[Tanel]

link :: Microsoft


Täna tähistatakse ülemaailmset intellektuaalomandi päeva (World Intellectual Property Day). Intellektuaalomandi päeva eesmärgiks on teadvustada seda, kuidas piraatlus kahjustab majandust ja pärsib innovatsiooni. Eestis on ligi pool kasutusel olevast tarkvarast piraattarkvara, 2010. aastal oli mõõdetav kahju piraatlusest ligi 17,5 miljonit eurot.

"ZeroTurnaroundi peamised tooted, JRebel ja LiveRebel, on B2B tooted ja nende piraatlus ei ole nii populaarne kui tavatarbijale suunatud toodetel. Siiski peaks Eestis ja Baltikumis tarkvarapiraatluse teadvustamisega tegelema,“ rääkis Toomas Römer, tehnoloogiadirektor ja üks asutajatest ettevõttes ZeroTurnaround, mis võitis 2011. aastal Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aasta innovaatori auhinna. „Tihti ei saa inimesed aru, et tarkvara loomine on kallis ettevõtmine ja varastamine pärsib seda. Loojad peavad omalt poolt tagama, et toote saaks seaduslikust kanalist kätte mugavamalt kui piraatkanalist, muidu harjumusi ei muuda. Kohvikus ollakse nõus ostma 1 euro eest kohv, telefonimängu sama raha eest osta ei raatsita. Poes ollakse nõus kingadele välja käima 60 eurot kaheks hooajaks, aga aastase tarkvaralitsentsi eest sama summat mitte,“ nentis Römer.

"Pidev investeering arendusse võimaldab klientidele pakkuda uusimat tehnoloogiat ja tarkvara. Võib öelda, et innovatsioon moodustab 70 protsenti firma väärtusest - loomulikult on meie jaoks oluline kaitsa meie tootemärki piraatluse ja varguste eest, et tagada toodete jätkusuutlik areng," rääkis ärihaldustarkvara ettevõtte HansaWorld Eesti tegevjuht Kersti Uudla. "Meie partneritel on võimalik teha programmide koodis muudatusi ja lisada omapoolseid täiendusi vastavalt suunistele, parimaks kaitsemehhanismiks peame oma loodud andmebaasivõtmesüsteemi," lisas Uudla.

„Intellektuaalomandi kaitse on innovatsiooni selgrooks. Uue idee ja toote väljatöötamine nõuab aega ning raha – kui lõpptulemus lihtsalt ära varastatakse, vähendab see huvi tulevikus uute lahenduste väljatöötamisele,“ rääkis tarkvaraliidu BSA esindaja Kaido Uduste. „2011. aastal BSA poolt läbi viidud ülemaailmsest uuringust selgub, et 71% arvutikasutajatest toetab intellektuaalse omandi õiguseid, kuid ligi pooled kasutavad ikkagi piraattarkvara. Õnneks on Eestis see suhtumine vaikselt muutumas, 15 aastaga on piraatlus kõvasti vähenenud,“ lisas Uduste.

Lätis ja Leedus on piraatluse tase sarnaselt Eestiga 50% juures, Soomes ja Rootsis on 25% tarkvarast ebaseaduslik. Ülemaailmse intellektuaalomandit puudutava BSA uuringuga on võimalik tutvuda http://bit.ly/qv6rJ0 Lisalugemist intellektuaalomandi päeva kohta leiab http://bit.ly/JJF31e

[alliance]

[dud66]

[Osiris]

Jälle hakkab pihta. Jälle need kahjuarvutused.

Parem ärgu ajagu oma jonni vaid uuendagu autorikaitse asju vastavalt hetkeolukorrale.

Hea näide - tahan vaadata ühte filmi - Hugo. Eesti kinodes oli see ainult 4 päeva. Plaati siinmail veel osta ei saa - ehk paari aasta pärast. Võimalus tellida USA-st - seal on müügil. Aga jälle ei tohi - vale regiooni jaoks mõeldud. Ainuke võimalus tõmmata netist ja ära vaadata.

[furyy]

Business BSA moodi

[dud66]

Nad võiks välja ka tuua palju nad kulutavad ebaefektiivsele piraatluse vastu võitlemisele

[HellWalKeR]

Kui hetkel pauguga piraatlus kaotada siis firmad kaotavad suure osa oma tulevastest klientidest, kuna keegi ei hakka nt. Office eest maksma kui on olemas vabavaralised lahendused, millega ollakse juba ammu osavad.

[Leinö]

Its all about the money

Programme, mida lõppkasutaja kasutab, on palju, ja igaüks neist maksab kena kopika.
Win 7: 200+ näiteks.

