[mightythor]

Tegin foto kiiresti liikuvast objektist kompaktkaameraga(Lumix DMC-LX3) kasutades säriaega 1/60s ja avaarvu f/2. Liikuv objekt jäi fotol udune. Seejärel lülitasin sisse välgu ning saadud fotol oli liikuv objekt jäädvustatud teravalt. Mis on seos säriaja/avaarvu ja välgu vahel? Lisaks veel seda, et kas on mingi valem, mille järgi saab arvutada, milline peaks olema säriaja/avaarvu väärtus, et liikuv objekt(liikumiskiirus on teada) näiks fotol liikumatu?

[RaidoR]

Mida pikem on säriaeg, seda rohkem on vaja valgust, et objekt terav jääks (või kasutada statiivi, et käevärinat sisse ei tuleks). Sisselülitatud välk andiski terava kujutise jaoks vajaliku valguse.

[puer]

Mida pikem säriaeg, seda rohkem jääb pildile nö "värisevat kätt" mis pildi uduseks teeb.
Mis oli säriaeg kui kasutasid välku? 1/180s vms?
Avaarv on hetkel teisejärguline, määrab teravusulatuse (DOF).

Rohkem valgust = suurem ISO, väike avaarv ja/või aeglasem säriaeg. Muidugi lisavalgus nagu nt fotokavälk, päike jne.
Tahad selgemat pilti kiiresti liikuvast objektist = piisavalt kiiret säriaega (kõige olulisem faktor.... ISO ja ava pealt saad kompromissi teha), kasuta võimalikult madalat ISO't (vähem pildimüra) + võimalikult suurt avaarvu (et tervusulatus oleks võimalikult lai). Parema säriaja, ISO ja ava saamiseks kasuta lisavalgust. Käevärina välistamiseks statiivi.




EDIT: Mu kirjeldatud teooria on pisut puudulik kui mängu tuleb välk
Sults ja erko postitus selgitab seda:
https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=7588615#7588615
https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=7588619#7588619

[mightythor]

[Sults]

Kui mängu tuleb välk, siis ei pruugi tavapärane seos säriaja ja liikuva kujutise udususe osas enam kehtida.
Kui objekti valgustab peamiselt välk, siis võib liikuv objekt ka väga pikka säri korral olla terav, sest välgusähvatus on väga kiire, täisvõimsusel välgusähvatus kestab enamus välkudel alla 1/250 sekundi, osalise võimsuse korral veel isegi kordades vähem. Kui välk on peamine valguse andja, siis määrabki reaalse säriaja välgusähvatuse pikkus.

Kui kaamera säriaeg seadistada väga lühikeseks, siis tuleb välguga liikuvate objektide pildistamisel mängu enamlevinud katikulahenduste puhul probleem, et katikut ei avata enamasti alla 1/250 säri korral tervikuna vaid vastavalt säriajale kitsama piluna.

[erko]

[Sults]

Kui valemit tahad, siis juhul, kui kaamerat pildistamisel liikuva objektiga kaasa ei veeta, võiks see olla umbes selline:

T = C*D*S/(V*F)

T - maksimaalne säriaeg (s)
C - aktsepteeritav kujutise nihke ulatus sensoril (mm)
D - kaugus objektini (m)
S - suunategur (kui pildistatav liigub risti pildistamise suunaga, siis S=1; kui 45 kraadise nurga all, siis S=2; kui otse kaamera suunas või otse eemale, siis S=4)
V - objekti liikumise kiirus (m/s)
F - objektiivi fookuskaugus (mm)

Nt 0,02mm aktsepteeritava nihke korral on valem:

T = D*S/(50*V*F)

Eeltoodud valemi järgi arvutatud säriajaga tehtud fotol avaldub liikumisest tingitud kujutise nihke ulatus pikslites järgmisest valemist:

P = C / M

P - pikslite arv, mille võrra kujutis säri käigus sensoril nihkub
C - aktsepteeritav kujutise nihke ulatus sensoril (mm)
M - sensori piksli mõõt (mm)