[Petz]

Selline loll küsimus, millele kusagilt konkreetset vastust ei leia...

Kui HD on jagatud ainult kaheks, teisele partitsioonile plaanis ainult andmeid panna.
Tean nende põhimõttelist erinevust, võimalusi, jne... aga kumb oleks siiski eelistatud ja miks?

WinXP

[airm]

vahet ei ole igas mõttes...
kuna kui partitsioonid paika paned ja failisüsteemi peale paned,
siis on niikuinii selleks korraks kõik.

primarit on vaja arvutimaailmas ainult kust arvuti saaks buutida, ja et see oleks tavaliselt esimene.

[loox]

[RCC]

vahe seisneb hilisemas taastamise keerukuses. extendedi kasutatakse selleks, et laiendada primary kuni 4 partitsiooni piirangut. see jupitamine oli moes 20 a tagasi nüüd võetakse lihtsalt teine ketas, mis ühtlasi suurendab kiirust ja käideldavust

[Petz]

[RCC]

kui sa leiad et muu jutt on mööda, siis sa ei ole asjast üldse aru saanud. seega loe mu eelmist vastust ja täpselt nii oli/on. winn buudib sul enivei ainult primary pardi pealt. igasuguste mutikate utikate ja buntu ubuntudega boodid ka logicalidelt, aga selline jupitamine on ajast ja arust.

[Petz]

[RCC]

esiteks, sul on jälle see igavene kuskilt kuuldud meetod et reinstalli tehakse formatiga, reinstalli ei tehta formatiga. reinstall tehakse nii nagu re-installi tehakse. 32 bitisel saad otse c:\install\ kaustast lasta, 64 bitiste puhul on odavam cd-lt lasta. seejuures jääb kogu staff alles, süsteemikas on mingi väiksem ja kiirem ketas kus süsteem on mul alati fat32 (win7 -seda kahjuks enam ei võimalda, aga seda ma ka ei kasuta) sellel kettal on süsteem ja lisaks träni ja nüüd kõik see muu staff hakkab olema ketas1, ketas2 kuni ketasniipalju kui mahub. läpaka puhul on seda keerulisem teha, aga selleks on reinstall õige reinstalli moodi. seejuures ei ole olnud mul vaja reinstalli teha isegi siis, kui vahetub platofrm - amd >intel või vastupidi, või lisandub mõni uus/teine kontra, millele on vaja olemasolev süsteem migreerida eelmiselt konrtralt jne. ei mingeid formatte või re installe, süsteem peab toimima ja töötama kuniks ketas või masin rikki läheb. katsetamise ja rämpsu jaoks on lihtsalt teine arvuti.

partitsioone saad teha winni vahenditega kuni 4, sellest 3 mas ongi extended > kuhu omakorda 4 logicali, et laiendada partitsioonide tegemise võimalusi. loomulikult on mõistlik mõte teha primary, sest nii saad oma vinni masinat kuhugi mujale lihtsamini migreerida ja kui vaja siis rikkiläinud failisüsteemi ka taastada.see ketaste jagamine ei ole muide mingi hea tava, vaid tulenes asjaolust, et varasemad süsteemid ei tulnud toime suurte ketastega, NT3, NT4, kui oli vajadus kasutada näiteks fat failisüsteemi. kui on ikkagi soov saada veidigi suurem töökindlus, siis võetakse lihtsalt teine ketas ja hoitakse oma staffi seal. läpakas on piiratud võimalustega nii ehk-naa, aga kui ma läpakat installin, siis ma ei kopeeri seal mitte midagi edasi tagasi, kõik jääb alles, isegi vanad profiilid , programmid jne, loomulikult enne seda tehakse ära mõningane eeltöö ja muudetakse/tõstetakse kaustad "käsureal" ringi.

[loox]

Kommenteeriks ka spetsialistidele lisaks.

Kui on kindel, et kettale üle 4 partitsiooni ei tule, siis pole mõtet extended partitsioonidega asja keerulisemaks ajada.

Mingi kahtlase kala puhul reinstalli tehes on nn. intelligentne reinstall poolik lahendus, sest jätab tavaliselt ka kalad alles. Format ruulib sellistel juhtudel.
Teise kontrolleri/emaplaadi peale migreerudes saab muidugi ainult Windowsi eelneva konfimisega läbi, eeldusel et litsents seda lubab.

Fat32 kui mitte-žurnaaliv failisüsteem on ajast ja arust (loe: saadanast). Fotokatesse ja telefonidesse ehk sobib oma lihtsuse tõttu.

Ketta partitsioneerimise vajalikkusest saab aru igaüks, kes on pidanud opsüsteemi vahetama/uuendama. Samuti kaitseb see süsteemiketta täiskirjutamise eest suvalise träniga, mis süsteemi maoli tõmbaks.
Samas on õigeks jagamiseks vaja natuke ettenägelikkust, et ükski partitsioon liiga väike ei saaks.
See, et Windowsis kasutajate stuff sügaval süsteemipartitsioonil istub ei pane veel vihma altpoolt üles sadama. Internet on My Documents-i migreerimise teemasid täis.

