Miks riiulikõlareid? Et 24 ruutu liiga väike tuba või? Kui seal videos mingid kriteeriumid tõesti paika pandi, siis tundub sama loll jutt kui kord telekapoes, kus mulle püüti selgeks teha, et 50-tollise teleka vaatamise jaoks pean lossi omama...
Tähtis pole mitte niivõrd toa pindala vaid selle sisustus - seinad-põrand-mööbel ja kõlarite-kuulaja paigutus.
Sai ka kunagi sama probleemiga tegeltud, tõin poest isegi laenuks põrandakõlarid aga lõpuks sai valitud siiski riiuli omad(Heco). Mu tuba on veelgi väiksem u.20m2. Aga põranda omad ei kõlanud kuidagi mõnusalt ning ega ruumi ka ei olnud. Seda et korralikud riiuli omad ei suuda häält või kvaliteeti pakkuda ei ole vaja küll karta.
Head riiulikõlarid ja hea subwoofer. Paindlikum lahendus kui põrandakõlarid. Üldjuhul võiks valikukriteeriumiks olla see, kui kaugel on kuulamiskoht kõlaritest. Aga see on ka selline umbmäärane suurus, mida kõlaritootja võiks hea tava kohaselt ise soovitada. Rusikareegel on see, et põrandakõlareid väga lähedalt ei tasu kuulata, riiulikõlarid kannatavad reeglina lähemalt kuulamist. Aga see oleneb ka täitsa konkreetsetest kõlaritest ja kõrv kannatab igasugust jama välja tegelikult.
miks ta tingimata paindlikum on? oleneb olukorrast, mõnel juhul võib olla kahe põrandakõlarit lihtsam ja paremgi paigutada kui otsida kohta subile ja osta eraldi veel näiteks jalgasid riiulitele.
24ruutu on suur tuba! siin ei ole mingit küsimustki, riiulikõlar oleks lihtsalt vale valik kui just mingeid parajaid monstereid ei osta. riiulikõll sobib tagakõlariks sellise ruumi puhul 5.1 lahenduses näiteks. aga kui see ruum on suuresti mööblit täis ja kasutatav kuulamiskaugus moodustaks näiteks visuaalselt vaid poole ruumi peale siis muidugi jah miks mitte riiulikõlar sinna panna. _________________ "There will be an entire generation of deaf audio enthusiasts who were brought up on CD players and Best Buy receivers, electronic music and so on. These people won't know good sound if it bites them in the ass, so in the end the industry wins."
24 ruudust tuba saabki justnimelt sedasi otstarbekalt kasutada - paigaldades riiulikõlarid (lähivälja monitorkõlarid) suhteliselt toa keskme lähedasse piirkonda ja siis kuulata neid ka 0,7...2m kauguselt. Asja positiivne efekt on selles, et sedasi saab kõige paremini ellimineerida ruumiakustika segavaid mõjusid. Tulemus on palju täpsem heli kui näiteks samu riiulikõlareid väikses ruumis kuulates! Samuti täpsem heli kui põrandakõlaritega selles suures ruumis mis üle terve selle suure ruumi nurgast nurka kiirgama peavad.
Paindlikum seetõttu, et põrandakõlari paigutus on suhteliselt kindel asi ikka, kuna elada tahad ka seal ruumis ja stereopildi saavutamiseks ikka sümmeetriliselt jne. Supaka asetus on märksa vabam ja seega on võimalus valida selline koht, kus bassiesitus on kõige täpsem. See võib olla näiteks kuulaja selja taga või toa külje peal või nurgas või kus iganes, olenevalt ruumi akustikast ja kuulamiskohast. Samuti on supakal enamasti volüüminupp - see iseenesest on tohutu eelis paindlikkuses põrandakõlarite ees. Heal supakal on ka aktiivfilter riiulikõlarite optimaalseks sobitamiseks. Kolmeribalistel põrandakõlaritel on aga filtriehituse eripära tõttu alumise riba filter praktiliselt 100% reeglina kõige magusamas sagedusvahemikus heli rikkumas. Juhul kui riiulikõlarid ei peagi seda madalamat bassi välja punnitama, teevad nad ka kvaliteetsemat ja valjemat heli ja ka nende paigutus on tsipa paindlikum, kuna paigutusele kõige tundlikumad on ruumis ikka need madalad sagedused.
No ja lisaks võib algul ostetud riiulikõlarid panna hiljem tagakõlariteks kui toimub edasiminekut ja asi enam ei rahulda. Peale seda kui sain omale riiulikõlarid siis käisin sugulase juures kuulamas 1200€ põranda omasid. Olid ilusad aga heli ei olnud nüüd küll midagi erilist. Tundus kuidagi bassine ja ei mingit avarat helipilti. Riiulikõlareid saab ju ka paigaldada nii seinale kui lakke jne.
Hetkel tundub siiski mõistlikum riiulkõlarid, parem helipilt väiksemas toas ja parem liigutada, väiksema eelarvega saab ka hakkama.
Mis riiulkõlarite jalgu te kasutate? Kas ValiHeli poest müüakse ka riiulkõlarite jalgu?
Ilmselt hakkan lähitulevikus selle projektiga tegelema. Kohe ma kindlasti subwoofrit ei osta.
mihkel7 kirjutas:
Sai ka kunagi sama probleemiga tegeltud, tõin poest isegi laenuks põrandakõlarid aga lõpuks sai valitud siiski riiuli omad(Heco). Mu tuba on veelgi väiksem u.20m2. Aga põranda omad ei kõlanud kuidagi mõnusalt ning ega ruumi ka ei olnud. Seda et korralikud riiuli omad ei suuda häält või kvaliteeti pakkuda ei ole vaja küll karta.
Kuidas Heco riiulkõlaritega heliga rahul olete? Olen ise ka uurinud odavamaid Heco riiulkõlareid, mis mudeli Heco kõlarid teil on.
Mul on ikka odavama otsa omad, Riiulikõlar Heco Victa 300 Anniversary,neid müügil enam pole ,eelmine põlvkond. Mis ma ikka oskan heli kohta öelda :selge heli eriti kui saaks veel subwooferi juurde ja suunaks bassi sagedused subwooferisse. Välimus tagasihoidlikult meeldiv ja sobib nii filmide kui ka muusika kuulamiseks. Aga ega mu kuulmine ei ole ka mingi eriline teravkõrv
heh, huvitavad argumenteerijad...räägite siin riiulikõlaritest ja subwoofrist, aga kummalgi sub'i tegelikult pole
ihvike, ma pidasin silmas ikkagi seda, et ALATI ei riiulikõll ja sub parem variant. sinu jutt on muidugi iseenesest õige aga ma tean omast kogemusest, et on tubasid, kus kahte kitsast aga pikka põrandakõlli on isegi lihtsam ära paigutada kui riiuleid ja subi oleks. ja arvesta ometi ka sellega, et ega siis tavalise inimese toas ei ole kaugeltki mitte võimalik subi paigutada alati täpselt sinna, kus sellele nö. kõige magusam koht oleks!
