsalt kogu EAPsi ja õppekava täitmise ära selgitada. Olen loenguid ja muid asju lugenud, kuid kui aus olla ega see asi veel täiesti selge ei ole. Ise olen muidu ITKs. |
Mida vähem loengus läptopi ekraani ees oled, seda parem. Paraku ei tehta arvutis tunniajal midagi tarka ja õppejõu juttu ei jõutagi kuuluata. Soovitan aktiivselt kuulata, teha märkmeid endale tähtsatest asjadest. Küsida kui aru ei saa. Ei ole lolli küsimust, on vaid lollid vastused  |
Eks see oleneb ikkagi tudengist endast, mis seal arvutis tehakse. Valdav enamus tegeleb muidugi tõesti kõige muu kui õppetööga. |
Valdav enamus jah, eriti esimestel aastatel tõepoolest tegeleb muuga. Samas on mul ka päris pakse (semestri peale 60 A4 teksti + viited joonistele) konspekte arvutiga kirjutatud õppejõu jutu põhjal aga tõepoolest enamikes ainetes pole arvutiga mitte midagi teha ja pigem on see segav.
|
|
Kommentaarid: 93 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
88 |
|
tagasi üles |
|
 |
Taux007
HV veteran

liitunud: 27.08.2005
|
20.08.2013 17:57:28
|
|
|
Meil osad tõmbasid loengu ajal pokkerit ja pärast arvasid, et loeng oli mõttetu ja igav.
|
|
Kommentaarid: 47 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
46 |
|
tagasi üles |
|
 |
Lovvi
HV veteran

liitunud: 20.01.2009
|
20.08.2013 17:58:45
|
|
|
Ega mullegi jäi arusaam, et kui IT-d õpid, siis peab kindlasti läpakat omama. Tegelikuses saab vägagi hästi koolis käidud ilma läpakata, vihikust piisab. Kui kodus arvuti olemas, siis pole probleemi.
|
|
Kommentaarid: 59 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
56 |
|
tagasi üles |
|
 |
der hammer
HV Guru

liitunud: 05.10.2004
|
20.08.2013 19:38:39
|
|
|
kotmarjak kirjutas: |
Tical kirjutas: |
Tänud nõuannete eest.
Kui kellelgi viitsimist on, kas ta viitsiks võimalikult lihtsalt kogu EAPsi ja õppekava täitmise ära selgitada. Olen loenguid ja muid asju lugenud, kuid kui aus olla ega see asi veel täiesti selge ei ole. Ise olen muidu ITKs. |
Mida vähem loengus läptopi ekraani ees oled, seda parem. Paraku ei tehta arvutis tunniajal midagi tarka ja õppejõu juttu ei jõutagi kuuluata. Soovitan aktiivselt kuulata, teha märkmeid endale tähtsatest asjadest. Küsida kui aru ei saa. Ei ole lolli küsimust, on vaid lollid vastused  |
Ostsin ka esimese süleri kooli pärast aastaid tagasi. Kindlasti on ta mugav mingil määral ,aga meeletult segav faktor. Kindlasti said mõned hinded oluliselt kehvemad selle neetud pavilioni pärast. Aga selle eest oli meie kursus CS'is kooli lõpuks väga tugev grupp
_________________ Tere. |
|
Kommentaarid: 148 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
1 :: |
130 |
|
tagasi üles |
|
 |
guest1902
Kreisi kasutaja

