[Noname]

Sa räägid muusikamaitsest juba, sinna vaidlusesse ma küll ei läheks. Mõttetu jutt.
Helikvaliteet = võimalikult reaalne tagasiesitus pillidest, signaaligenekast vms allikast. Sagedusriba on kõige olulisem osa, muu omab väga vähe tähtsust selle kõrval.

[WAV]

[ranel]

No aga mis siin rääkida ? Kuulates on aru saada, et asi on piirajas ära käinud(nn tümpsu osa tuhm) ja sama asi ka graafikult näha. Ju siis asi on liiga vaikne tundunud ja nn volüümi juurde keeratud. Puhas digitaliseerija viga.

[WAV]

Olemuslikuks täpsustuseks:

Teisel näitel on esimesega võrreldes:
-1) Dünaamika oluline vähendamine ehk üles kokku-kompresseerimine,
-2) Sagedusriba subjektiivne avardamine ehk bass-boost ja treble-boost,
-3) Neutraalne CD-sound (vs. esimese näite Vinüüli-sound), kuid master-magnetlint on sama,
-4) Kindlasti veel üht ja teist sätitud selleks, et kõlaks tänapäeva kuulajale atraktiivsemana...

[ihvike]

[WAV]

[ihvike]

WAV, selles paraku ei ole mõtet Noname'i või teisi siinseid foorumikasutajaid süüdistada. Me siin nagunii teame kõik, et tänapäeval kiputakse kohati heli üle võlli keerama. See aga ei muuda fakti, et tänapäevased salvestusvõimalused on palju-palju-palju-palju paremad, kui sajanditagused, võib isegi öelda, et digitaliseerimise ja taasesituse etapis juba üle vajaliku täpsuse - edasine numbriline areng ei anna midagi. Ja tehakse ka tänapäeval tõesti vapustavalt häid salvestusi, mille kõrval see Edisoni rull on sisuliselt ebameeldiv müra.

[WAV]

[Smith]

[ihvike]

Muusikaga on asjalood nii, et minevikus tehtud hea muusika on nii-öelda akumuleerunud, mistõttu jääbki selline imelik mulje, et kõik head lood tehti vanasti ära. Tegelikult on ikka nii, et igal ajal tehakse nii saasta kui head ja viimast muidugi vähem kui esimest. Selline see meie muusikamaitse juba ongi. See jutt, et tänapäeva noorus on hukas ja head muusikat enam ei tehta jne... Mõelge veidike ise ka, mis mulje selline hala jätab

[NATAS999]

Tänapäeva ja vana aja vahe on see, et siis ei saanud igaüks pille kätte, seega kvatiteet jama arvelt oli väiksem. eks paska toodeti ka siis, kuid meie ei tea sest enam midagi, kuna paska ei säilitatud ja vajus unustusse. tänapäeval toodetakse samamoodi väga head ja uut muusikat, ka rocki, tuleb lihtsalt süveneda sellesse maailma rohkem, kuulata kohalikke tegijaid, kelledest mitte keegi peale neid lives näinuna ei pruugigi midagi teada. muusika tööstus ja raadiod lämmatavad lameda popi ja diskoga olulise osa muusikast ära. joonistatakse lollile tibile mingi tulnuka nägu pähe ja ongi platinum album/singel valmis.

[Noname]

WAV, Sul on suured eelarvamused, milleks inimesi neid tundmata nii sildistada. Pean heast salvestusest väga lugu ja üldjuhul tunnen selle ka ära.
Ei kuula kunagi bassi või treblet peale keeratuna jms. Kui mängija ei mängi asja õigesti või on source sitt ma parem jätan kuulamata.
Pooled tänapäeval tehtavad salvestused (vahet pole kas varasema muusika digitamine või uue salvestamine) on tehtud küsitavalt ja ebaloomuliku/kehva jms kõlaga - ei vaidle vastu.
Kuid uuema tehnikaga tehtud head salvestused on väga head, oluliselt paremad kui vanad salvestused, eeldusel, et inimfaktor on oma töö õigesti teinud.