WAV, idee õige aga jällegi...jätame kõrvale sellised inimesed, kellel on tuba a'la muusika kuulamiseks (et paneme sinna suure toa keskele pulkade otsa kaks kõlarit) ja kuhu see teooria siis kõlbab? arvesta ka siin, et 99,9% inimesi ei ohverda muid elemente hea heli saavutamisele. või siis vähemalt nende naised ei ole nõus selliseks ohverduseks! _________________ "There will be an entire generation of deaf audio enthusiasts who were brought up on CD players and Best Buy receivers, electronic music and so on. These people won't know good sound if it bites them in the ass, so in the end the industry wins."
Oleks mingi universaalne rusikareegel olemas, siis poleks üldse vaja netis jahuda, eksole Peaasi, et variandid on teada. Erandeid leiab alati.
Enam-vähem universaalne reegel on siiski see, et kui võrrelda sama hinnaga uusi passiivfiltriga kaheribalisi riiulikõlareid ja kolmeribalisi põrandakõlareid, siis esimene variant teeb täpsemat heli. Tõenäoliselt veits vähem bassi, kuid muu on kvaliteetsem. Supaka lisamine on optional, oleneb riiulikõlaritest, ruumist ja harjumustest.
Olen natuke segaduses, siini olen lugend et subwooferi asukoht ei mängi rolli aga siin räägitakse magusatest kohtadest. Siin ei ole küll vist õige koht selle teema jaoks aga ikkagi-mida oleks soovitav jälgida paigaldamisel.
ihvike, asi ei ole erandites, aga jah...variandid peaksid tõesti olema teada ja samas peaks olema teada, mis ja kuidas kuhu need variandid siis ikkagi sobivad. seda ma siin öelda üritasingi, ja mind ausalt öeldes häiris natuke, et sa ütled põmst "nii ja naa ja punkt, sedasi ongi paindlikum (igal juhul)"
eks põrandakõlareid siiski ilmselgelt toodetakse üle maailma ka mingi üsna hea põhjusega ja kui suuremad toad/ruumid ka ei ole selle kõlaritüübi pärusmaa siis ehk keegi prooviks mulle seletada, kuhu või mille jaoks neid üldse toodetakse?!
subi paigutus on VÄGA oluline!!! olulisem kui näiteks paari põrandakõlarite oma. see on ka üks paljudest põhjustest, miks asjale reaalselt lähenedes ei pruugi see paindlikkus alati parem olla midagi. lisaks paigutusele on olulised ka sellised asjad nagu lõikefiltrite korretkne sättimine ja faas.
ma ütleks, et sub on väga tore ja hea asi aga kogemus on näidanud, et selle õigesti tööle panemine ei ole väga paljudele tavakasutajatele üldse mitte jõukohane ülesanne.
subi paigutuse juures mingit rusikareeglit väga ei olegi, aga üldjuhul ei tasu seda asetada täiesti toanurka. kõik oleneb samas kuulamiskohast ruumis. _________________ "There will be an entire generation of deaf audio enthusiasts who were brought up on CD players and Best Buy receivers, electronic music and so on. These people won't know good sound if it bites them in the ass, so in the end the industry wins."
Paraku ikka nii ongi, sub + riiulid on paindlikum lahendus kui põrandakõlarid, punkt. See, kas teistmoodi on ka võimalik väga hea tulemus saada, ei puutu asjasse. Võib-olla me räägime erinevatest asjadest. Ma ei ürita väita, et iga riiulikõlarid + sub komplekt on parem kui võrreldavas hinnaklassis põrandakõlari komplekt igas ruumis ja igasuguse muusikamaitsega. Ei, kuid see sub-i ja riiulikate komplekt on paindlikum lahendus, alustades paigutusest ja lõpetades süsteemi laiendatavusega. Samuti on põhimõttelised eelised madala riba passiivfiltri puudumisest täiesti reaalselt eksisteerivad.
See, kui millegi paikapanemine ja häälestamine on keeruline, on samuti muuseas tunnus süsteemi paindlikkusest - ehk tahtmise korral on võimalik saada ideaalilähedane tulemus. Erinevalt sellisest lahendusest, kus see lihtsalt ei ole võimalik, kuna sa ei saa ise piisavalt protsessi juhtida.
Olen natuke segaduses, siini olen lugend et subwooferi asukoht ei mängi rolli aga siin räägitakse magusatest kohtadest.
Nii ja naa.
Asukoht ei ole põhimõtteliselt tähtis kuulaja suhtes, st ta ei pea olema näiteks täpselt ees keskel, üleval vasakus nurgas vms... (selja taha ma siiski ei asetaks).
Asukoht on tähtis muu ruumi (ja sellega seonduvalt siiski ka kuulaja) suhtes, arvestades ruumi akustikat. Ei tea, kas sai arusaadavalt...
ihvike, sain sinu viimase vastuse põhjal aru, et me rääkisime tõesti vist pisut erinevatest asjadest. õigemini me lihtsalt ilmselt mõistame selle sõna "paindlikkus" all siinkohal natuke erinevaid asju.
aga see selleks, asja piisavalt lahatud juba
Petz, subi asukoht on tähtis kuulamiskoha suhtes. Seda juttu pole minumeelest vaja keerukamaks ajada. Asi, millest tehnilist poolt mitte tundev kuulaja/paigutaja aru peaks saama on nimelt see, et tal tuleb nö. õige ja sobiva asukoha leidmiseks teha palju katseeksitus meetodil testimist subi asukohaga ruumis. Või siis optsionaalselt ka kuulamiskohaga, kuna nimelt just need kaks asja on omavahel otsesõltuvuses ja sellest kogu lõpptulemus sõltubki. Fakt on see, et mingit default head kohta subile, mis kehtiks iga suvalise ruumi kohta ei eksisteeri. _________________ "There will be an entire generation of deaf audio enthusiasts who were brought up on CD players and Best Buy receivers, electronic music and so on. These people won't know good sound if it bites them in the ass, so in the end the industry wins."
Põrandakõlarit lähedalt kuulata - samahea kui riiuliikõlarit.
Korralike põrandakõlarite "viga" on bassiotsa olemasolu - ebasobiva ruumipaigutuse ja kuulamiskoha korral, muutub see moonutuseks.
Siis on abiks riiulikõlarid ja tümina vajadusel, lülitatakse sisse supikas.
Ehk siis valikuvõimalus - kas panna kõlarid toa järgi või tuba kõlarite järgi. Läbikäidavas, väiksemas elutoas, on AV paigaldusvõimalused tihti väga piiratud.
Kokkuvõtteks - kõrvadega tuleb otsustada. _________________ War. War never changes.
Malkavian: [to a stop sign] No, you stop!
Põrandakõlarit lähedalt kuulata - samahea kui riiuliikõlarit.