liitunud: 05.11.2005
|
20.08.2013 22:12:32
|
|
|
Kui matemaatika ained, siis kirjutage TeXis konspekti Ja koduseid ülesandeid lahendage peast otse TeXi (kui õppejõud eksplitsiitselt ei nõua käsikirjutatud lahendusi). Arendab peast arvutamist (nö mittetriviaalne pranglimine)
Lõputöö pärast mõnus TeXi laduda. Kursakaaslane ütles, et lõikab peenise maha järgmine kord, kui peaks Office'is kirjutama...
_________________ assumption is the mother of all fuck ups
,,think before you print and save a ROOT::TTree'' |
|
Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
tagasi üles |
|
 |
Morrandir
HV vaatleja
liitunud: 19.09.2003
|
21.08.2013 16:31:19
|
|
|
Enamusele meeldib ikka rõõmsalt oma ajusid peetida ja 3 aasta õppimise jooksul nädalaid kulutada Wordiga sõdimise peale, osa sellest ajast siis lõputöö vormistamise perioodil. Tublid lähevad veel eriti kaugele ja vormistavad oma viitamise ka käsitsi, et aga ikka rohkem tööd oleks teha. Lihtsam oleks ju mõni päev vaeva näha ja TeX endale selgeks teha. Sama malliga tegin endal kõik tööd, Beamer'iga kõik esitlused ning alati oli vaid mõtlemise ja mõtete kirja panemise vaev, mitte programmiga sõdimine. Muuseas, kõik roosiline ei ole: TeX'iga pead sõdima ikka malli kujundamise ajal, kui kuskilt tekivad mingid erinõuded (näide: esimese astme pealkirjade järjekorranumbrite lõpus peab olema punkt, teise astme omadel ei ole või vastupidi; et kas lühendite leht peab olema leheküljenumbriga nummerdatud või mitte). Lisaboonus TeX'i puhul on see, et nagu natuke kogenumad silmad eristavad Office'i ja LibreOffice'i küljendust, siis kogenumad silmad näevad ka TeX'i ära ning mõnes valdkonnas annab see plusspunkte, kui näiteks sinu CV lugeja on ka TeX'iga sõber. : )
|
|
Kommentaarid: 9 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
9 |
|
tagasi üles |
|
 |
sukelduja
HV Guru

