[Ho Ho]

Pulk kulub oluliselt kiiremini kui ketas

[maazik]

Tõsi ta on, et kulub. Ketas on kiire ja vastupidavam, kuid kunagi kulub temagi.

[vedurijuht]

Mida Ylmf OS 3.0 op-süsteemist arvate? On keegi seda proovinud?
http://www.ylmf.org/en/

[aht0]

[Dogbert]

ylmf kohta võib lugeda siit: http://www.winmatrix.com/forums/index.php?/topic/27490-chinese-pirates-launch-free-windows-xp-clone-built-on-ubuntu/

Kui Hiina tarkvarapiraate usaldad, et nad sulle koos ossiga mingit built-in troojat ei kingi, siis miks mitte proovida. Open source puhul üdjuhul kehtiv avalikkuse poolne kontroll on antud juhul kehtiv niivõrd-kuivõrd - source on open, kui oskad hiina keelt. Enamus tõenäoliselt ei oska. Nii et kui usaldad teatud-tuntud Hiina vuffeltarkvara müüjaid, siis jamade puhul süüdista iseennast.

[kabush]

Märgin ära, kuna sai läpparile fedora 16 peale lastud ja nüüd peaks tutvuma selle linuxi maailmaga (asjalikud lingid ja et teine kord kiirelt üles leiaks )

[marxveix]

[Dogbert]

Ei, mul ei ole selleks põhjust. Aga ma ise ei kasutaks. Seal ei tundu tugevat rahvusvahelist community't taga olema (vist), keda usaldada.

[Etz]

[Dogbert]

Ja kust sa tead, et kui ta täna on tumm, et siis homme ta järsku jutupaunikuks ei muutu?
Igaks juhuks panna virtuaalis käima ja kuu aega tiksuda lasta ilma torkimata, Wireshark salvestab kogu vahepealse liikluse? Ja siis kukud analüüsima?

[Etz]

[Dogbert]

Jah, aga milleks sellega jamada, kui on olemas usaldusväärsed alternatiivid? Mõtet oleks sel ainult siis kui see oleks eesmärk omaette. Mu algne jutu mõte oligi see.
Ma saan aru, kui pakutaks tasulist tarkvara tasuta, nagu nad varem tegid Windowsiga - siis oleks nagu mingi motivaator olemas, aga nüüd on see ju Ubuntu, mis nagunii on tasuta.

[Etz]

[JOKKER666]

Ubuntu vs Mint

Viimasel ajal eriti jäänud silma minti kiidulaul. Minu arusaama järgi pea samad asjad - töölauad teised. On neil mingit suuremat vahet?

[Riivo]

[kaabakas]

Tavaline mint on tehtud ubuntu baasil, nii et mootor ja käigukast on sama. Töölaua vahe on jah põhierinevus, olgu ta siis tehniliselt suur või väike. Algaja jaoks on see siiski ilmselt ainuke erinevus üldse! Aga see töölauandus on tänapäeval paras seebiooper, mida osad väga südamesse võtavad.

Ubuntu alustas gnome2 töölauaga, mis oli traditsiooniline ja hea lihtsuse/põhjalikkuse tasakaaluga. Ubuntu täiendas seda aja jooksul ka imho päris kenade detailidega. Aga ubuntu boss shuttleworth ei saanud gnome tegijatega läbi, ja gnome ei teinud ubuntu täiendusi ametlikuks. Selle peale otsustas shutlleworth teha täitsa oma töölaua, hoorade ja blackjackiga. Niimoodi sündis unity, mis sai ubuntu default töölauaks.
Aga unity oli paljude meelest liiga blond ja rikkus tööviljakust. Seetõttu hakkas suur hulk ubuntu kasutajaid otsima alternatiive. Variant oli kasutada ubuntu peal edasi gnome2'te. Aga probleem oli selles, et üsna varsti said gnome mehed valmis gnome3 ja viskasid gnome2 üle parda. Aga gnome3 oli paljude meelest liiga blond ja rikkus tööviljakust.
Seetõttu kolis suur hulk inimesi väiksemate töölaudade peale, nagu xfce või lxde. Võibolla polnud need nii põhjalikud, aga vähemalt olid need traditsioonilised. Teised polnud võibolla traditsioonilised, aga vähemalt polnud need blondid.
(Kde4 peale ei kolinud keegi, sest gnome ja kde rahvas saavad omavahel läbi nagu siga ja kägu. Peale selle on kde rahvas loobunud kasutajate meelitamisest. Nad elavad nimelt kerges nostalgias, meenutades kde3 hiilgeaegu ja pöörates järjest vähem tähelepanu kde tegijate juttudele tulevikutehnoloogiatest. Tegelikult on kde muidugi jätkuvalt põhilisi töölaudu.)
Minti mehed igatahes nägid kogu seda pornot ja otsustasid ka midagi teha. Teeme oma gnome2!, nad otsustasid. Niimoodi sündis mate töölaud, mis kannab edasi gnome2 vaimu. Aga sellest polnud veel vähe. Teeme oma gnome3!, nad otsustasid. Niimoodi sündis cinnamon, mis usub, et gnome3 on tegelikult korralik töölaud, kui sealt blond välja rookida.