Toon veel norimiseks tsitaadi Sinult endalt:

[WAV]

[sakinaga]

Tänapäeva muusikat veidi kaitstes on minu arvates ikkagi ka uusi või vähemalt veidi erinevaid ideid. Ise olen laval olnud Urmas Sisaski "Missa nr 5" tarbeks, väga nauditav 34 minutit. Kuigi sellest on juba nii mõnedki aastad möödas kõlab see siiamaani kõrvus kui eile ja sisaldas väga huvitavaid mõtteid. Teiseks näiteks bänd Nightwish, ei hakka uurima kui üle keeratud nende plaadid on ent lood kui sellised on omapärased ja sisaldavad kindlasti uusi ideid. Loomulikult võib iga käigu või akordi jaoks leida vanema loo, kus seda kasutatud on, kuid igas loos on käikude ja akordide järjestus unikaalne.

Kirikuraamatu kohta niipalju, et paljud tänapäeva lood on lihtsalt nii keerulised, et neid oleks kirikus ebarealistlik laulda.

[Maldur]

[Noname]

Maldur, no tõesta, et ei andnud juurde. Tegemise rõõm oli tegelikult selle puhul kõige olulisem.

[tahanteada]

Musa-ajaloo vaidlejad, keerake Youtube lahti , lööge sinna aastaarvud a 50-tst kuni a 90-teni ja siis vaadake järgi, kui palju vana kraami on osatud säilitada ja mis on nüüd Youtubesse üles riputatud.

Nii, et pole midagi, et kõik on ajahõlma vajunud ja keegi ei tea millestki midagi. Olen enda 60-70-80 te omaaegsed kuuldud lood praktiliselt kõik Youtubest üles leidnud, küll üksikute lugudena, küll isegi tollaste täispikkade kontsertite salvestustena.

[sakinaga]

[NATAS999]

tahanteada, pidasin silmas pigem ikkagi 16-18 sajandi kraami. tollest ajast ma arvan, et 99.9% muusikast on kaduma läinud. youtube näitamise eest oleks see aeg risti löödud ja põlema pandud ketserluse ja musta maagiaga tegelemise eest.

[Maldur]

[WAV]

Lisaks eespool pakutud edisoni silindri, vinüüli ja CD ajastute näidetele...
Täienduseks (ja nooremale põlvkonnale tutvumiseks) ka ühe olulisema mitu aastakümmet valitsenud helikandja, shellac-grammofoniplaadi (78rpm) helinäide...

Näide on aastast 1930 kui edisoni silindrite ajastu oli juba muutunud shellacplaatide ajastuks. Tegemist on tollase tüüpilise keskmise helikvaliteedi näitega, reaalselt võis see ka kõikuda suurtes piirides, leidus mõnevõrra paremaid ja puhtamaid eksemplare aga teisalt ka veelgi hullemaid. Selle ajastu lõpus ca 1960 oli juba saavutatud natuke parem helipilt, kuid mitte ka oluliselt, kuna salvestuskandja põhiolemus jäi ikkagi samaks.

- Sagedusriba on märgatavalt avaram, "soojem" ja metalse kõla probleemi enam pole.
- Dünaamika on enamasti ca 10...15dB, mis on hädapäraselt rahuldav, kuid paraku tagasikäik kehvema suunas.
- Mürade iseloom ja suhteline nivoo meenutab aga juba praepannil rasva säristamist.
- Mittelineaarmoonutused (klirrmoonutused) on väga suured, tõsiselt kõige rohkem häiriv aspekt.

Näites on kaks ca 30 sekundilist lõiku (erinevatest lauludest) järjest kokkupanduna. Seda salvestust on juba võimaluste piires restaureeritud filtrite abil (kummalgi lõigul veidi erinevate sätetega), kuid päris viimase tehnoloogia hi-tech smart-protsessingut pole rakendatud. Ega muidugi sellega ka väga palju imet siin ära ei tee, ilma laulu ennast juba kahjustamata.

http://www.upload.ee/files/2643954/shellac1.wav.html
shellac1.wav 11MB

[Noname]

Aga tänapäeval on nii: http://www.upload.ee/files/2643979/living.ape.html
Ja on oluliselt parem kui ükskõik mis muu möödunud ajastu kvaliteet.

[WAV]

[tahanteada]

WAV: Väikse ääremärkusena, Professionaalses kõrvakuulmise kontrollis kasutatakse veel siiamaani heliallikana klaverit. Samuti kasutatakse sertifitseeritud mõõtemikrofoni, sertifitseeritud võimendit ja sertifitseeritud kõlarit. Ja siis seda heli kuulatakse. Nii, et ei pea sugugi kõrva testima "konservhelidega", eriti veel siis kui pole teada, mis tehnikaga ja mismoodi need konservid üleüldse valmistatud on. Hilisem analüüs näitab selle konkreetse lõppkonservi analüüsi, mitte ei näita seda, millest see konserv kokku on keedetud ja kuidas keedetud.

