[henry300]

Tere! Nimelt on plaan ehitada ise valmis üks korralik teleskoop. Aga selle jaoks vastavate läätsede otsimine ei ole eriti vilja kandnud. Äkki keegi foorumlane teab mingit poodi kust oleks võimalik osta kumer või nõgus läätsesi. Äärmisel juhul kui Eestis selliseid asju ei müüdagi tuleks ehitada peegelteleskoop, niiet ehk teab keegi ka kus võiks müügiks olla nõguspeeglid (nii umbes 7-15cm diameetriga) Oleks väga tore kui keegi hädast välja aitaks!

[Fortran]

Usun, et mingisuguseid läätseid/peegleid valmiskujul Eestist eriti ei leiagi. Kindlasti on keegi, kes tegeleb selliste aksessuaaride edasimüümise või ka käsitööna valmistamisega. Kui finantsvõimalused ei piira, siis on võimalik saada teenust (aga ka lihtsalt infot) firmast Baltiklaas. Muidugi on olemas ka kõikvõimalikke väiksemaid klaasifirmasid, kuid arvan, et enamus neist sellise geomeetriaga tegelda ei soovi. Aga võib huvi mõttes muidugi päringu esitada, näiteks firmast Marepleks (http://www.marepleks.ee/)

Isiklikult arvan, et sellised komponendid nagu okulaarid ning peeglid/läätsed peaks ikka tellima juba teleskoobi jaoks mõelduna. Siis on eksimisruumi vähem. Võid kontakteeruda sellise kodanikuga nagu Martin Vällik, veebis on tal ka oma sait: http://www.teleskoop.eu/ Tema oskab täpselt öelda, kust ja mida on kõige asjalikum tellida. Näiteks oma teleskoobile olen soetanud vene optikat - töökindel, mõistlikult konkureeriv hind ja investeering kindlasti pikemaks ajaks. Monteeringu ning toru valmistamine on märksa lihtsam - selle kohta leiab huvitavaid lahendusi elementaarse guugeldamisoskuse abil. Keraamika ja metall on materjalide osas ilmselt kõige mõistlikum lahendus.

Võimalus on muidugi ka teleskoop nullist peale oma kätega meisterdada. Seda on üks mulle tuttav inimene kunagi teinud. Lugeda saab sellest siit: http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artiklid.html?teema=Astronoomiline+abimees&nr=5&aasta=2000 Kindlasti on mitmed standardid muutunud ja arenenud, kuid käsitöö kontseptsioon on sellel lingil hästi välja toodud, kui lähtuda, et käsitöö ei tähenda tehases tööstusliku pingi poolt valmistatud detaili.

Ühesõnaga - kui mina ehitaksin teleskoobi, teeksin seda ikkagi peegelsüsteemi (reflektor) abil. Miks ta on parem või halvem võrreldes refraktoriga, on iseküsimus, kuid tehniliselt on peeglitega mängimine ilmselt lollikindlam. Odavam tuleb see töö samuti.

P.S. Tasub mõelda ka sellele, et teleskoop vajab aeg-ajalt häälestamist ehk kollimeerimist. Seega peab välja mõtlema reguleeritavad kinnitused peeglite või siis läätsete jaoks. Kujutan ette, et see on päris problemaatiline, nii et mingil määral peaks ikka ostma jupid valmistoodanguna.

[henry300]

Suur aitäh tagasiside eest! Ise olen ka rohkem reflektor teleskoobi ehitamise poolt, aga pole siiani lihtsalt ühtegi poodi leidnud kust sellist peeglit osta. Aga loen kindlasti läb ka selle nullist oma kätega meisterdamise loo. Ehk muutub asi veidi selgemaks.

[Dogbert]

Ma lugesin huvi pärast läbi - ikka hästi hull töö on see käsitsi lihvimine. Pensieas ehk leiad nii palju vaba aega . Lisaks on vaja materjale ja töövahendeid, mida just poest ei leia. Isegi sobiva tööruumi leidmisega on jama.

[Fortran]

Täpselt, käsitsi meisterdamine on pehmelt öeldes tülikas ... Ja koduste vahenditega ei ole võimalik protsessis endas asja adekvaatselt testida. Ja peeglitooriku hind on kindlasti selline, et väiksemgi viga hakkab valusasti rahakoti pihta käima.

Aga oletame, et konkreetse teema algataja ostab mingisuguse komplekti läätseid/peegleid. Sellisel juhul võib uurida lähemalt ka Dobson-tüüpi teleskoobi ehitusvõimalusi. Tehniliselt on see ilmselt üks lihtsamaid. Vikipeedia link: http://en.wikipedia.org/wiki/Dobsonian_telescope

Aga rõhutan, et guugeldamise teel tuleb esile ideid, mida ei kujutagi ette. Ehitamisel on kasutatud igasuguseid materjale, aksessuaaridest ka veoautode velgi ja kanalisatsioonitorusid.

[henry300]

Läksin ikkagi läätsteleskoobi teed. Aga on tekkinud paar küsimust: poeteleskoobi toru sees on iga natukese aja tagant mustad vaherõngadrõngad, mille sees on augud, kust valgus läbi läheb. Väike joonis ka: http://www.upload.ee/image/2708380/Untitled.png Mille jaoks need vaherõngad on? Kuidas arvutada iga rõnga augu diameetrit? Kas lihtsalt nii, et kui näiteks oletada, et toru pikkus on 80cm, läätse dia on 10cm, siis poole toru peal(ehk 40cm peal) oleva vaherõnga ava diameeter on 5cm, et valgus veel täpselt läbi mahuks ja rõngas valguse teele ette ei jääks? Oleks tore kui keegi oskaks aidata!

[Dogbert]

Kui läätse fookuskaugus on teada, siis on ju lihtne arvutada, kui suur on kujutis x cm kaugusel läätsest. Ja rõnga (seibi vms) ava peab sellest sutsu suurem olema. Vaja neid tõenäoliselt torusiseste hajunud valguse peegelduste püüdmiseks/vähendamiseks.

[henry300]

Selge, tänud! Ekslikult olen arvanud, et kõik kiired, mis pealäätse läbivad, koonduvad lõpuks ühte punkti ehk fookusesse. Tegelikult tuleb välja, et kõik kiired koonduvad hoopis mingile näilisele pinnale fokaaltasandil. Kuidas selle pinna diameetrit välja arvutada - sõltuvad sellest ju teoreetiliselt torusiseste vaherõngaste avade diameetrid? Oleks taaskord vastuse eest ülimalt tänulik!

[Spezz]

http://www.funsci.com/fun3_en/tele/tele.htm ?

[aixi]

Aga kas sfääriliste peeglitega nii saab peegeldada ühest peeglist teise et kui viimasest peeglist vaatan paistaks peegeldus sama suurelt nagu esimeses peeglist vaadates.

[Fortran]

[aixi]

Mõtlesin midagi sellist et kui peegli ette panen mingi asja näiteks 30 cm kaugusele et seda siis peeglitega peegeldades näekin seda kujutist viimasest peeglist et oleks samuti 30 cm kaugusel mitte meetri kuigi viimane peegel asub esimesest sellel kaugusel.