[Tanel]

Kõik siinsed veebipoed ja keerukamad e-teenused rikuvad Euroopas kehtivaid patente, leiab internetivabaduse aktivist Elver Loho. Ta viitab ajalehes Sirp ilmunud kommentaaris veebilehele, mis näitab, kuidas vaid ühe veebiküljega saab rikkuda erinevaid tarkvara- ja äriloogikapatente.

"Näiteks aadressil webshop.ffii.org on võimalik tutvuda väikese valikuga Euroopas kehtivatest patentidest, mida rikuvad kõik Eesti veebipoed ja vähegi keerulisemad veebilehed ja -teenused," kommenteeris Loho.

Loe edasi Äripäevast.

[Tomorrow]

Loo moraal on hoopis selles, et patendimajandus on ajast ja arust. Tegelikult rikuvad kõik kõiki patente. Kaebame siis kõik üksteist kohtusse või?

[Hazar]

need patendid on samasuguned nagu "kingapaelade sidumine sõrmedega", täielik jaburus

[dksvertix]

See monopolide probleem on tegelikult väga ammu teada. Aga kõik kaebused lähevad kurtidele kõrvadele, kuna nendel tegelikel kirjategijatel on siiski rohkem raha, kui kaebajatel ja raha eest saab KÕIKE osta. Kui kunagi ise nii rikkaks saad, küll sul siis ka tekib jube tahtmine türanniks hakata. See on siiski inimese loomus.


https://torrentfreak.com/language-matters-framing-the-copyright-monopoly-so-we-can-keep-our-liberties-130714/

[JT17]

Ilma paanikata.

Ma võtsin kätte ja kontrollisin selles artiklis viidatud algallikas (http://webshop.ffii.org/) toodud Euroopa patendid üle Euroopa Patendiameti registrist nende patentide publikatsiooninumbrite järgi (https://register.epo.org/advancedSearch?lng=en).
Peale patendinumbri sisestamist ja otsingust Enter klahvile vajutamist otsida ülesse andmeväli "Designated contracting states" ehk eestikeeli märgitud riigid (st riigid, kus taotleja on nimetatud Euroopa patenti taotlenud). Eesti kood on EE. Mitte ühelgi neist patentidest pole Eestit märgitud.

Sel viidatud kodulehel (http://webshop.ffii.org/) viidatud Euroopa patendid:
EP803105 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP738446 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP1016014 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP1090494 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP807891 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP689133 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP1131752 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP537100 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP1374189 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP633694 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP1072143 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP779587 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP1320972 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP715740 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP1218865 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP986016 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP1181655 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP915422 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP670652 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP992922 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP628919 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP929874 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP852359 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud
EP1169848 - see Euroopa patent pole Eestis mitte kunagi kehtinud

Võib veel üle kontrollida nn patendipere liikmete järgi (patent family), et kas on äkki sama leiutist üritatud Eestis kaitsta tavapärase rahvusliku patendiga - kel huvi, võib sellega ise tegeleda.

EPO patendiregistrist saab kontrollida ka nende Euroopa patentide kehtivust mujal Euroopa riikides - lisaks ka seda, millistes Euroopa riikides on üldse patenti taotletud.

Ja üldse tasuks lugeda nende patentide välja antud kirjeldusest (B1 tähisega lõppev kirjeldus) nn patendinõudluse (Claims) esimest (iseseisvat) punkti, millega on määratud kindlaks konkreetse patendi kaitse piirid.
Patendi kirjelduses võib asja olla seletatud laiemalt, kui on tegelikult selle patendi kaitse piirid, mis on määratud kindlaks nn patendinõudlusega (ingl. keeles claims).

Ning nende Euroopa patentidega tuleb meeles pidada, et Euroopa patent ei kehti peale välja andmist automaatselt kõigis Euroopa Patendikonventsiooni riikides - enamuses riikides tuleb see peale välja andmist jõustada (maksta riigilõiv, tõlge) ning iga aasta maksta kehtivuslõivu.