Igasugused upgrade-naljatused on ainult inimeste lõbustamiseks mõeldud ja lõpevad enamasti puhta installiga. Põhjuseks on see, et võimalikke stsenaariume on liiga palju selleks, et neid kõiki ette näha/läbi kontrollida jõutaks.
Standardinstalli stsenaariume on üks või paar, ja need on ainukesed, mis tõeliselt läbi testitakse.

[Ho Ho]

Mainiks ka seda, et kui tulevikus tekib plaane "live" süsteemis partitsioone poolitada-liita-muuta siis on kõvasti lihtsam seda teha, kui sul on kas ainult primary või siis üks staatiline primary + posu logical partitsioone kuna primary-logical partitsiooni omavahel kokku kleepimine on pehmelt öelda keerukas.

[RCC]

mismoodi partitsioneerimine kaitseb süsteemiketast täiskirjutamise eest? ma võin ju teha kettale kuni tähiseni Z jaotusi, aga täituvad nad kunagi ikka ühtemoodi. erinevate jaotustega läheb alati mingisuguseks siblimiseks, et kuhu annab veel paar kilobaiti pigistada. opsüsteemi vahetades, uuendades ei ole jagamine miskipärast vajalik, nii on ühel kettal, 1 pardiga elanud win95, mis installiti w98, mis asendus kunagi 2000, pluss > analoogilised tsenaariumid. kõik installid on puhtad ja ei ole mingeid kalasid, mida paaniliselt kardetakse, kui ise seda teha ei oska , mitte kuidagi moodi ilma formatita, on muidugi iseküsimus. ja fat32 on tavalisse masinasse ideaalne, see surnaaliv on windowsile vaja ainult selleks, et tal koguaeg midagi teha oleks, mis avaldub küllaltki suures jõudluse languses.

[Ho Ho]

Nuh, eks ta siis natuke ikka kaitseb, kui igasugu ajutised kataloogid, program files ning kasutajate kodukataloogid teistele partitsioonidele paned. Iseasi palju sellest kasu on kui win niisamagi kipub pidevalt kasvama kettal.


fat32 sureb halva õnne korral juhusliku elektrikatkestusega. Loomulikult mitte alati kuid pole palju vaja, et see juhtuks. Kiiruse koha pealt on NTFS parem, kui su kogemus räägib muud siis tasuks teha reaalseid mõõtmisi ning baseerida arvamus noil, mitte eelarvamustel. Ühtlasi ka fragmenteerub FAT32 kordades kiiremini, kui NTFS. Praegusel ajal vast suurimaks fat32 miinuseks on aga faili suuruste piirang. Selle puhul pole sul võimalik vähegi kaasaegsema arvutiga hibernate't kasutada, tõsisemate tegevuste puhul võib ka swap faili suurus piirama hakata.

[RCC]

hibernatet ei kasuta, kuna masinad peavad olema 24h koguaeg saadaval, fat on siiski kiirem kui jutt on väikestest volüümidest, juhusliku voolukatkestusega on juhtunud nii, et ntfs on korduvalt sassis olnud, fatiga on vähem muresid. fragmenteerumine ei puhu enam pilli, kuna sellise koguse juures maht/vs kiirus on vahe minoorne. kui klastri suuruse enamvähem paika paned, siis ei ole ohtu et sa oluliselt kaotad, optimaalseim oleks mõlemile 16 aga enamasti on see 32 õige kaitse tagab ikka päkkupp, sellest ei pääse nagunii.

[WAV]

FAT'i puhul üks oluline pluss siiski oli/on - seda sai katkimineku korral ka kõige primitiivsemal vahetul moel käsitsi ära remontida. Vaja vaid mingi "fat-viewer" utiliit, mis näitab igat klastrit ja tema sisu nii nagu see kettal füüsiliselt ka paikneb, lisaks ka FAT'i enda kataloogiplokki. Aega võib küll võtta see klasterhaaval ketta läbiuurimine, kuid samas on see elementaarselt lihtne nagu exceli tabel.

Üldiselt juhusliku elektrikatkestusega FAT'i katkimineku parandamine on väga lihtne toiming. Enamasti tekib viga FAT'i juhtploki sabas olevas erilises üksikus sektoris, kuhu kirjutatakse pidevalt hetkel vaba oleva kettaruumi (partitsiooniruumi) suurus. Kuna Windows kipub seda numbrit aga omakorda enda mälus puhverdama ja ei kirjuta reaalajas FAT'i sisse, siis sedasi ootamatu voolukatkestus ketta pinna kasutatud/kasutamata alade mittevastavuse tekitabki. Selle vea parandab utiliidike, mis loeb FAT'i kataloogiosa uuesti sisse ja seda summeerides-lahutades genereerib uuesti reaalsusele vastava tühja mahu osanumbri. Põhimõtteliselt ScanDisk saab üldjuhul ka sellega hakkama, kuid suurema mahuga FAT partitsioonidel keeldub see toimetamast (vähemalt need versioonid, mis olid tuntud enne XP'd).

[Ho Ho]

[WAV]

[HacaX]

FATi parandamisest veel niipalju, et seda saad ette võtta suht suvalise OSi all. NTFSi tugi kipub sõltuma NTFS-3G installitusest.
Ja muidugi see teema, et mitte-primaarset parti ei kipu Winni installerid esimese valikuna installimiseks pakkuma.