Juhul kui tegu on ühe tavalise kolmeribalise põrandakõlariga, siis see päris nii ikka ei ole. Mida lähemale minna, seda rohkem omab tähtsust see, et kõlar ei ole point source - elementide omavaheline kaugus tuleb aina rohkem mängu. Samuti on tavalistel kolmeribalistel kõlaritel bassi-keskmiste lõikesagedus kusagil umbes 200-800 Hz vahemikus, enamasti esimest või teist järku passiivfilter, mis lühidalt tähendab seda, et praktilises mõttes mängivad mõlemad elemendid väga laias ja kõige tähtsamas sageduste vahemikus sisuliselt sama kõvasti. Paraku pole passiivfiltriga eraldatud füüsiliselt erinevas kohas paiknevad (ja korralikku bassi lootes ka totaalselt erinevas suuruses ja erinevat tüüpi) elemendid mitte mingi viguriga omavahel ühes faasis, mistõttu on kuuldava täpsus parimal juhul okei. Samuti tähendab esimest või teist järku filter ka seda, et elementide break-up resonantsid trügivad paratamatult kuuldavalt sisse. Ja kui neid mingi passiivse korrektuurifiltriga parandatakse, siis keerab see elementide omavahelise faasi veel rohkem õkva.
Mida lähemale minna, seda rohkem omab tähtsust see, et kõlar ei ole point source - elementide omavaheline kaugus tuleb aina rohkem mängu.
Kolmeribalistel pannakse kesk ja kõrged meetrise vahega?
Kolmeribaliste helitäpsus - seal on tõesti tõsised probleemid - nn. mudane heli. Enda kõlaritel on ~1.8m peal "muda" kõige vähem. Kõlarite ja istumiskoha kaugus seintest ka ~1.8m. Ehk seesama küsimus - kas saab ruumis vabalt paigutada või mitte.
Kaheribalised ... kompromiss täpsuse ja bassiotsa kukkumise vahel - mulle ei sobinud. _________________ War. War never changes.
Malkavian: [to a stop sign] No, you stop!
24m2 on ikka päris korraliku suurusega tuba ju, seal nüüd küll ei peaks muretsema, et kõlarid liiga lähedale jäävad.
Mul endal on kuulamiskohast põrandakõlariteni 2,7m ja kuulamisruumi suurus kokku koos tagapool avaneva kööginurgaga 29m2.
Ja enamasti kuulates hoian mina igatahes woofri ka sees, vaid akustilisemat muusikat kuulates panen directi peale, kus woofrisse signaali ei saadeta...
Kolmeribalistel pannakse kesk ja kõrged meetrise vahega?
Miks mitte? Pannakse ka meetrise vahega. Aga selleks, et jamad tekiks piisab ka sellest, kui elemendid on külgepidi koos. Madala summutusega passiivfiltrite puhul ei pääse neist faasiprobleemidest mitte kuidagi.
Arvestada tuleb ka suunakarakteristikut. Mida lähemale kõlarile minna, seda suuremaks muutub nurk kõrva ja erinevate elementide keskkoha vahel. See omakorda võib kaasa tuua olulised muudatused sagedusesituses. Või noh, mitte ei või, vaid toobki päris kindlasti, seda on ju ülimalt lihtne kuulda, kui suurele kõlarile lähedal oled. No näiteks pool meetrit-meeter. Teed kõlari ees kükke ja kuulad, kuidas sagedusesitus muutub rängalt. Paari-kolme meetri kaugusel seda efekti enam nii tugevalt ei esine. Ehk siis, isegi kui sa kõlari lähedal suudad valida välja sellise koha, kus sagedusesitus on enam-vähem ok, siis juba miniatuurne pea asendi muudatus rikub selle asja ära.
Egas stuudiomonitoride tootjad niisama soovitavaid kuulamiskauguseid oma erinevatele mudelitele juurde ei pane. Riiulikõlaritega on pigem see värk, et nende võimsustaluvus ja suurim helirõhk ei lase neid kasutada olukorras, kus kuulamiskoht on kõlaritest väga kaugel. Aga muidugi, need soovitavad kuulamiskaugused kattuvad tihti suures osas. Suured kõlarid ei kõlba near-fieldi jaoks, see on 1 m ümbruses. Kolm meetrit ja rohkem, siis pole enam nii tähtis.
Küll aga jäävad need passiivfiltri ja faasiprobleemid ikka alles tavaliste kolmeribaliste kõlarite puhul, neist ei saa üle ega ümber.
Ja veel woofrist. Muusikakuulamisesüsteemis on woofril üks mõte - laiendada põhikõlarite sagedusesitust madalas otsas. Laiendada, mitte üle taguda. Seega, kui muusikat kuulates tundub, et woofer midagi ära rikub (liigselt bassi lisab), siis on setup valesti tehtud. Süsteem peab olema selline et sagedusesitus on võimalikult sile ja ulatub võimalikult madalale, muud midagi. Korraliku riiulikõlari ja hea subwooferi õige setupi korral ei pruugi üldse tähele pannagi, et subwoofer sees on, kuna muusikas ei pruugi olla piisavalt sellist madalsageduslikku infot, mis subwooferi üldse piisavalt tööle paneb. Rohkem selline filmide ja elektroonilise bassimuusika teema, kus vahe selgeks läheb.
ihvike, sulle ikka meeldib pilli lõhki ajada mõne koha peal...samas teises kohas vannud lõpuni, et mitte mingit vahet ei ole (1 eurosel kaablil ja 1000 eurosel kaablil näiteks)
pannakse ka kolmemeetrise vahega ilmselt, aga milleks rääkida mingitest lollustest? Kõlarid, olgu nad riiuli või seina või põranda, on nagunii kõik üks kompromiss. Seega pole mõtet nii pingsalt üritada selgitada, et kuskilt tekib mingi jama. Loomulikult tekib. Ühel asjal üks jama ja teisel teine.
Igatahes, ma ei saa aru, mis poolmeeter/meetrist sa siin nii vaimustunult jahud kui jutt käib ~25ruutu ruumist, kus kõlar asub kuulajast üsna loogiliste arvutuste ja tavapärase paigutuse puhul minimaalselt ikka nii 3 meetri kaugusel.
Aga räägime siis veel faasist, kuna see tundub sulle niiväga hingelähedane teema olema. Kuidas saab üks suht algaja kõlariostja oma ühe subwoofriga, millel heal juhul on faasiswitch invertimiseks, kõik selle madala otsa nii jube hästi paika nagu sina siin reklaamid?. Ega ei ole ju ka need riiulikõllid kambakesti koos seal subikasti otsas. Üldjuhul ei ole ruumis isegi väga palju võimalik subi kohta valida, see lihtsalt pannakse "kuskile". See on aga suht suvaline kaugus mõlemast peakõlarist ja ka kuulajast. Kuidas sa saad garanteerida, et mingi lambist valitud sub x oma crossoveriga langeb just täpselt sama slope'ga nagu mingi kõlar y? Miks sa arvad, et ei kõlarid ega sub ise, mis päris tihti on mõlemad porditud lahendused, ei tekita igasuguseid imelikke probleeme faasiga? (tänu portidele) _________________ "There will be an entire generation of deaf audio enthusiasts who were brought up on CD players and Best Buy receivers, electronic music and so on. These people won't know good sound if it bites them in the ass, so in the end the industry wins."
minumeelest võtsid selle passiivfiltrite mitte kuskile auku sobivuse teema ikka sina ülesse simple fact on see, ja kehtib samamoodi nagu oled ise paljudes sarnastes teemades rääkinud, et suurem osa rahvast ei taju vahet nagunii! kas tal jagab sagedusi aktiivne või passiivne filter ja kui puhas ja perfektne see bassiotsa nüüd täpselt on. kogemus näitab, et kui üsna suvalise tondile anda kätte paar põrandakõlle siis ta üldiselt oskab need ääriveeri üsna õigesti paigutada suuremal osal juhtudest. anda aga riiulikõlarid ja sub sama tondi kätte siis vähemalt pooltel juhtudel on tulemus üsna katastroofiline ühes või teises suunas! _________________ "There will be an entire generation of deaf audio enthusiasts who were brought up on CD players and Best Buy receivers, electronic music and so on. These people won't know good sound if it bites them in the ass, so in the end the industry wins."