Seetõttu igasugustesse väidetesse Euroopa patendi rikkumise osas tuleb alati suhtuda ettevaatlikult ja uurida, kus väidetav rikkumine on toimunud ning kas väidetava rikkumise ajal üldse konkreetne Euroopa patent on jõus üldse olnudki.

[salatoimik]

[JT17]

Juba tuntud ja avalikku asja ei saa enam uuesti patenteerida. Mis kujul, mis keeles või kus see publitseerimine on toiminud, ei ole oluline.

§ 8. Patentsuse kriteeriumid

(1) Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav.

(2) Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu tehnikateabe põhjal, mis enne patenditaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Uudsuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka Patendiametile varem esitatud patenditaotluste ja kasuliku mudeli seaduse kohaselt esitatud kasuliku mudeli registreerimise taotluste sisu vastavalt nende esitamise kuupäevale või prioriteedinõude puhul prioriteedikuupäevale tingimusel, et patenditaotlused on avaldatud või avaldatuks loetud käesoleva seaduse § 24 järgi ja kasuliku mudeli registreerimise taotlused avaldatud kasuliku mudeli seaduse § 33 järgi.
[RT I 2009, 4, 24 - jõust. 01.03.2009]

(3) Tehnika taseme kindlaksmääramisel ei võeta sellekohase nõude esitamisel arvesse leiutise olemust avavat teavet, mille on 12 kuu jooksul enne Eesti Vabariigis või välisriigis esitatud esmase leiutist sisaldava patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva avalikustanud isik, kellel on käesoleva seaduse § 12 kohaselt õigus taotleda patenti, või nimetatud isiku teadmisel teine isik. Nõude peab esitama patenditaotluses või hiljemalt kaks kuud enne § 24 kohast patenditaotluse avaldamist. Kui teine isik omandas teabe õigusvastaselt või teave avaldati õigusvastaselt või patendi taotlemise õigust omava isiku teadmata, võib nõuet esitada ka patenditaotluse ekspertiisi käigus või patendi vaidlustamise korral. Nõudele peab lisama seda põhjendavad tõendid.
[RT I, 29.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

(4) Leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt ei tulene tehnika tasemest.

(5) Leiutis on tööstuslikult kasutatav, kui seda saab toota või kasutada majanduses.

[Mnator]

[JT17]

Võiks nii arvata, ent Euroopa Patendiameti kogu kirjavahetus peale patenditaotluse avaldamist on avalik - sellega saab iga üks tutvuda. Tuleb vaid patenditaotluse publikatsiooninumber Euroopa patendiregistrisse sisse lüüa ning menüüst "All documents" saab kogu dokumentatsiooni kätte.
Lisaks saab iga üks esitada Euroopa Patendiametile täiendavat materjali (publikatsioonid, ajakirjad jms, varasemad patendid või patenditaotlused), kui ta leiab, et ekspert pole ekspertiisis õigeid allikaid ülesse leidnud. See nn kolmanda osapoole arvamuse (koos materjalidega) esitamine on tasuta.
Lisaks on valdkondi, kus konkurendid kasutavad seda võimalust vastandamiseks vajalike materjalide eksperdile saatmiseks üsna tihti.
Eksperdi tegemised konkreetse taotlusega on avalikud ning tema mõjutamine - ei usu sellesse.

Täpselt sama moodi saab tutvuda näiteks peale patenditaotluse avaldamist ka Eesti Patendiametis vastava patenditaotluse materjalidega - seda muidugi riigilõivu eest.
Ent kolmanda osapoole arvamust koos vajaliku tõendusmaterjaliga, kui keegi leiab, et ekspert pole ekspertiisis õigeid materjale vastandamiseks ülesse leidnud, saab esitada täiesti tasuta.

[Mnator]

JT17, see jutt on sul ilus aga ometigi on pandud mitme üldtuntud asja uuestipatentimise alusel ka Euroopas kauplemiskeeldusid. (vihjeks: äpufirma v. samsa --- paar parajaid )

[Tanel]

Kas selle Euroopa patendireformi mõte polegi ühtlustada patente kõikides liikmesriikides?
Et põhimõtteliselt need mingitel tingimustel hakkavad kehtima ka Euroopa Liidu liikmesriigis Eestis?