liitunud: 14.06.2007

|
21.08.2013 16:52:07
|
|
|
Morrandir kirjutas: |
Enamusele meeldib ikka rõõmsalt oma ajusid peetida ja 3 aasta õppimise jooksul nädalaid kulutada Wordiga sõdimise peale, osa sellest ajast siis lõputöö vormistamise perioodil. Tublid lähevad veel eriti kaugele ja vormistavad oma viitamise ka käsitsi, et aga ikka rohkem tööd oleks teha. Lihtsam oleks ju mõni päev vaeva näha ja TeX endale selgeks teha. Sama malliga tegin endal kõik tööd, Beamer'iga kõik esitlused ning alati oli vaid mõtlemise ja mõtete kirja panemise vaev, mitte programmiga sõdimine. Muuseas, kõik roosiline ei ole: TeX'iga pead sõdima ikka malli kujundamise ajal, kui kuskilt tekivad mingid erinõuded (näide: esimese astme pealkirjade järjekorranumbrite lõpus peab olema punkt, teise astme omadel ei ole või vastupidi; et kas lühendite leht peab olema leheküljenumbriga nummerdatud või mitte). Lisaboonus TeX'i puhul on see, et nagu natuke kogenumad silmad eristavad Office'i ja LibreOffice'i küljendust, siis kogenumad silmad näevad ka TeX'i ära ning mõnes valdkonnas annab see plusspunkte, kui näiteks sinu CV lugeja on ka TeX'iga sõber. : ) |
Ja kui su CV lugeja tahab, et sa Wordis ka tekst teha oskad? Nagu elu on näidanud, on TeX austajad veendunud Wordi vihkajad. Eks sa ise arvuta, kumb rohkem tööturul vajalik on. 99% tõenäosusega ei kasuta koolilõpetaja peale tööturule sisenemist TeXi enam kunagi. Lisaks on veel üsna kindel, et it-eriala lõpetanu vajab spellerit nagu õhku, et kasutuskõlbulikku teksti ( mitte konspekti) produtseerida.
|
|
Kommentaarid: 24 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
tagasi üles |
|
 |
Batdog
HV vaatleja
liitunud: 21.06.2012
|
21.08.2013 19:36:19
|
|
|
Tahaks näha sellist inimest, kellel TeX käpas, aga Wordiga hakkama ei saa. Word on tänapäeval ju nii elementaarne, et CV-s on seda isegi imelik mainida (eriti IT eriala inimesel).
|
|
tagasi üles |
|
 |
Morrandir
HV vaatleja
liitunud: 19.09.2003
|
21.08.2013 19:42:11
|
|
|
sukelduja kirjutas: |
Ja kui su CV lugeja tahab, et sa Wordis ka tekst teha oskad? |
Elementaarne ja mõnedel õppekavadel (eriti veel IT) üle elementaarne oskus kontoripaketti kasutada peaks minu teada kõigisse õppekavadesse ja kutsestandarditesse sisse kirjutatud olema.
sukelduja kirjutas: |
Nagu elu on näidanud, on TeX austajad veendunud Wordi vihkajad. |
Võib-olla on selleks alust, võib-olla mitte. Järsku mõnedele inimestele ei meeldi see makrode hullus, mis igast riigiasutusest laiali saadetakse ning mis on vastuolus Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi enese strateegiatega rohkem toetada avatud formaate; vajadus maksta raha suletud tarkvara eest või sama programmi erinevate versioonide formaatide ühildumatus. Ise nii vana kala ei ole, aga mõned inimesed kiitlevad, et 90ndate alguses kirjutatud TeXi dokumendid kompileeruvad edukalt ka tänasel päeval.
sukelduja kirjutas: |
Eks sa ise arvuta, kumb rohkem tööturul vajalik on. |
Kuidas see lause üldse kahe eelmisega seostub ning mille põhjal ma sed arvutan?
sukelduja kirjutas: |
99% tõenäosusega ei kasuta koolilõpetaja peale tööturule sisenemist TeXi enam kunagi. |
Need "tööturule" sisenevad koolilõpetajad ei kasuta tõepoolest TeX'i kunagi, sest nad pole kunagi õppinud seda kasutamagi. Ma mõtlesin oma postituses reaalseid, midagi uut tegevat ettevõtteid, kuhu koguneb rahvas, kes ka midagi uut välja mõtlevad. KOV'sse või "lambi" väikeettevõttesse tööle minnes, milles IT on põhitegevuse asemel kuluallikas, pole ilmselt kasu paljudest muudest ainetest, rääkimata vabal ajal omandatust.
TeX on hea näiteks siis, kui sul on vaja genereerida automaatselt kümneid lehekülgi/dokumente (näiteks tootespetsifkatsioonide dokumente mingi andmesalve info põhjal) või professionaalsena näivat küljendust ning kujundajale ei taha maksta, vaid sikutaks parem netist mingi hea malli ning selle põhjal dokument koostada. Ratsionaalne inimene tõepoolest ei koosta TeX'i dokumenti suvalise avalduse või muu sarnase dokumendi tegemiseks, mida üks kord aastas või elus vaja läheb.
sukelduja kirjutas: |
Lisaks on veel üsna kindel, et it-eriala lõpetanu vajab spellerit nagu õhku, et kasutuskõlbulikku teksti ( mitte konspekti) produtseerida. |
Miks siin ainult IT-erialade pihta kaikaid loopida? Arusaamatut teksti võivad kirjutada enamuse erialade lõpetajad; isiklikult loodan, et nende hulgast jäävad välja vähemalt filosoofid, juristid, filoloogid ja turundusspetsialistid, kelle tööst minu teada olulise väljundi moodustabki arusaadava ning meeldiva teksti kirjutamine. Kasutuskõlbuliku teksti kirjutamiseks ei ole vaja mitte spellerit, vaid mitut aastat hea keeleõpetaja käe all. Speller (nagu iga teine tarkvara) on lihtsalt tööriist, mis oskaja tööd hõlbustab, ent oskamatule ei anna ta midagi juurde. Näide: sellisest majandustarkvarast pole mingit kasu, kust trükitakse küll ilusad aruanded välja, ent andmed on valesti sisestatud ning seega mõttetud/seadust mitte järgivad. Ja muuseas, speller ei ole vaid Word'is kasutatav asi, vaid OpenOffice'i spellerit toetavad ka muud mõistlikud GNU ja BSD ökosüsteemis toimetavad programmid.
|
|
Kommentaarid: 9 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
9 |
|
tagasi üles |
|
 |
|