[Tanel]

Tehnoloogiaettevõtte IBM teadlased eksperimenteerisid -268 kraadise temperatuuri juures aatomite liikumise kontrollimisega, luues ühtlasi ka maailma kõige väiksema filmi «Poiss ja tema aatom».


Link


Allikas: http://www.e24.ee/1221858/vaata-siit-ibmi-teadlaste-loodud-maailma-koige-vaiksemat-filmi/

[entr0cks]

Normaalne, natuke lisa ka, nende poolt, põhimõtteliselt nõelaga veeti nagu veepiisku mööda mingit pinda:

Spoiler

Link


Link

[WAV]

See pilt tekitab kohe rea küsimusi, näiteks et kui need ilusad läikivad metalsed kuulikesed ongi nüüd aatomid ise, siis mis ikkagi on nende kuulikeste sees Või mis siis juhtub kui seda kuulikest vajutada, lömastada püüda? Ja kuidas ikkagi neid niimoodi ühtlaselt hästi säravatena valgustada õnnestus pildi tegemiseks? Ja misasi on see aluspind, mis peaks ka ju samuti aatomitest-molekulidest koosnema, kuid näib nagu ühtlase kangana... Uhh, lapsikud küsimused küll, kuid minu kooliajal veel selliseid vaatepilte polnud võimalik saavutada.

[mikk36]

WAV, kui seda "how the movie was made" videot vaadata, siis seletavad nad seal kordamööda aatomitest ja molekulidest.
Reaalsuses on siis nende kuulikeste näol siiski tegemist süsinikmonooksiidi (CO, vingugaas) molekulidega.
Videos 1:25 juures mainib "We move molecules around one at a time to draw a little picture" ja 1:41 alates seletab üks naine et nad ehitavad mehikese pilti antud molekulidest.

[NATAS999]

WAV, kui tegu oleks siiski aatomiga ja tahad teada, mis selle kuulikesega juhtub, kui seda püüda lömastada, siis juhtub sama, kui võtta näiteks kuullaagri kuul ja seda 2 saia viilu vahel üritada lömastada. võid ka 2 samasuguse kuuli vahel proovida lömastada... selliselt, et teised 2 kuuli, millega lömastad, on saia otsa pandud.

[Aulo]

[WAV]

Aitüma, Aulo, asjaliku selgituse eest!
Järelikult nagu ma aru saan, see esitatud pilt on siis tegelikult niiöelda simuleeritud, ilustatud graafiline kunstiteos. Reaalselt need aatomid või molekulid (juhul kui silmaga neid suudaks optiliselt vaatamiseks välja zoom'ida) ilmselt siis ei ole sellised metalselt säravad kuullaagrikuulide moodi asjad?

[Aulo]

Üksikutel aatomitel erinevalt molekulidest ei ole värvi. Mitte seetõttu, et nad on palju väiksemad [62 pm (He) - 520 pm (Cs)] kui kogu nähtav valgus oma spektri ulatuses [violetne 400 nm - tumepunane 700 nm] vaid kuna aatomi puhul valgust ei peegelda mitte aatomi tuum vaid elektronkate. Seetõttu üksiku aatomi värv oleks liiga "hägune" ehk oleneb täpselt sellest, mis lainepikkusega footon parasjagu elektronpilve tabab - üksiku aatomi elektronpilvest põrkavad tagasi pidevalt väga erineva lainepikkusega footonid ehk ta oleks justkui kõiki värve korraga. Olukord muutub kui aatomid ühinevad molekulideks - värvipotis on väga kindlate omadustega keerulised ja suured molekulid, mis peegeldavad tagasi täpselt vajaliku lainepikkusega valgust ning seetõttu kui vastava keemiaga sein üle võõbata, hakkab ka sein sedasama valgust peegeldama ning ütleme, et sein on nüüd vastavat värvi. Tõsi on, sein ongi peale "värvimist" töödeldud peegeldama meile meeldiva lainepikkusega valgust.

Aatomi sisse saad "ronida" näiteks siin. Peale Start nupu vajutamist all oleva halli riba vasakule nihutamisel liigud järjest väiksemate osakeste suunas ja vastupidi:
http://scaleofuniverse.com/

[kalvis]

Mahajahutatud olekus ei kiirga aatom ise mitte midagi (jahutamist ongi vaja et ei toimuks kvantide vahetust), kuid nagu molekulidel on ka aatomitel olemas ikkagi ergastatuse nivood, mille juures ta kas kiirgab või neelab valguskvante. Sõltub aatomist kuid paljud neist kvantidest on ka nähtava valguse spektris.