Ja mis oleks tavainimesele üldse see ehtne aktiivfiltriga kõlaripaar? Mulle praegu alla Geneleci meelde ei tule, ma ei hakkaks nimetama siin passiivfiltriga aktiivkõlareid - milliseid ikka leiab.
Absloluutselt kõige odavam on ilmselt see - http://www.edifier-international.com/products/edifier-studio/studio-6
Aga neid tootjaid ja mudeleid on ikka päris palju. Enamust muidugi nimetatakse stuudiomonitorideks, kuid paljudel on tavalised balanseerimata sisendid ja stuudiomonitoride mittesobivus "tavainimesele" on kah üks müüt.
Kui nüüd kogu see vahepealne täppisteadus kõrvale jätta, siis on valik sama, mis laualamp vs põrandalamp. Kui sul teleka ümber sektsioonkappi pole, on valikuks kas põrandakõlarid või siis tuleb riiulikõlarite alla postamendid soetada. Nii riiuli- kui põrandakõlareid on väga erinevate mõõtmete ja konstruktsioonidega ja mingil juhul ei saa öelda, et ühed oleks lähedalt, teised kaugelt kuulamiseks. Kas sa tooksid kõlarid kuulamiseks keset tuba? Kunagigi? Ilmselt mitte. Paljud lasevad spetsialistidel endale kirvehinnaga komplekti pähe määrida ja lõpuks teeb sisekujunduse ikkagi naine - laob kõik kõlarid ja ressiiveri üksteise otsa telerialuseks vms.
24-ruudune tuba on suur tuba. Mingi 4x6m. Tüüpiline paneelmaja korteri elutuba on 18 ruutu - 3x6m.
muu jutuga täitsa nõus, eriti see naise ja sisekujunduse osa...aga see väide "mingil juhul ei saa öelda, et ühed oleks lähedalt, teised kaugelt kuulamiseks" on nüüd küll jällegi täiesti kuskilt pastakast vilinal välja imetud!
no mis kurat ma ei saa aru, katsuge inimesed ja spetsialistid ometi mõista, et tüüpiline riiulikõlar ei ole mitte ainult pisema kastiga, vaid on ka palju väiksema füüsilise "heli tootva pinnaga" kui tüüpiline põrandakõlar tänapäeval. See tähendab täies reaalsuses seda, et riiulikõlli ressurss täita suurt ruumi heliga saab füüsiliselt lihtsalt tükk maad varem otsa. see on puhas LOOGIKA, siin ei ole isegi mingit raketiteadust asja juurde rohkem kirjutada vaja. kui see nii ei oleks siis võiks ju ka kõrvaklappidest tehtud kõlaritega omale suurde elutuppa vägeva helisüsteemi ehitada
lähedalt või kaugelt ei ole siin isegi enam niivõrd oluline, aga me räägime ju siiski RUUMALAGA ruumist. nii palju peaksite siin kõik jagama, et mida suurema ruumalaga ruum, seda rohkem on vaja pingutada seal mingi x helirõhu tekitamiseks! ning jah, 4x6x mingi tüüpiline toa kõrgus...see tõesti on päris suur ruum. _________________ "There will be an entire generation of deaf audio enthusiasts who were brought up on CD players and Best Buy receivers, electronic music and so on. These people won't know good sound if it bites them in the ass, so in the end the industry wins."
Wiltzile lisaks ainult niipalju, et üldsegi on kõigi nende asjadega nii, et erandeid on alati ja muud ei saagi nii üldises teemas rääkida, kui üldiseid hinnanguid. Kui tuleb juttu mingist konkreetsest mudelist, vot siis saab täpselt rääkida, kuhu see sobib ja mida ta seal teeb.
Kuigi võiks siiski pisut vastu vaielda, et tüüpiline põrandakõlar tänapäeval just eriti suure heli tootva pinnaga on. Kõige tüüpilisem tänapäeva põrandakõlar on 6,5tollise bassikaga, sisuliselt jalaga riiulikõlar. Täpselt nagu see B&W, mille sa ise linkisid. Ei mängi sellised oluliselt kõvemini ega madalamale kui üsna sarnaste elementidega riiulikõlarid. Ja teisalt on nii mõnedki riiulikõlari mõõtu stuudiomonitorid igas mõõdetavas parameetris laialt levinud põrandakõlaritest üle, a'la Event Opal.
Kui ruum on suur, siis tuleb midagi sellist ligi võtta
Kõige tüüpilisem tänapäeva põrandakõlar on 6,5tollise bassikaga, sisuliselt jalaga riiulikõlar. Täpselt nagu see B&W, mille sa ise linkisid. Ei mängi sellised oluliselt kõvemini ega madalamale kui üsna sarnaste elementidega riiulikõlarid. Ja teisalt on nii mõnedki riiulikõlari mõõtu stuudiomonitorid igas mõõdetavas parameetris laialt levinud põrandakõlaritest üle, a'la Event Opal.
Täpselt seda ma mõtlesingi. Samuti antud teema pigem populaarteaduslikku iseloomu. Kuni mängu ei tule väljendid "hapnikuvaene vask" ja "tammise või sõnnikuse tonaalsusega põhi", ei tasu pilli (või kõlarit? ) lõhki ajada. SQ-foorumid ja -ajakirjad on siiski teise suunitlusega.
no kuulge härrad, te ju tõmbate praegu sõna otseses mõttes iseendale vett peale? milleks?
see kõlar, mille mina linkisin, nii nagu SUUREM osa põrandakõlareid tänapäeval kasutab ikkagi 3 elementi, neist 2 siis suuremad elemendid, mis katavad kõike peale tweetri sageduse. teiseks, põrandakõlarite elemendid siiski valdavalt 6.5", mõnel juhul on neil aga alumine ots lausa 8'ne. riiulikõlarid, niipalju kui mina neid vaadanud ja ka ise valmistanud olen, kasutavad üldjuhul single 5" elementi alt ülesse (tweetrini" välja, kuid nii mõnelgi juhul on seal veel väiksem sees. see kõik annab kokku tugeva eelise mängida moonutuste vabalt kõvemini. aga noh, kes ei mõista miks ja kuidas see nii on siis ma muidugi ei imesta, et asjale hästi pihta ei saada. kolmandaks, põrandakõlaril on suurem kast, mistõttu kõlar extendib KUULDAVALT madalamale. erinevus on ikka kuskil 20+ hz enamasti, ja just see on see vahe, mida suurem osa inimesi tegelikult kõige lihtsamini tunnetab.
surely, on mõlemal lahendusel siin omad plussid ja miinused aga no vabandage väga, suurema ruumi heliga täitmine kõvema leveli peal ei ole kunagi olnud riiulikõlari pärusmaa ja ei hakka seda kunagi olema! _________________ "There will be an entire generation of deaf audio enthusiasts who were brought up on CD players and Best Buy receivers, electronic music and so on. These people won't know good sound if it bites them in the ass, so in the end the industry wins."