PS: Aga mis muusikutesse puutub, siis nemad saavad ju ka alati võtta akustilised pillid ja nende saatel esineda, siis pole mingit probleemi, et keegi midagi vahepeal töötleb ja konservina esitab.

[Noname]

Wav, novot. Mina kuulan sellise kvaliteediga muusikat ja ma ei näe põhjust muretsemiseks.

[tahanteada]

Loodetavasti kasutate testimistel ikka korralikke, mitteoksüdeeruvate sisesoonte ja varjestutega High-End Audiokaableid. Ei räägi asjata, hiljuti lagunes üks tavapärane peenike audiokaabel näppude vahel, kuna oksiid oli sisu "ära söönud" . Ja kaabli sees oli selline "tugev, rohekas, oksiidiollus".

Hiljuti sai muidu just loetud tiba uuema aja kaablite tehnoloogiate kohta ja on näha, et võitlus käib justnimelt materjali puhtuse ning mitteoksüdeerumise nimel:
1. Link: http://www.nordost.com/
2. Link:
Our Ultimate Silver Audio Cables use 99.99% Pure Silver / Copper , which are cryogenically treated for unmatched sound quality from your high end audio system.
http://www.ultimatecables.com/
-----------------------------------------
Ja kellel pole kodus High-End spetsiaalselt kaablite testimistehnikat, siis ehk sobib ka vanast ajast pärit kaablite testmisvõte:
1. Kaablisse lastakse ristkülikuline impulss.
2. Ja siis kaabli teises otsas vaadatakse, mõõdetakse, et mis välja tuleb:
- kui signaal on moonutusteta ristkülik, on kaabel korras.
- kui signaal on moonutunud, siis on kaabel praak ja kasutuskõlbmatu.

[Maldur]

tahanteada, kas selle peale ka tuled et on ka vahe tavalistel OEM kaablitel, mitte kõik nimelt pole algselt toodetud vaselaadse olluse tahkunud koorikust, mõned on ikka ka lihtsalt korralikud kaablid kuid ilma helendavate kuulsate kirjade ja muu butafooriaga.
Ning see ristküliksignaaliga testimine - see eeldab ostsillograafi ja vastava tasemega generaatori olemasolu, pakun et mitte igal audiohuvilisel pole sellist laborivarustust ette panna. Nagu ka seda va highend kaablite testimise seadmestikku... btw ehk oskad nimetada mõnd selleks orienteeritud seadmestikku audiokaablite testimiseks?

[WAV]

[Noname]

Kui palju sa suhtled 15-20 aastastega, et sellist juttu räägid? Asi pole üldse vanuses alati on olnud seltskond kes peab helivaliteeti tähtsaks ja kes mitte. Nii on olnud enne youtrubi ja tuleb pärastyoutubi.

OT: Ma jätan jah kuulamata kui kvaliteet lool ei sobi. Delete koheselt - olgu film, muusika või pilt, sitta ei tarbi.

[Sold OUT]

Kaugel ei ole ju see aeg kui kogu kodune muusikakogu saadi raadiost lindistades ning arvestades seda, et ühele lindile läks kokkuvõttes 2-3 või isegi rohkem ringe peale lindistades ning tulemus oli nagu oli... mida te siis tegite... jätsite ka kõik kuulamata?

[tahanteada]

Väikse kõrvalmärkusena, tavalindile salvestust kasutatakse siiamaani ja mitte kuidagi ei suutnud kõikvõimalik digi-salvestus seda välja suretada.

Põhjus on proosaline, lindisalvestusi osatakse pikaajaliselt säilitada, digisalvestusi veel aga mitte.

[salatoimik]

[WAV]

[Petz]

[Maldur]

[quote="Petz"]

[Smith]

Kompress peaks olema seda (võib-olla) vajavasse seadmesse sisse ehitatud. Ideaalis veel reguleeritav/väljalülitatav. Ja on ainult üks, maksimaalse dünaamikaga salvestis, mida siis kuulaja kas telliskiviks kokku pressib või kuulab seda nagu ta on, vastavalt oma "maitse-eelistusele".