[Mnator]

Esimese sammuna vist tahetakse saada hindasid alla, et üleeuroopalise patendi võtmine nii röögatult kallis enam poleks nagu varem. Senised tasud olid vaid suurfirmadele jõukohased.

[JT17]

[mkp]

Tegamist on tõepoolest ühe ilmeka näitega tarkvarapatentide kohta. Kahjuks on see näide päris ammu koostatud ja konkreetselt need patendid on enamuses pärit ajavahemikust 1993-2003, mõni vanem, mõni hilisem. Paljud neist on kehtetud või kehtivust kaotamas. Kui tõsiseltvõetavad need reaalselt on, seda raske öelda, peaks pisut põhjalikumalt uurima. Ja kui palju üldse
neid patentides kirjeldatud tehnoloogiatest ja lahendustest täna veel kasutatakse?
Kindlasti pole need aga ainsad ja tarkvara patente on veel palju, eriti USA patente.

Asjaolu, et neid Euroopa patente pole Eestis jõustatud, pole oluline - IT valdkonnas me ei räägi toodetest, mida saab käes hoida või katsuda ning mille tootmist või müüki patendi kehtivuspiirkonnas on oluliselt lihtsam kindlaks teha. Kui patendiomanik leiab, et nt Eesti ettevõte pakub teenust riiki, kus patent kehtib, omab seal serverit või on muul viisil vastava riigiga seotud, siis sellest teoreetiliselt piisab, et Eesti ettevõttel võib probleem tekkida.

Elver Lohot ei tasu probleemile tähelepanu juhtimise eest veel maha teha nagu ÄP artikli kommentaaridest võib lugeda. Probleem on olemas. Eesti ettevõtete seisukohast on ilmselt aja küsimus, kuni keegi neist piisavalt suureks kasvab, et end mõnest tõsisemast patendivaidlusest leida.

IT valdkonnas mõnest patendist rääkides on tihti reaktsioon, et aga see on ju iseenesest mõistetav ja kuidas sellisele üldteada lahendusele on patent antud!? Valdkond areneb kiiresti ja täna võivad paljud patendid olla enamikele progejatele ilmselged. Aga kas see, mis patendis kirjas, oli sama ilmselge ka 15 või rohkem aastat tagasi, kui patenditaotlus esitati? Enamik poleemikat tekitavaid tarkvarapatente on kümme või rohkem aastat vanemad. Täna võivad need tõesti kingapaela sidumisena tunduda, aga proovige leida mõni samasugune lahendus, mis on varasem patendi kehtivuse algusest

Samas esitatakse tarkvara valdkonnas patente kogu aeg edasi ja kindlasti on neid tänaseid patenditaotlusi, millele ka tulevikus patente välja antakse. Euroopa Patendiametis nii lihtsalt enam tarkvaralahendustele patente ei saa, kuigi teatud juhtudel võib see võimalik olla. USAst tuleb neid aga mühinal kogu aeg juurde. Nagu lumepalli efekt. Tarkvara patendid võivad meeldida või mitte meeldida, aga paratamatult on need midagi, millega tuleb arvestada.

Keda teema rohkem huvitab, siis mõned viited:
https://www.eff.org/patent-busting
http://patents.stackexchange.com/
https://www.articleonepartners.com/what-we-do


Patendi eesmärk pole aga alati kedagi kohtusse kaevata. Tihti esitatakse patenditaotlus ka selle pärast, et ennast kaitsta võimaliku konkurendi ründe eest ja on veel mitmeid muid põhjusi patendi taotlemiseks. Võrreldes patentide hulgaga on kohtuni jõudvaid patendivaidlusi väga vähe. Need, millest me meedias kuuleme, kus suured korporatsioonid omavahel madistavad, on üksikud äärmuslikud näited.

[JT17]

USA vs Euroopa

Näide nn tarkvarapatentide kasutamisest USA-s pankade vastu online-teenuste osas:
EU banks face less threat of infringing software patents than those in US, says expert:
http://www.out-law.com/en/articles/2013/june/eu-banks-face-less-threat-of-infringing-software-patents-than-those-in-us-says-expert/