Mis on jutu moraal? Seni kuni linuxi kapotialuses veel väga ei orienteeru, tasub mõelda rohkem töölaudade kui distrote erinevustest. Töölaudu on jätkuvalt vähem kui distroid, mis teeb valiku lihtsamaks. Ja kindlasti mõjutab töölaud töötegemist ja hakkamasaamist palju rohkem kui distro.

[JOKKER666]

Kas 64bitise masina puhul peaks eelistama 64bit linukseid praegusel ajal või ikkagi 32?

[DigeBeni]

... kui masinas on 4GB või rohkem mälu võiks kasutada 64bit süsteemi, kuid tingimata ei pea sest tänapäeval osatakse ka 32bit süsteemi jaoks suurem mälukogus läbi PAE funktsionaalsuse söödavaks teha:
https://help.ubuntu.com/community/EnablingPAE/
https://help.ubuntu.com/community/32bit_and_64bit

[illukas]

kui prose toetab siis igaljuhul 64 bitine OS... ei ole vaja seda emuleerimist/translate siia vahele. mäluhulga baasil ei maksaks valida
64 bit on kiirem ka, videotöötluses tunned kõige enam vahet

Vahet tänapäevl enam pakimajanduses ei ole ja minul tunne, et 64 bitiste kasutajaid on rohkem juba. Ise ei ole mitme aasta jooksul enam 64 bitise linuxi "uudsusest" tulenevaid pakkide puudusi tundnud.

[DigeBeni]

... mitte, et see oma netbookiga esimesi sammme tegeva linuxikatsetaja jaoks midagi tähendaks ...

[illukas]

otseselt ei tähenda talle tõesti midagi, kuid kui vaadata kaugemast perspektiivist siis ta:
*suurendab 64 bitise kasutajaskonda mis omakorda aitab kaasa suuremale arendusele jne..
*64 bit on tulevik 32 bit võiks tasahilju suremise poole hakata minema
*saab kasutada riistvara võimsust mis pakkuda on
32 bit only softi on nii väheks jäänud, et ei ole enam mõtet 32 punnitada
*jne...

[haha20]

Lugesin teema läbi, huvitav arutelu.
Kasutan Fedora 17 netis käimiseks ja muuks windows-i dual booti-ga.
Gentoo linuxit oleks päris huvitav õppimise eesmärgil kasutada, aga tavaelus ei kujuta ette, kui tuleb näiteks videodriveritepaketi või mõni muu uuendus, pead ise käsitsi kõik paketi sõltuvused uuesti kompileerima, või saab ta siis ise automaatselt samade seadetega uuendatud ?

[illukas]

tänapäeval käib ikka automaatselt uuendamisel

[kaabakas]

Gentoos on see asi alati automaatselt käinud. Kõige lihtsamal tasandil on sinu ülesanne lihtsalt anda käsk et uuenda draivereid, kõik sõltuvusprobleemid jms lahendatakse 99% sinu eest. Gentoo kasutamine õppe- või muul eesmärgil võib muidugi eeldada sinna oma nina veidi vahele toppimist või muidu endale elu raskeks tegemist Soovitan

[haha20]

Hmm ok, seega uuendamine ei ole probleemiks.
Mul lihtsalt meeldib, et kui kõik on latest, greatest, up to date, on the edge.
Hetkel kasutan Fedora linuxit just seetõttu, kuna seal on uuendused kõige kiiremad tulema, näiteks hetkel on kernel versioon 3.5.4-2.fc17.x86_64.
Kui rohkem vaba aega kunagi tekib siis plaanin Gentoo linuxit veidi õppida, esialgu virtuaalmasinas, muidu vb. rikun boot menü ära .