No ei ole mõtet nii leili minna sellise tühise asja pärast. 6,5tollised (või kasvõi 8tollised) riiulikõlarid ei ole küll mingi haruldus.
Nii, ja kui natuke teooriast rääkida, siis kasti suurus - jah, suurem kast annab tavaliselt võimaluse panna element madalamale mängima. Nüüd viktoriiniküsimus - mille arvelt see käib, kui võrrelda sama elemendiga väiksemas kastis?
ikka vähe on neid, pead spetsiaalselt otsima ja valik jääb nigelaks...that was my point.
8" elemendiga on mõned väga üksikud stuudiokad, mida olen näinud. jah, eks keegi kindlasti toodab ka riiulisse sellist, kuskil:)
mille arvelt? no kuna dampingut on vähem siis võimsustaluvuse arvelt, nähtavasti sa seda mõtlesid. kuid suurema võimsustaluvusega pole sul ühe tavalise riiulikõlli puhul mitte essugi teha. kuna ka riiulikõll on siiski minuteada üldiselt ported siis seda enam ei ole sellega mitte midagi peale hakata. isegi kui suruksid eq abil (mis on juba päris keerukas ja kallis ettevõtmine) selle mängima madalamaid sagedusi lisavõimuga siis ega allpool porditud kasti tuuningsagedust midagi sellist teha just väga tark mõte ei ole
kinniseid kaste võrrelde siis jah, eq abil lisavõimu rakendades elemendile saab riiulikõlli põmst panna mängima sama madalale või madalamalegi ehk (kui on tõesti super võimsustaluvusega element), kuid ükski tavakasutaja sellist asja jällegi never ette ei võta. _________________ "There will be an entire generation of deaf audio enthusiasts who were brought up on CD players and Best Buy receivers, electronic music and so on. These people won't know good sound if it bites them in the ass, so in the end the industry wins."
Täpselt, võimsustaluvus. Teisalt, kui kasutusel on spetsiaalne 6,5tolline element basside jaoks ja mõeldud suuremasse kasti, siis on paratamatu kadu tundlikkuses. Tekib nagu väike paradoks sisse selle väitega, et põrandakõlar teeb kõvemat häält. Kui üldistada, siis 6,5tollise elemendi jaoks ongi optimaalne selline enam-vähem riiulikõlari mahuga kast vahemikus 15-30 liitrit ja ongi optimaalne, et ta lõpetab oma tegevuse kusagil 50 Hz peal ära. Suuremat helirõhku annab ikka suurem membraan, sinna pole midagi parata.
Lisaks veel see, et madalate sageduste esitamisel tuleb väikesel elemendil kiiresti xmax ette ja see, kui membraan peab elu eest vehkima, tekitab jälle mujal sagedusalas moonutusi juurde. Ja see on probleem, kuna esimest-teist järku filtriga jookseb see ikka kõik keskribasse sisse. On muidugi ka 5-6tolliseid, mis on erakordsete parameetritega (näit Scan-Speaki illuminator seeria). Need on jällegi ebamaise hinnaga.
Ühesõnaga, mina soovitaks, et kui tõesti on ruumi palju, naabrid leplikud (või puuduvad üldse), soov tõesti kõvasti kuulata ja palju bassi saada, siis tasub neist 6,5tollistest pseudopõrandakõlaritest mööda vaadata ja võtta midagi nii suurt kui üldse võimalik. Kadu heli täpsuses on väike või olematu võrreldes nende väikeste kastidega, kuid see-eest on seda mürtsu ikka kogu raha eest. Kahjuks meil poes eriti selliseid mürtsupille ei müüda, umbes taolisi - http://hifitalo.fi/verkkokauppa/tuotetiedot.php?p=3217 või nagu see Cerwin Vega (2x15'' bassikad), mille varem pildina panin.
See vastab 100% tõele, et kõlarid on iga nurga alt vaadates kompromiss. Lihtsalt pikaajalise informatsiooni kogumise tulemusena on mulle hakanud üha rohkem tunduma, et kodus muusika kuulamiseks on kõige väiksem kompromiss kvaliteetsed (aktiiv)kaheribalised + vajadusel subwoofer.
Muuseas, mul on endal kodus 12tolliste bassikatega kolmeribalised vaese mehe riidekapi mõõtu kõlarid Nendega on ainult see jama, et klappidega võrreldes tuleb muusika nagu läbi põrandakaltsu. Rõõmu on muidugi kõvasti, kui mõni bassisem asi kõvasti keerata, kuid see on korteris paraku üürike lõbu.
Ja Wiltz, teeme nii, et see ongi selline filosofeerimise teema, igal ühel nagunii omad arvamused ja kui neid kaitstakse, siis see pole vaen, vaid vaidlus.
Ma ei ole kindel, et ma seda varemalt juba siin ei teinud, aga sõnastan siis ümber...põrandakõlar on suuteline tegema kõvamat häält, eeldusel, et piisav võimendi võimsus selleks on tagatud. Aga noh, mina omast kogemusest ütleks, et sellega üldiselt reaalseid probleeme ei teki.
Ning ihvike, mõtle need numbrid küll natuke ringi, et kas see riiulikõlari kast ikka niiväga 30 liitrit on!?! Kas ta isegi 15 liitrit on! Ma ei tea kui palju sina kõlariehitusega tegelenud oled, aga minul on seda kogemust päris pikad aastad ja noh...30l reaalse kasti mahuga riiulikõlar oleks ikka üks päris naljakas asi. Samas, ma ei teagi nüüd, misasju sina siis äkki riiulikõlarite all silmas pead oma tegevuse 50hz peal lõpetab ära 6.5" element põrandakõlari kastis. ning jah, see on tõesti optimaalne, selles osas olen küll nõus.
noh suvaline näide, see on kusjuures veel nüüd üks selline kast, kus tõesti on riiulikõlaris 6.5" element, aga paku palju siin kasti liitreid umbes olla võiks? http://www.audes.ee/?id=1998
või siis juba natuke tavapärsem riiulikast... http://www.audes.ee/?id=2841
ühesõnaga, sa kas näed riiulikõlarina midagi tavapärasest väga erinevat või on sul miskipärst mahuarvutuste ja suurusjärkudega tõsiseid raskusi _________________ "There will be an entire generation of deaf audio enthusiasts who were brought up on CD players and Best Buy receivers, electronic music and so on. These people won't know good sound if it bites them in the ass, so in the end the industry wins."
