[Tanel]

Meie e-riiki tunnustati rahvusvahelisel tasemel kõrgelt, kui majandusaasta aruannete elektroonilise esitamise keskkond valiti viimase kümne aasta maailma parimaks e-riigi lahenduseks. Kodumaine statistika näitab aga, et erinevalt ettevõtetest kipuvad kodanikud e-teenuseid vähe kasutama ning nende töökindluse ja keerukuse üle nurisema, märgib majandusministeeriumi osakonnajuhataja Janek Rozov.

Loe edasi Äripäeva blogist.

[DigeBeni]

... aga loomulikult nurisevad ja seda põhjusega ega formaalselt eksisteeriv teenus ei tähenda paraku veel reaalselt toimivat lahendust. Väga paljudel juhtudel saab küll mingi protsessi interneti teel algatada, kuid enamikul juhtudest tuleb see lõpule viia ikka mingis kontoris plankette täites või allkirja andes. Oleks see siis kõik, kaugel sellest, ametkonnad ei suuda ka omavahel koostööd teha ja inimene peab olema see, kes bitide ja baitide asemel ametkondade vahet jookseb ja igal sammul tõestab, et ta ei ole tegelikult kaamel. Ometi on kõik info ametkondadel olemas ja sidusa süsteemi korral võiks piisata vaid ühest avaldusest, mis on digitaalselt allkirjastatud, et panna rattad liikuma aga ei, ikka peab kodanik sukelduma bürokraatia mädasohu, kus teda ametnikud edasi tagasi väntsutavad ...

[namstoop]

Einoh muidugi on arenguruumi veel kõvasti, aga samas on ikka üsna palju asju, mida naljalt enamikest teistes riikides ei leia ning asjaajamiskiirus on väga vingel tasemel

Põhiprobleem on hetkel vist tõesti see, et ei suudeta erinevaid asju ühtseks tervikuks siduda ning olemasolevat infot maksimaalselt ära kasutada. Aga ma eeldaks, et töö selles suunas siiski käib

[Dirty Harry]

[WAV]

Minu jaoks on kõige arusaamatum, miks peavad meie e-teenuste veebi-kasutajaliidesed olema nii kohmakad. Iga numbrike tuleb sisestada eraldi lahtrisse, pidevalt vajutades edasi ja tagasi nuppe, saades ootamatuid hüpikaknaid jne. Kui siis on veel vaja esitada andmed mitme subjekti/isiku kohta, siis tuleb seda vormi otsast peale uuesti ja uuesti läbida, korduvalt uuesti sisestades paljusid identseid parameetreid. Selle asemel, et esitada lihtsalt üks tekstifail (üks suur input-lahter) kus iga subjekti kõik andmed lihtsalt ühes reas järjest, tühiku või komaga eraldatult. Ning teise subjekti jaoks kopeerid selle rea järgmisele reale ning muudad vaid muutmist vajavad stringide osad ära. Ajakulu võit oleks tohutu. Lõpuks vajutad ühte "saada" nuppu ja siis saadetakse täidetud fail mingile esialgsele kontrollirobotile, kes siis ütleb kas andmed klappisid või siis näitab ära kus on võimalikud vead sees.

[Vermon]

[DigeBeni]

[alliance]

See on juba rahvuslik eripära, lihtsalt peab nurisema.

[2korda2]

[LiivaneLord]

[mikk36]

LiivaneLord, oleks sa siis seda tarkust välja näidanud, kui vana andmebaasi loodi...

[LiivaneLord]

mikk36, mhm, vaba vorm, andmebaas ja isemõtlevad "tädikesed" kokku ei sobi. Tegelikult vabas vormis andmete sisestamine on nõukaaegne pärand. Erinevate andmete jaoks eraldi lahtrit on tunduvalt kiirem täita ja võib kindel olla, et miski vajalik info puudu ei jää. Võimaluse korral otsin iga avalduse jaoks netist blanketi, kuna seal on kõik sobivalt kirjas.

Seda muidugi standardse avalduse korral. Näiteks politseile avalduse blanketist saab väga palju kasulikke vihjeid, mida kindlasti avaldusse lisada. Ilma selleta võib midagi meelest ära minna, pealegi seda avaldust just iga päev ei pea tavaliselt koostama.

Hiljutine kogemus - perearsti vahetus. Kuna tahtsin uut arsti silmast-silma näha, siis printisin avalduse välja, kuigi vist oleks saanud ka elektrooniliselt talle meili peale saata see. Paraku selgus, et ma oleksid pidanud eelmise arsti käest patsiendikaardi hankima (paberil!) ja talle tooma. Hiljem helistasin oma endisele perearstile ja ta lubas mu andmed digilukku kirjutada.

[dvd vader]

selline jäik raamidesse surumine ei ole alati ka hea.

tore näide on see mingi arstide infosüsteem, kuhu nad patsientide andmeid sisestavad (mingil põhjusel ei jõua need andmed küll patsiendi digitaalsesse e-tervise infosüsteemi, aga see selleks). igatahes perearst avastas, et ta ei oskagi midagi teha, kuna sellist diagnoosi, nagu mulle oleks vaja olnud määrata, seal valida ei saanudki, nagu polekski olemas sellist probleemi, millega ma arsti juurde pöördusin nii et ta pidi määrama diagnoosiks sellele kõige võimalikuma lähedase haiguse, et saaks üldse töövõimetuslehte väljastada.

aga see e-tervis muidu jah... ei tööta ikka üldse. mingeid andmeid enda kohta sealt peaagu üldse ei leia, kuigi palju kordi viimaste aastatega igasuguste tohtrite juures käinud

edit: selle töövõimetuslehega on ju ka mingi naljakas teema, et seda väljastatakse paberi peal ja pean selle füüsilisel kujul tööandjale viima, kes edastab selle haigekassasse... mida k*radit??? selline süsteem siis digiajastul?

[DigeBeni]

... ma pole küll digisigrimigriretseptiga lähemalt kokku puutunud, kuid vast ei ole väga vale eeldada, et seal on olemas ka kommentaaride või täiendava info jaoks mingi vabas vormis täidetav infoväli ? Samas, kui nende määratud valikute korral toimub mingit sorti automaatne filtreerimine ja seetõttu ei saa väljastada õiget rohtu vms. siis on asi küll natuke nukker. Mida olen aga tähele pannud kõigi nende süsteemide puhul, et süsteemi kasutajale pole pahatihti antud korralikku ülevaadet, kuidas süsteemi kasutada ja kuidas või mis loogikaga see toimib. Seega, teinekord on isegi võimalused olemas aga inimene, kes peaks neid süsteeme kasutama, lihtsalt ei oska seda õigesti teha ...

[Leinö]

Paberivaba ark-fail.
Kui info on olemas seal.. siiis milleks ma pean paberdokumentidega minema arki tõestama, et mul on B-kat luba ja kehtiv arstitõend?