Oleks hinnad odavamad, ostetaks rohkem.
Ma tõepoolest ostaks ise ka legaalset, kui ma ei peaks hingehinda maksma.
Win7 ostmine tähendaks, et ma pean loobuma kas autost või sööma nuudleid kuu aega.

Soft devvid on nii rahanäljas, et keevitavad mõnusa hinna masstootele otsa ja siis vinguvad, miks keegi ei osta ja miks kõik piravad.

[Tanel]

Leinö, täpsuse huvides olgu öeldud, et Win 7 OEM litsentsid maksavadki alla 100 EUR
https://www.hinnavaatlus.ee/products/Tarkvara/Tarkvara/?search=ceba0a4343957ef16d774660ab5ba49d#results
Kodukasutuses ei pea tingimata olema 7 Ultimate.

[Max Powers]

[Leinö]

Jah, OEM on sellistele, kes lähevad ja ostavad esindusest üleshaibitud lauaarvuti ja ei kavatse sellega midagi muud peale netissurfamise teha.

Ultimatet tõesti tarvis ei ole, kuid sellega on 1 hea feature: Bitlocker.
Seega jääks üle aint Win 7 Prof, millel hinnaks 199 dollarit MS kodulehel.
Kui juurde osta eraldi kettakrüpteerimine, siis tuleb hinnajärgus välja sama, mis Ultimate.

[eShelobik]

Leinö, rahapuudus ei saa õigustada vargust..

[WAV]

[Leinö]

Asi ei olegi selles, asi on hinnas.
Kui palju kasutakse Windowsi OS?
Palju nad on müünud seda sellise hinnaga?

Point ongi selles, et inimesed ei jõua tolle hinnaga osta endale legaalset tarkvara ja seetõttu pirataksegi.
Filmid-sarjad-mängud samamoodi.
Kättesaadavus on keeruliseks tehtud.
Game of Thrones esimene hooaeg karbis 32$ Amazonis. Tellin raudselt. Kuid sellega läheb aega (transport kestab teinekord nädalaid).
Kui tahan online osta ja kohe alla tõmmata, siis erinevate seriaalide jaoks peab olema 150 erinevat kontot, mis teeb asja keeruliseks.

Mängud: viimasel ajal on tulnud hunnik üleshaibituid mänge, ilma demo/betata ja maksab siis 50-60€.
Ei julge osta siga kotis.

[Tanel]

[Leinö]

Ja nüüd vaatame, kes on suurimad pirajad...

DIY turg.

Ja mille pärast?

Kuna tarkvara hind on meeletu.

[Etz]

Leinö, Hea et sulle üldse midagi pakutakse...

[Leinö]

Ei reklaami, ise kasutan enamjaolt vabavara ja free editioneid.

jah, Etz, liigud sinnapoole kuhu tahan jõuda.

Soomlaste 25% vs Eesti 50%.
Vaadake palgavahet. Oleks meil Soome palgad, oleks meil ka piratarkvara hulk 25%


http://www.nationmaster.com/graph/cri_sof_pir_rat-crime-software-piracy-rate
Vaadake seda listi. Võrrelge madala piraatlustasemega riike nende palkadega ja sama ka kõrge piraatlustasemega riike nende palgatasemega.

[eShelobik]

Leinö, kinno sa ju ei ürita tasuta sisse hiilida, vaatamata sellele, et kinoskäik perega on absurdselt kallis. Mängud, filmid, seriaalid on meelelahutus ja ei ole kohustuslik. Kui sul pole raha, et meelelahutust endale lubada ja sellega varastamist õigustada... siis on midagi valesti kuskil.

Saage üle oma soome ja soome ükskord, pole seal midagi nii roosilist kui siin arvata tahetakse.

Ja mis mängud sul 50-60€ maksavad? Internetist tasuta sikutada oskad, aga odavalt osta mitte?

Ainus mäng mis 60€ eest meelde tuleb on diablo 3, blizzardi lehelt, samas eestis saab selle 41€ eest kätte. Ülejäänud mängud uuena jäävad siiski 20-30€ vahele... Ei ütleks, et ületamatult kallis, võrreledes sellega, et viimane kinoskäik 2 lapsega läks mulle maksma 30€.

[eShelobik]

[Leinö]

Jep, tõsi.
Ära tule mulle ütlema, et Sina ei ole kunagi midagi alla tõmband.
Mis sinu põhjendus on?

Ma käin regulaarselt kord kuus kinos. Vahel koos lapsega, vahel kahekesi.