Unistada ju võib...

[sakinaga]

See oleks mõistlik lahendus sel juhul kui internetiühendus oleks piiramatu ja seadmete mahud kolossaalselt suured. Tänapäeval see nii ei ole.

[Maldur]

Tegelikult on ju digitaalne lahendus selleks täiesti olemas, kuid vaid kodukino huvides rakendatud - misiganes nimi kellelgi pandud aga mõte selles et n.ö. öösel vaatamisel kompresseeritakse dünaamikat vastavalt kasutaja valitud ulatuses kokku. Ei näe küll takistust et mis iganes digiseade võiks sellist on-the-fly seadistatavat kompressorit omada. Ainus takistus on siin tegijate tahtmine (tegijate all pean silmas nii muusika produtseerijaid kui seadmete tootjaid).

[sakinaga]

Kui palju kaaluks keskmise filmi audiorada kompressimata kujul? Ja kui selliseid radasid on näiteks 2 tükki? Ehk peaks pilti ka kompressimata kujul näitama?

[Maldur]

[NATAS999]

Maldur, kui isegi prose tootmises hoitakse kokku IHS paigalduse pealt (tina>odav TIM), mis siis hiina sangadest rääkida. mõne sendi kokku hoidmiseks tehakse mida iganes.

[Petz]

[quote="Maldur"]

[Maldur]

Võltsi on neil omajagu tegelikult. Mõni asi aga on küll juba ok kui tegu mõne live event salvestisega. Korduvväljaanded aga kipuvad olema lihtsalt (ja ka valesti) upsamplitud materjal. Dünaamika osas aga pole seal suurt vahet, materjal on ikka suht samasse auku kui CD korral. Bitid ja rate'd ainult näevad erinevad välja.

[ihvike]

Kes pidevalt Elfat ei jälgi, siis seal kujunes välja üks vägev teema kaablite erinevuste kuuldavuse kohta http://www.elfafoorum.ee/threads/63586-Kaablid-ja-audiofiilsus-(eraldatud-m%C3%BC%C3%BCgiteemast)
60. leheküljel ja sealt edasi ka jutt ühest reaalsest pimetestist, mille tulemus pole küll nii statistiliselt kui ka metoodika eripärade tõttu päris piisavalt veenev, kuid siiski väga huvitav info, mis võiks ajendada veel rohkem teste korraldama.

[Noname]

Näib juuksekarva lõhkiajamisena. Need kes ei taha uskuda, leiavad alati mingi võimaluse seda mitte teha ja vice versa.

[ihvike]

Huvitavat lugemismaterjali. Peale NwAvGuy müstilist kadumist on üks uus särav täht tekkinud - http://archimago.blogspot.com/2012/12/high-bit-rate-mp3-survey-is-up.html

[ihvike]

Üks huvitav asi oma kuulmise testimiseks - https://www.goldenears.philips.com
Alguses tundub jube lihtne, pärastpoole läheb kohati väga tõsiseks asi. Aega võtab ka isuga, ilmselt seetõttu on praeguse seisuga ainult 480 inimest Golden Ears tasemeni jõudnud.
Julgustuseks võib aga öelda, et enda puhul piisas Denon AH-C351K in-earidest ühe kehva sahiseva integreeritud helikaardi taga, seega mingit imetehnikat just vaja pole.

Kui asi valmis, siis saabub e-mailile selline ilus kiri:

Spoiler

EDIT: teema selle kohta head-fi's http://www.head-fi.org/t/702404/philips-golden-ears-challenge . Sealt on huvitav lugeda, kuidas paljudel on sellega ikka suuri raskusi ja aega kulub päevade kaupa. Ise sain hakkama umbes 2 tunniga, kuna selliseid asju, millega ka mõni vale vastus sisse lipsas, oli väga vähe. Kõige keerulisemad on 128 kBit/s mp3 tuvastamine ja EQ boost/cut.

[olavsu1]

ihvike, see on karm, ma selle pooleli jätsin seal, kus küsima hakkas kõrgemate sageduste kohta, kus mul on kuulmislangus. esimene ülesanne oli väga kerge.

[ufo56]

Ei tea mis seal keerulist on. Z5500 kõlarid ja mul 20 minutiga pool läbi. Kõige keerulisem oli see "coloration" osa. 6-5db oli väga raske vahet teha.

[ihvike]