[Tõnis7]

Tere,
seoses kooliga proovin läbi erinevaid andmebaaside harjutusi kuid skeemide tegmisel pole eriti tugev. Tegin siis ühe ülesande valmis äki mõned teadjamad foorumlased oskavad nõu anda kas ma tegin õigesti või mitte



Lahendus:

Tarnimine ([Klient]FK, [LaadimiseSadam, Laev, LaevaMaht, SihtSadam]PK,LaevaOmanik, Kvaliteeditunnus1,Kvaliteeditunnus2,Kvaliteeditunnus3,EkspertiisiKuupaevLaadimiseSadamas,
EkspertiisiKuupaevSihtSadamas, EkspertLaadimiseSadamas,EkspertSihtSadamas)
Leping (Klient, LepingNR, LepingTyyp)PK
FirmaAadress (Telefon, Aadress, Linn, Maa, indeks)PK
Klient (KliendiFirmaNimi, FirmaAadress)FK
Arve ([Klient, LepingNR, LepingTyyp]FK, [Maht, Praht]PK, Summa, Kuupäev, Tarnimine)

[laurx]

märgin. ehk tuleb sia veel miadgi huvitavat.

[Tõnis7]

up

[napoleon]

Hetkel väga ei süvenenud, päris õigesti tegemiseks on ka ülesandes natuke vähe infot, aga vaata nüüd ise oma lahendust:
Tarnimine ([Klient]FK, [LaadimiseSadam, Laev, LaevaMaht, SihtSadam]PK,LaevaOmanik, Kvaliteeditunnus1,Kvaliteeditunnus2,Kvaliteeditunnus3,EkspertiisiKuupaevLaadimiseSadamas,
EkspertiisiKuupaevSihtSadamas, EkspertLaadimiseSadamas,EkspertSihtSadamas)

tahad siis öelda, et sama laev võib sama marsuuti ainult ühe korra sõita? Kuupäevi pole su mudelis üldse, kui oleks, siis põhimõtteliselt võiks PK-s olla lisaks kuupäev ja sequence number kuigi mina kasutaks pigem genereeritud unikaalset numbrit. Üldiselt on selle PK-ga nii, et kui saab, on hea kasutada seal tõesti reaalseid veerge mitte genereeritud id-d, aga seda vaid juhul,kui PK saab kokku panna mõistlikust hulgast veergudest.

Kvaliteeditunnustega on juba ülesanne kehvake... kui see on tõesti number 0...n, siis võib ka nii, aga enamasti on see siiski viide teise tabelisse,kus vastav klass kirjeldatud on. Kui pole 110% kindel, et neid ekspertiise ainult kaks korda tehakse, teeks mina selle jaoks üldse eraldi tabeli, et saaks vajadusel ka kasvõi poole sõidu pealt ekspertiisi teha ilma et baasi muutma peaks hakkama.

Klient (KliendiFirmaNimi, FirmaAadress)FK

kliendil peaks olema mingi parem unikaalne tunnus kui nimi. Enamik süsteeme kasutab genereeritud koodi, aga kui piirad valiku ainult Eestiga, sobib põhimõtteliselt ka äriregistri kood.

Arve ([Klient, LepingNR, LepingTyyp]FK, [Maht, Praht]PK, Summa, Kuupäev, Tarnimine)

väga kummaline PK. Arvel peab olema number ja lihtsama süsteemi puhul võib see olla ka PK. Keerukamas süsteemis võib PK-s olla lisaks veel finantsaasta ja muid tunnuseid.

[lehm2]

Parema ülevaate saamiseks võiksid joonistada olemisuhte diagrammi või andmebaasidiagrammi. Töövahendiks sobivad näiteks Argo UML, Astah jne.

[NextGen]

mul Samuti üks kergem üleassanne lahendada, aga kuna algsed õppetunnid on vahele jäänus siis on raske ise alustada.
Ülesanne ise siis selline:
Antud järgmine AB skeem

KLIENT(KlientNumber, Nimi, Tel, email)

PÕLETI(SeeriaNumber, Tüüp, Versioon, VäljalaskmiseKuupäev)

REGISTREERIMINE(KlientNumber FK, SeeriaNumber FK, Kuupäev)

PÕLETI_REMONT(ArveNumber, SeeriaNumber FK, Kuupäev, Kirjeldus, Maksumus, KlientNumber FK)

Kui saaks miskid koodijupid notepad sketsina, oleks väga tänulik.

Koostage SQL päringud järgmise info saamiseks

1. 2007 aastal registreeritud põletite seerianumbrid ja registreerimise kuupäevad.
2. Põletite arv tüüpide kaupa. Vastuses peab olema iga põletitüübi jaoks selliste põletite arv.
3. Kõikide klientide nimed ilma kordumiseta, kes registreeris põletit kuid pole remondi järgi pöördunud.

[neros]

Soovitaks natuke foorumi reegleid lugeda - kooliülesannete lahendusi ei pakuta. Lisaks alustuseks SQLi põhimõtted läbi lugeda: http://www.w3schools.com/sql/default.asp
JOIN, WHERE, COUNT, DISTINCT võtmesõnad vihjeks.