[Tanel]

E-kaubandus läheb Eestis korralikult käima alles siis, kui loobutakse igasuguse ettemaksu ja kauba tagastamistasu küsimisest kliendilt, leiab DLB e-Kaubamaja tegevjuht Danel Valge.

Eesti on küll internetikasutuse osas Euroopas heal tasemel, kuid e-kaubanduse kasutajaid on statistikaameti andmetel siinmail kaks korda vähem kui euroliidus keskmiselt. Põhjuseks on see, et sageli samastatakse e-poode tavaliste müügi- ja kuulutusportaalidega, kus peamisteks müüjateks on eraisikud. Kui selliste keskkondade vahendusel on kellelgi kord nahk üle kõrvade tõmmatud, siis kardab ta kogu internetikaubandust nagu vanapagan välku.

Loe edasi Äripäevast.

[jeesus188]

[Mhmh]

Huvitav kas Eesti ja Euroopa (jms) vaheline interneti kaubandus läks kah uuringus arvesse või vaadati ainult Eesti sisest? Sealt võiks näiteks hinnavahe teema, Eesti ja välismaa e-poodide vahel hargneda, pigem kui "usalduse puudumine".

[Hazar]

[jeesus188]

Eesti post vist tegi koostööd mingi firmaga aastaid tagasi, reklaamisid, et saab maksta kauba kättesaamisel. Kardan, et see vajus suhk kiiresti varjusurma. Igatahes pole rohkem nagu kuulnud.
Ainuke keda ma tean, on anttila. Samas enamus ostab sealt sellepärast, et saab järelmaksuga. Väga vähesed asjad on seal odavamad kui mujal

[Taun0]

Kas DLB ise küsib ettemaksu?

[alliance]

[cascada]

DLB pakub võimalust tellimuse eest tasuda ka kauba kättesaamisel (sularahas).

Selliseid e-poode pole just palju, saab ühekäe näppude peal kokku lugeda, enamik nõuavad ettemaksu kas pangalingi või arve alusel.
Meenub ainult 1a.ee mis võimaldab ka alles kaba kättesaamisel tasuda, mis on väga 5+

[-FoX-]

[tahanteada]

Aga kui kõrvale vaadata Netimüüjate kurbi kogemusi, siis on väga teada olukorrad, kus kaup küll tellitakse, aga keegi seda välja ei ostma ei tule. Ning seetõttu kaitsevadki netimüüjad ennast sellega, et osa raha ette küsivad.

Nii, et pigem selline kahepooluseline teema.

[iShop24]

Ettemaksust saab loobuda, kuid selle maksab kinni klient. Riskid, mis kaasnevad sellega, lisatakse hinnale. Jah, konkreetselt üks klient ei riski millegagi. Kuidas see siis toimib, NÖ riskivabalt. Transpordikulu, tagastuskulu ja laokulu lisatakse proportsionaalselt kõikide toodete hinnale. Ja kui isegi 10% tarbijatest loobuvad tootest, maksavad selle kinni teised mitteloobujad. Väiksematel firmadel, kellel ei ole ladu, tekib kohe probleem, mida teha kaubaga, mis jääb nö. lattu vedelema. Kujutage nüüd ette olukorda, kus telliti 2 meetrine külmik, korruse tasu, mis maksti traspordifirmale on pea 50 eur, nüüd klient loobub kaubast. 50+50+20 eur puhast kahjumit firmale, pluss kaup, mida peab ladustama. Teiene võimalus on muidugi maaletooja kaela kõik lepinguga virutada, kuid siis tõuseb ikkagi sisseostu hind ja seega ka müügihind. Seega peab jõudma kompromisslahenduseni, kui üks pool lepingust loobub põhjuseta (mõtlesin ümber, ei taha enam), siis peab ta kandma teise poole tekkinud kulud, või siis need kulud jagada klinetide vahel, mida järelikult teevad kõik sellise tarnevaliku pakkujad. Tasuta lõunaid ei ole olemas. P.S. Kui kaup antakse üle firma esindaja poolt ja kliendil on võimalik tutvuda kaubaga enne kättesaamist, siis puudub tal võimalus tagastada kaup 14 päeva jooksul.

[kalvis]

Palju sõltub kauba käibest. Kui klient tellib kaupa, mida nagunii müüakse rohkem kui üks tükk päevas siis pole vaja ettemaksu küsida, sest isegi kui klient kaubale järgi ei tule saab pood selle maha müüa ilma kahjudeta.
Vähelikviidse kauba puhul tekib poel suur risk, et kauba mitteostmisel kannab pood isegi siis kahju kui hulgiladu tagasi võtab. Transpordi kulud. Klassikalise poe ülesanne on siiski võtta omale see risk, soodsa hinna ja kaubale leidub ikka ostja.
Poodidele, eriti tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas meeldib just ettemaks. Poe risk on peaaegu null. Kuid kliendi poolt on jälle risk saada petta kui ta just ettemaksu tasub. Nett ja TV on täis paksult eestis ebaeetilisi firmasi, kes ettemaksu kätte saades kaupa ei tarnigi või lootusetult hilja, ebakvaliteetset või vale kauba. Kliendil on üsna nutused võimalused oma õigusi kaitsta.
Selliste petturfirmade jaoks on arendatud juba ajast aega kolmanda osapoolega süsteem, kus klient maksab kolmandale usaldusväärsele osapoolele. Kolmas osapool võtab ettemaksu (kasvõi 100%) enda kätte ja annab müüjale sellest teada. Viimane tarnib kauba ja klient saades kätte kontrollib. Igatahes kui pretensioone kättesaamisel polnud, kannab raha üle müüjale. Kui oli siis niikaua kuni vaieldakse keegi raha kätte ei saa ja eks kohus otsustab kes saab ja kel õigus. Enam vähem on see süsteem õiglasem, miinuseks soovib kolmas osapool usaldusväärsuse tõstmise eest lisaraha.
50% ettemaks oleks siis tasakaalustatud lihtsam versioon vaid ostja ja müüja vaheliste riskide maandamisest.