Kui lubate siis ma kirjutan ka mõne rea. Mõtlesin et tean ka kõlaritest midagi aga kui olin siit lugend targemate inimeste jutte siis jõudis kohale et ei tea ma tuhkagi. Päris huvitav kogemus oleks kuulata täiusliku heli. Praegu kuulan Heco odavama otsa riiulikõlareid ja olen ka rahul. Aga eks inimene peab ikka täiuslikuse poole liikuma kui vähegi võimalik on. Küsimus on vist rohkem selles kui palju suudad raha ja aega kulutada eesmärgi täitmiseks. Aga huvitav on Teid lugeda kuigi asi jääb kohati segaseks.
mihkel7, Asi on ka selles, et kui persoon saab "esimese" hea kõlari/süsteemi puhul külge pisiku mis paneb veel paremat tahtma, on kõrgemale liikumiseks ruumi väga palju ning neid paremaid ja veel paremaid asju samuti väga palju. Mõni vennikene on 30 ja rohkemgi aastat LADA´ga väga rahul, kuid see eest leidub inimesi kes soovivad koguaeg midagi paremat ja veel paremat, rahakoti olemasolul nad seda ka saavad.
Asi ei peagi eesmärgis olema, pigem on tegemist emotsiooniga ja on ikka nauditav/ilus küll kui asi mängib võimalikult loomutruult. Mõni inimene ei oskagi seda esialgu hinnata ja ka kuulata/kuulda, mingi aja möödudes aga õpitakse kuulama, pannakse tähele pisikesi detaile mida mõne kehvema asjaga ei täheldagi, kuid siis ühel päeval saavad need tähelepanekud võimatuks, sest kõlar/võimendi/mängija jääb juba jalgu... Tulebki edasi liikuda, veel parema poole.
Spoiler
tsitaat:
See, kes on harjunud tarbima muusikat peamiselt arvuti plastkõlareist või mikroskoopiliste kõrva pressitavate plönnide kaudu mobiiltelefonist, ei pruugi hingesopiski aimata, kui rikkalikust maailmast ta ilma jääb.
Ajal, mil muusikat on võimelised mängima isegi fotoaparaadid, leidub ometi neid, kellele helide maailm kätkeb elustiili, maailmavaadet ja filosoofiat. See, et niisugust elamust võimaldav süsteem maksab hea auto hinna, polegi eriti tähtis. Kvaliteetset heli odavalt ei saa ja tipp on alati kallis olnud.
Heli puhul hinnatakse ruumilist sügavust, täpsust, dünaamikat ja soojust. Tähtsad on tonaalsus, värv ja tämber. Kaasa räägivad nii taasesitusseade, võimendi, kõlarid ja nende paigutus kui ka ühenduskaablid ja toitesüsteem.
Üllataval kombel ei tegelegi sellega niivõrd varakad kinnisvarahaid, uusrikkad pankurid ja teised kröösused, kuivõrd need, kellele muusika kuulamine on pigem tseremoonia.
Just niisugune on Toomas Lavits, mees, kes on kümnendast eluaastast peale püüdnud süvitsi uurida looduse, fotograafia ja raadiotehnika imelist maailma. Paari aasta eest asutas ta firma Elite Audio, mis pakub kvaliteetseid tooteid ja teenuseid võimalikult naturaalse ning tõetruu heli kuulamiseks.
Möödunud reedel oli Lavits koos helitehnilise toitumisahela tipu näidistega Viljandi pärimusmuusika aidas, tõestamaks «Muusikatriaadi» osalistele, kui loomutruu võib olla plaati püütud heli.
Uued varjundid, uued elamused
Koos abilisega sätib ta hellalt paika stereosüsteemi, millesse kuuluvad Audese Blues 2 Alfstyleaudio sarja kõlarid, pilkupüüdev Saksa päritolu Scheu Analogi vinüülisüsteem ning Ungari firma Heed Audio transistoritel põhinev võimendisüsteem ja DAC. Disain on minimalistlik, kuid täiuseni viimistletud. Millelegi ülearusele siin kohta ei ole.
Ebastandardsete mõõtmetega must kastike, paar nuppu, üksik sügavsinine tuluke. Ongi kõik. Isegi kaugjuhtimispult on väike ja lihtne.
Süsteemi ühendavad sõrmejämedused punutud vaskkaablid. Juba üks selline võib maksta rohkem kui mõni kodune stereokeskus. Mehed käivad väärtusliku tehnikaga ümber hellalt nagu ema sülelapsega. Viimaks on kõik valmis.
Kõlaritest tulvab Shakti akustiline kitarri-fusion. Kui pöörata korraks selg, on tunne, nagu viibiksid lava ees ehtsal kontserdil. John MacLaughlini kitarr on selge ja särav ning Zakir Hussain tümistaks oma tabladega justkui siinsamas ruumis. Toomas Lavits noogutab rahulolevalt.
Ideaalset heli saavutada pole lihtne: selles räägivad kaasa kõik komponendid ja nüansid. Stereosüsteem koosneb kõlaritest, võimendist, CD- või vinüülimängijast ja mitmesugustest kaablitest ning peab koos töötama nagu perfektne meeskond. Igaühel on oma roll.
«Kui kõik on tasakaalus ja häälestatud, saab tulemus hea,» räägib Lavits ning sätib ennast diivanil mugavamalt istuma. Ta on maitsekalt riides viisakas härrasmees, kes valib hoolikalt sõnu. «Heli võib olla ümaram, täpsem, külmem või soojem — kuidas kunagi. Selles peab olema parajalt kõike ja jätkuma ühtlasi ruumi. Heli peab pakkuma sulle kogu aeg midagi uut. Kui see piir saab täis, hakkad edasi otsima.»
Enne kõrgkooli astumist jõudis Toomas Lavits ehitada mitu transistorvõimendit ning uurida vinüülplaadimängijate, kassett- ja lintmakkide tehnika helikvaliteeti. Alates 2000. aastast keskendus ta kuulamise filosoofiale — heliruumis elu, detailide ja õhu otsimisele.
Selle tundmaõppimiseks on tal tulnud oma kätega valmis ehitada mõni lampvõimendi ning ohtralt kõrgkvaliteetseid tooteid ja komponente. Tõhusalt on sellele kaasa aidanud tosina aasta pikkune tihe suhtlus kodumaise tippfirma Audes helilabori spetsialistidega.
«Selle eest, mida ma helis kuulen ja hindan, võlgnen suuresti tänu nende laborile,» nendib Toomas Lavits. «Kui istud orkestri ees, siis eristad pille: siin on kontrabass, seal tšellod ja viiulid... Taasesitamise puhul on vaja saavutada täpselt sama.»
Muusikast sündivate emotsioonide nautimist süvendab ta kahest ja poolest tuhandest vinüülpaadist koosneva koduse fonoteegi varal edasi.
Õigest helist ei väsi
Leidub muusikuid, kes panustavad õige helipildi otsinguisse sadu tunde ning ohtralt hinnalist oskusteavet ning siis kuulab keegi nende saavutatut madalas mp-3 kvaliteedis! Just nõnda see praegu paraku on.
«Digitaalsus on omaette teema,» möönab Toomas Lavits. «Audiomessidelgi tutvustavad paljud oma heli arvutitest digitaalformaadis. Põhimõtteliselt on digitaalselt head tulemust saavutada küll võimalik, aga raske.»
Näiteks kõrge resolutsiooniga FLAC-formaat võimaldab pakkuda kvaliteeti, mis on teoreetiliselt ligi kümme korda parem kui CD. Lavits teab ka CD-mängijaid, mis annavad suurepärase heli. Nii et jutt, nagu kasutaksid audiofiilid ainult vinüülplaate, ei vasta tõele.
