[tonis12]

Fotokaameratel on erineva suurusega sensorid alates vist 2,3 ja lõpetades täiskaader sensoriga. Millalgi toodi müüki sony täiskaadersensoriga kaamera, mis pole mitte peegelkaamera vaid tavaline kompakt. Kuid hind on kusagil kolmetuhande euro kanti. Et selline küsimus, kas kaamera hinna peaasjalikult määrabki just sensori suurus- sest mida suurem senson, seda kallim? Objektiiv ise muidugi määrab ka hinna aga tavakompaktil pole ju mingit erilist objektiivi ees, et saaks ju ka kõige lihtsamatele kompaktidele ju panna täiskaadersensori aga seda pole tehtud. Mis pagan selle sensori siis niivõrd kalliks teeb ?

[Dirty Harry]

Tegelikult ei lõpe sensorid ära täiskaadriga, veel tulevad keskformaadi sensorid ning ilmselt on ka suuremaid valgustundlikke elemente olemas. Aga jah, tavatarbija rahakoti jaoks lõpeb fotograafia hetkel kusagil täiskaadri juures ära.

Minu arvates määrab üsna suvalise tehnikavidina hinna suures osas siiski turundus. St alati on uus vidin kallim kuna tema väljatöötamiskulud, uued tootmisliinid ja muu selline tahavad tagasiteenimist. Aga hinna määrab siiski vastava firma turundusosakond. Üks mitte väga vana näide ning hoopis teisest valdkonnast - vahepeal oli Tallinnas tükk aega vaid üks kino (CC Plaza) ning pileti hind oli 125 eesti krooni ja no ei olnud võimalust ka, et see läheks odavamaks. Siis tuli aga Solaris oma kinoga turule ja hopsti kukkus kinopileti hind pea kaks korda. Samuti Apple hoiab mitmeid tooteid eksklusiivsusehõngus ja marginaalid on väga kõrged. Või kui fotomaailmasse tulla siis vist Pentaxi *ist oli see, mis hinnad alla tõi, enne seda said poolkaadri-kasutajad ainult kallist Canonit osta. Või mobiili kõneminuti hind enne ja pärast Radiolinja/Q-GSM'i turuletulekut.

Pealegi oli pikka aega hea sensor ka muude omaduste poolest hea kaamera sees. Ilmastikukindlus, kiire ja täpne autofookus, objektiivide järgi kere peenhäälestamine, ergonoomiline kere, autofookus ka "pimedamate" optikatega jne. Praeguseks on see pilt muutunud kõvasti ning ka odavamates keredes on märkimisväärne osa omadusi, mis varem oli ainult nö. profikaamerate pärusmaa.

[WAV]

[mercury11]

huvitav milline on yldse absoluutnetippsensor kus raha ei loeta, arvan et kuskil kosmoses luuresati KH12 või Hubble kosmoseteleskoop kus "kaamera" ise maksab mõned miljardid, on kellelgi(kui salastatud pole:) infot?
Tõenäoliselt on nad küll monokroomsed laia spektriga maksimaalse tundlikuse huvides.

[Ho Ho]

Sääraste suurte sensorite juures lükatakase tüüpiliselt terve ports enam-vähem normaalmõõdus sensoreid paralleelselt ühele aluspinnale kokku. Jah, nende vahele jääb surnud ala kuid see pole reeglina eriti suureks probleemiks.

[Sheffnaste]

Mis puutub kosmoses kasutatavaid sensoreid, siis ma olen kuulnud/lugenud päris huvitavatest löhenemistest. Näiteks Curiosity peal on sisuliselt 2 MP sensor, millele on lisasid juurde poogitud, et see oma tööd efektiivselt teeks. Üks peamisi põhjuseid seisneb selles, et Maale saadetava informatsiooni maht päevas on üsna limiteeritud (32 MB vist). Lisaks pildimaterjalile peab samal ajal saatma ka erinevate mõõteriistade pildimaterjali. Teisalt annab selle väikse sensoriga teha sadu pilte, millest saab hiljem üsna suure resolutsiooniga pilti kokku õmmelda.

Mis puudutab Hubble teleskoopi, siis (kui mu mälu ei peta) seal kasutatakse erinevaid sensoreid, millel on spetsiaalsed ülesandeid, et jäädvustada kindla lainepikkusega jne pilte. Erinevus on muidugi selles, et seal on eraldi süsteemid, mis hoiavad sensoreid ulmeliselt jahedana jne. Ma eeldan, et Hubble'i pealt saab päevas hulgaliselt rohkem informatsiooni saata.

Mis puudutab sensoreid, siis hinda määravad mitmed erinevad faktorid. Esiteks näiteks tehnoloogia (kas nt CMOS võid CCD), pikslite suurus ja tihedus, millest sõltub, kui kallis on sellist sensorit toota. Nagu mainitud, siis ühelt plaadilt ei saa päris 100% kõiki sensoreid kätte, mis vastaks standarditele ehk ühe töötava sensori kohta on teatud hulk kulu. Kuid pikslite arv ei ole alati määrav. Näiteks osadel kompaktkaameratel on väga väiksed 18MP sensorid, kuid nende pildikvaliteet ja järeltöötlemisvõimalused ei küündi kuidagi näiteks Canon 7D või 1D4 tasemele. Mängu tuleb ka see, kuidas sensorid suudavad pilti digitaalsele kujule viia ehk kuidas sensor tõlgendab värve, kui teravalt on sensor võimeline joonistama jne.

Kuid ei tasu ka unustada, et kaamerate hinna määravad ka teise asjad peale sensori. Võimekam sensor nõuab ka paremat optikat. Samamoodi nõuab suurema pindalaga sensor (nt täiskaader vs crop) optikat, mis suudab pildiga katta terve sensori (point on selles, et kui joonistad paberile ristküliku ja üritad selle ümber teha ringi nii, et ristkülik jääb ringi sisse, siis suurema pindalaga sensori puhul peab see ring olema märgatavalt suurem). Suuremate mõõtmetega optika on jällegi kallim, eriti kui on soov säilitada sarnane optiline kvaliteet. Sinna juurde veel elektroonika, mis suudaks järjest rohkem informatsiooni salvestada ja töödelda + research&development ja muud kulud ning hind kasvab märgatavalt. Juurde veel tootja enda kasum ning edasimüüjate kulud/kasumid ja hinnad võivad päris palju erineda.