[Dirty Harry]

Francois Ferracci tegi lühifilmi tulevikust kus saab kohe peale pildistamist fotot vaadata, jagada, organiseerida, töödelda hologrammina ning mis ohud varitsevad. Või äkki see polegi väga kauge tulevik, on hoopis olevik? Kas Sinu fotodest on juba varukoopiad olemas? Kas analoogfotograafial on veel oma koht ja roll tänapäeva maailmas?

http://www.petapixel.com/2012/09/24/lost-memories-a-sci-fi-short-film-that-weighs-in-on-film-versus-digital/

(või peaks selle liigutama hoopis kuhugi uudiste alla või hoopis võitlustandrisse?)

[Heineken]

Üsna huvitav tõesti...

Enda tähtsamatest fotodest tegin varukoopiad hiljuti õnneks ära, kuigi neid vahepeal juurde kogunenud, millest peaks tegema...

Iseenesest kahju, et filmile klõpsutamine pikemas perspektiivis veidike hinnakas on.

[Tiim]

vanemad inimesed armastavad ikka reaalset pilti käes hoida. Mis seal salata, endalegi meeldib vanu albumeid lehitseda. Ei tahaks uskuda et hetkel Eestis on olemas kuskil täiesti tavaline majapidamine, kus pildialbum puudu on. (või olen ma liiga naiivne?)

[Heineken]

Mõnes mõttes võiks seda lugeda ka innustuseks lihtsalt rohkem väljatrükke teha oma piltidest, mida ma kahe või kolme käega pooldan.

Kahjuks pildialbumid pigem jäävad veidike vanematesse aegadesse... st. alles need ilmselt on, lihtsalt väga palju uusi ei kiputa tegema as far as I know. Muidugi see ei tähenda, et üldse ei tehta, lihtsalt vähem kui minevikus, arvatavasti.

Iseenesest hea väljatrükk näeb alati parem välja kui pilt ekraanil...

[Pets79]

Päris huvitav jah... Ega väga usu, et digitaalmaailm 100% kaoks, need asjad on ikka päris vintsked.
Samas kasutan praktikat, kus kord poole aasta/kvartali lõikes vaatan digipildid üle (Palju on neid kurivaim...) ja paremad panen paberile. Teisest küljes albumeid avan samuti max kaks korda aastas... kuid digipildid käin tihedamini läbi (no kaustade pealkirjad vähemalt).
Oman kogemust, kus 70% paberi peal pildid hävisid maja põlengus. Järgi jäid ainult vanades fotoalbumis tihedalt koos olnud pildid (jah ääred tumedad aga alles). Kindlasti oleks selles sündmuses jäänud alles digildid mis pilvepeale paigutatuna oleksid.
Seega tuleks vaadata pigem milline oht on tõenäolisem ja sellest lähtudes riske maandada.

Film suunab oma mõtet pigem ikkagi suhtlemise alustaladele - räägi/suhtle inimesega vahetult. Läbi võrgu tundmatutelt/kaugematelt tuttavatelt like otsides ei asenda see lähedase vahetut soojust/hoolitsust jne tundeid. See magnettormi jutt on sisse toodud lihtsalt ilmekaks näitlikustamiseks, et tuua selgem näide.

Aga püüa nüüd magnettormi juttu oma vanaemale rääkida (kindlasti ütleb, et jah magnettormid olid ka siis - sinised esmaspäevade kaasaegsem/hilisem põhjendus....)