Kust algab siis hinnapiir?
«Korralike kõlarite paari hind algab neljast tuhandest eurost,» räägib Lavits. «Odavamad kipuvad, eriti keskmistes sagedustes, olema igavamad ja tuimemad: helid ei kõla naturaalselt. Kui oled harjunud heaga, siis kehva ei taha. Kvaliteetsest helist ei väsi.»
On kõlareid, mis maksavad isegi paarkümmend tuhat eurot. Helisüsteemi valik on pikk protsess, mille puhul saavad otsustavaks isegi pisidetailid.
«Kaablite erinevusse näiteks paljud ei usu, aga kui proovida ühte mudelit ja siis teist, on vahe märgatav,» kõneleb muusikagurmaan. «Korralik heli eeldab hästi balansseeritud süsteemi. Peab teadma, millised komponendid sobivad ja millised mitte.»
Ehkki maailma kalleimale võib kulutada miljon eurot, saab Lavitsi kogemuste põhjal päris hea helisüsteemi juba kümne tuhandega.
Mõistagi valmivad niisugused tooted enamasti käsitsitööna. Seda masti firmade kodulehekülge vaadates märkad tahes-tahtmata, et kõigil on taga detailideni lihvitud filosoofia.
Kodumaine Audes näiteks kinnitab, et kõrgtaseme komponentidest koosnev kodune helisüsteem võimaldab luua realistliku illusiooni helidest nende loomulikes värvides ning kannab kuulaja ajastusse ja ruumi virtuaalsete sündmuste keskele.
Audes on veendunud, et ka praeguses info- ja helimüra täis maailmas, kus tehnoloogilised avastused on muutunud iseenesestmõistetavaks, igatseb hing kuulda tõelisi puhtaid, õhust või loodusest pärit helisid. Tootetutvustused voogavad nagu luuletused!
«Heli saab muidugi iseloomustada ka sõnades,» möönab Lavits. «Kes ala tunneb, oskab välja lugeda isegi rohkem, kui kirjas on.»
Kui pole võimalik soetada hirmkallist süsteemi, annab õppinu käe all üht-teist ette võtta ka olemasolevaga. Pealegi võib mõni vanem heliseade anda uutele ja kallitele silmad ette. Eriti kehtib see CD-mängijate puhul.
«Muusika on emotsioonide küsimus,» mõtiskleb Toomas Lavits. «Seda kuulates inimene arendab ennast. Tal tekib muusikaga side ning alateadvus hakkab kaasa mõtlema. See rahustab. Pealegi öeldakse, et muusika tõstab intelligentsust. Kvaliteetses muusikas on ruum ning mis peamine — elu.»
Mulle meeldib väga Audese labori peaideoloogi Alfred Vassilkovi mõte, et helidel on suurem efekt, kui suudame oma kiires elutempos viivuks aja maha võtta ja kuulata, millest need kõnelevad.
ARVAMUS
ANDER EIGO,
melomaan
Kui sattusin esimest korda kuulama sellist helisüsteemi, tekkis samasugune tunne kui Aasias kohalikku toitu proovides: korraga on suus soolane, hapu, magus, mõru...
Varasematest kogemustest ma midagi niisugust ei mäleta. Esimest korda oli käes kogu bukett! Tundus, nagu oleksin elanud terve elu kurdina ja hakanud alles nüüd muusikat kuulma. See oli lausa müstiline kogemus.
Ei raatsiks enam niimoodi elada, et ei kuula korralikku muusikat. Muidugi on võimalus käia kontserdil ja kuulata lemmikartiste. Ostad siis plaadi ja tahad kogetut uuesti läbi elada, aga endist elamust ei saa. Kvaliteetse tehnikaga on see kummatigi võimalik.
Meie muusikud panustavad palju loomingu salvestamisse stuudios, käivad küll Saksamaal, küll Soomes ning teevad tohutult tööd. Paraku on sellest vähe kasu, kui kuulame tehnikaga, mis pole võimeline seda esitama.
Ei tasu unustada, et loomulikkuse etaloniks jääb alati inimhääl ja naturaalpill, mida me live'is kuuleme.
Konkreetse teema juurde tagasi tulles võiks küsida, kas algataja pidas põrandakõlarite puhul silmas selliseid või selliseid? Kas tuba oma suurusest olenemata on naabruskonnas, mis suuremaid konflikte tekitamata ka lubab keskmisest valjemalt kuulata?
rex, ma olen üsna 99,9% kindel, et teemaalgataja ei saa aru, mis see sinu selline või selline küsimus siin tähendab ja miks sa seda küsid. küsimus oligi ju sisuliselt selles kui suurt kõlarit panna sellise mahuga ruumi.
nende tubade ja asumisega on muidugi ka nii, et aegajalt ja endale aru andes saab muusikat valjemalt kuulata tegelikult ka korteris. ei pea seda lihtsalt tegema iga päev, tunde järjest ja võimalikult hilje õhtul, öösel. aga konflikti tekkimisest või mitte tekkimisest rääkimine läheks siin teemas küll juba liiga ot'ks! _________________ "There will be an entire generation of deaf audio enthusiasts who were brought up on CD players and Best Buy receivers, electronic music and so on. These people won't know good sound if it bites them in the ass, so in the end the industry wins."
Mul on suur elutuba. 29m2. Microlabi Solo7C. Paiknevad toa keskel kahel pool telekat kuna telekas on mõtteliseks toa poolitajaks, ühel pool telekavaatamine, teisel pool arvutimajandus. Vaheseinu pole. Jumal tänatud et pole, siis oleksid uued kõlaridki liiga suured.
Helinduse alal olen võhik, aga ühte oskan küll öelda, Asi pole selles kui suured ja millised kõlarid panna, kõigepealt on küsimus muusikamaitses. Kes kuulab vaikselt, kes keerab volüümi põhja. Kes mängib arvutiga. Ise olen vaiksem kuulaja. Ei meeldi üldse tümakas. Samas olen kindel et kui paneksin kõlarid toa otsaseina nurkadesse siis selleks et teisel pool hästi kostaks, peaksin kuulama kindlasti kõvemini. Samas, minu kõrvale sobib 30 +/- 2 pügalat suurepäraselt. Tuba muusikat täis ja rohkem ei taha. Loomulikult aja jooksul kindlasti süües isu kasvab Kõlarid tuleb valida selle järgi mida kuulad-teed. Teleka vaatamiseks ühed, arvutist muusika kuulamiseks teised. Konkreetsed Solo 7C mõõtu kõlareid ei saagi tegelikult desktopi kõlareiks nimetada, liiga suured võrreldes pisikeste aktiivsete kopsikutega. Suuremas ruumis on asja eest siis suured kõlarid. Enne Solo 7-t oli mul kasutuses muusikakeskus, mille 15w kõlarid siis tegid "muusikat". Kui volüümi juurde keerata siis lärmi tegid piisavalt, aga mitte heli.
Riiulikõlarid? Sobivad siis kui ruumipuudus käes.
Kes tahab aga tugevat tümakat, siis ostku korralik subwoofer kõlaritele juurde.
Kokkuvõttes, kõlareid tuleb valida nagu autot või arvutit: vastavalt vajadustele ja võimalustele leida kompromiss. Kujunduselemendina on mõlemad ilusad, nii hästi disainitud riiulikõlarid kui ka põrandakõlarid- Korralikud põrandakõlarid tahavad paraku ka korralikku toidet. seega selleks et see ära tasuks, tuleb kooslus hoolikalt kokku panna.
Minu järgmine samm on DVD mängija aastast 2003 välja vahetada HiFi klassi DVD mängija vastu. Põrandakõlariteni jõuan, kui kunagi selleks raha rohkem üle jääb.
Mul on suur elutuba. 29m2. Microlabi Solo7C. Paiknevad toa keskel kahel pool telekat kuna telekas on mõtteliseks toa poolitajaks, ühel pool telekavaatamine, teisel pool arvutimajandus. Vaheseinu pole. Jumal tänatud et pole, siis oleksid uued kõlaridki liiga suured.
Helinduse alal olen võhik, aga ühte oskan küll öelda, Asi pole selles kui suured ja millised kõlarid panna, kõigepealt on küsimus muusikamaitses. Kes kuulab vaikselt, kes keerab volüümi põhja. Kes mängib arvutiga. Ise olen vaiksem kuulaja. Ei meeldi üldse tümakas. Samas olen kindel et kui paneksin kõlarid toa otsaseina nurkadesse siis selleks et teisel pool hästi kostaks, peaksin kuulama kindlasti kõvemini. Samas, minu kõrvale sobib 30 +/- 2 pügalat suurepäraselt. Tuba muusikat täis ja rohkem ei taha. Loomulikult aja jooksul kindlasti süües isu kasvab Kõlarid tuleb valida selle järgi mida kuulad-teed. Teleka vaatamiseks ühed, arvutist muusika kuulamiseks teised. Konkreetsed Solo 7C mõõtu kõlareid ei saagi tegelikult desktopi kõlareiks nimetada, liiga suured võrreldes pisikeste aktiivsete kopsikutega. Suuremas ruumis on asja eest siis suured kõlarid. Enne Solo 7-t oli mul kasutuses muusikakeskus, mille 15w kõlarid siis tegid "muusikat". Kui volüümi juurde keerata siis lärmi tegid piisavalt, aga mitte heli.
Kas sa pöörad neid kõlareid siis vastavalt sellele, kas istud telekat saadates selle ees või arvuti juures teleka taga? Taustmuusika või jutusaate kuulamiseks kärab ehk toa muusikat täis laskmine küll, aga kui HiFi mingil kombel mängu tulema hakkab, saab määravaks ka selline mõiste nagu helipilt.
Pane mingi pilt või skeem oma toa paigutuse kohta. Hetkel jääb arusaamatuks, kas teler on keset tuba telerilaual ja kõlarid seal kõrval maas või on mingi pikem laud või kapp ja kõlarid ka seal peal?
ab79 kirjutas:
Riiulikõlarid? Sobivad siis kui ruumipuudus käes.
Need ongi sul ju suht riiulikõlarid.
Spoiler
PS. Eks arusaamu toa ergonoomilisest sisustamisest ole muidugi erinevaid.
Niisiis lihtne skeem on manuses joonistatud.
Vasakul pool siis diivan ja selle ees TV koos kõlaritega. Asuvad nurgariiulitel umbes 50cm kõrgusel põrandast.Telekas on oma laual kõlarite keskel paigutus umbes sama nagu su viidatud pildil, ainult et ei ole seina vastas vaid keset tuba. Paremal pool siis kollane kast ehk arvuti asukoht. Vahemaad suht tühised tegelikult. Riiulikõlarite all pidasin silmas väiksemaid "lamavaid" kõlareid. Solo 7 kannatab isegi põrandale panna, aga ma ei tea, ma leian et parem kui nad on riiulil, enam-vähem kõrvade kõrgusel kui istun.
Kõlareid ei keera ringi. Milleks?Tahtsin lihtsalt öelda, et saab ka tagasihoidlikumalt. Arvuti taga olles on mul muusika tegelikult tõesti taustaks, aga rohkem vaatan muusikavideosid ja siis tõesti kuulan.
Helipildi osas jään vastuse võlgu, aga eile katsetasin oma Panasonicu DVD pleierilt ühte kontserdi DVD-d ja sai selgeks, et kõlaritest vaat et olulisem on ka heliallikas. DVD pleier läheb väljavahetamisele.
No OK päris neljakohalise summa eest DVD mängijat ei osta, aga leidsin uue kompromissi PIoneeri DVD näol, mille moonutus on samuti 0,0065%, peaks sobima. Enamikel tavaklassi seadmetel ju THD 10%.
Kõlarite täppispaigutust tuleks tõesti planeerida kui tahad ruumilist heli- minu puhul ei mängi see rolli, sest üks kõrv kuuldeaparaadiga ja teine on kurt-ma ei saaks 3D-st mingit mõnu. Mis ei tähenda, et ma üldse vahet ei tee- Uute kõlaritega hakkasin tegema küll. Ma ei ole audiofiil, aga lihtsalt see lärm telekast hakkas ära tüütama.
Microlabi kastid ei ole küll teab mis disainelemendid, aga oma põhitöö teevad minu jaoks ära. Märksa raskem oleks kõlareid paigutada kui on mingid kolmnurksed-koonusekujulised jne kastid. Audiofiil naguniil raha kokku ei hoia, aga ma ei saa nii.
Lihtsalt ütleme nii: Jõudis kätte aeg, kus ka "vaesem" mees saab natuke rohkem endale lubada. Oleks mu elustiil teine st mängiks arvutiga või kuulaks rohkem mp3-sid siis vaevalt et oleks selle jaoks need kõlarid ostnud. Aga mulle on oluline lihtsalt see et saaks telekast normaalse stereo, kuna Microlab on saanud kiidusdõnu, valisin need.
Oleks võinud ka 150€ panna magama mingi kodukinojuustu peale, aga ma tean, et see ei tasu ära. MU õde ostis kunagi Philipsi "kodukino", mis heli asemel lärmi teevad.
7.1 kodukinoress oleks minu jaoks mõttetu raiskamine- kuulmisprobleemide tõttu.
Muu jutu kontekstis tundub see veidi kahtlane ponnistus. Kui praegune mängija pole just mingi prügimäelt leitud täielik saast, siis vaevalt, et uus mängija helikvaliteeti kuuldavalt mõjutab. Kuidas ta üldse signaali välja saadab? On neil kõlaritel digisisend või on pleieril analoogväljund? Enamasti on kontsert-DVD-de enese kvaliteet kõikuva/küsitava väärtusega... Vähesed pakuvad täielikku audiofiilset elamust.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Kui seal videos mingid kriteeriumid tõesti paika pandi, siis tundub sama loll jutt kui kord telekapoes, kus mulle püüti selgeks teha, et 50-tollise teleka vaatamise jaoks pean lossi omama...
Peaasi, et variandid on teada. Erandeid leiab alati.
vms... (selja taha ma siiski ei asetaks).
oma tegevuse 50hz peal lõpetab ära 6.5" element põrandakõlari kastis. ning jah, see on tõesti optimaalne, selles osas olen küll nõus.
Spoiler 