Jah, ei või tõmmata, pärsib majandust ja innovatsiooni.
Selle asemel, et kaevata kohtusse tõmbajaid või tsenseerida internetti, võiksid nad vaadata sügavamale ja aru saada põhjustest, MIKS tõmmatakse.


E:
eShelobik, soomes on olukord roosilisem kui siin, sellepärast soomega ka võrreldakse

[caarel]

Tuletaks meelde, et see on paras plakatiga vehkimise päev lihtsalt. Või kui keegi soovib, siis näpuga vibutamise päev.
Suured tootjad on kõik väljendanud, et piraatlus on oluline turg nende toodetele. Ilma piraatluseta ei saaks tootjad nii suurt kasutajate hulka.

Näide eestist endast:
Toimiv rahvusvaheline agentuur. Kõik viimanegi takvara on piraaditud. Välja avatud õunakeste peal jooksev. Korraga alustas BSA jõulist tegevust. Mis toimus ettevõttes? Ülemus jooksis kabuhirmus ringi ning soovis kiiresti saada pakkumist kogu firma tarkvarale. Valida oli kas 500 000EEKu tarkvara alla või 4 miljonit trahvi. Loomulikult osteti kõik tarkvara.
Ning loomulikult osteti see tarkvara mis oli juba kasutusel ettevõttes. Mitte ainult. Ühildatud trükifailide vahetus trükikodadega ja ajalehtedega oli samuti paika loksunud. Oli juba väljakujunenud kasutus ning kokkulepped mida oleks raske muuta olnud mõne odavama tarkvara vastu.

Ilma piraatluseta poleks see agentuur valinud neid tarkvara tooteid nii kergekäeliselt mille ta oli hiljem siiski sunnitud soetama.

[salatoimik]

aga office on küll ülehinnatud. Win, mis on süsteemi aluspõhi, maksab vähem, kui mingi teksti kritseldamis soft...

Koolides võiks rohkem libreofficega seda krdi arvutiõpet teha. Eriti norm, annavad office koduseid töid, aga litsentsi ei anna. Siis suht 3 võimalust

1. pane tuimalt pira
2. maksa kena kopikas, et töö saaks tehtud
3. kasuta libreofficet, aga aega kulutad rohkem, kuna menüüd jne vähe teise loogikaga. (+ võimalus, et officega avades pole fail korrektne).

[Betamax]

[juhan1000]

Ubuntu (sisseehitatud kodukausta krüpteerimise võimalusega), LibreOffice, GIMP, jne... Milleks osta või pirada, kui sellised vabavaralised vahendid olemas on? 90% arvutikasutajatest ei vaja mitte mingisugust Windows'it ega Office'it.

[eShelobik]

[juhan1000]

[eShelobik]

juhan1000, eriti julge väide 90% ei mängi.... kui 10% arvutikasutajatest mängiks, siis oleksid riistvara tootjad ammu pankrotis omadega:D

[londiste]

sisseehitatud kodukausta krüpteerimise võimalus on see, mis kindlasti otsustavaks saab. ubuntu it is.

[Dirty Harry]

Linuxi suurim "häda" on selles, et teda ei ole sõbral-tuttaval-koolikaaslasel. Samuti on "sõber-tuttav-koolikaaslane" harjunud kasutama Piraadilahe Internetikaubamajast hangitud programme/mänge, mis pahatihti linuxis ei tööta - ehk siis inimene sooviks linuxis ka mängida, Photoshopi kasutada ja MS Officet installida. Lisaks on mõned kohad linuxis hoopis teistsugused ning varem või hiljem põrkab värske linuxi kasutaja probleemi otsa, mida ei saa "lihtsalt" ehk siis tegelikult Microsofti stiilis lahendada. Ja sinna see linux jääb...

[juhan1000]

[londiste]

Mark0, linuxi suurim häda on see, et linuxit kui sellist sa desktopil ei kasuta. distroid ja erinevaid komplekte on paras nahatäis.
miks sa piraadilahe kaubamaja sisse tood ma ei tea, kas sa saad linuxis originaalmängud paremini käima?

juhan1000, enda tutvusringkonnas ma tean ainult paari inimest, kes ei mängi. ülejäänud ainult naeravad selle üle, et arvuti on ainult töötegemiseks.

[Dirty Harry]

[juhan1000]

[TT]

[Dirty Harry]

[neros]

Oot, jälle see igivana vaidlus linux vs windows? Nojah, mis seal ikka.

Windowsis on selline väga tore framework nagu .NET. Jah, *nix-idele on Mono, aga ta ei ole siiski 100% karbonkoopia. .NET'ile on selline keel ehitatud nagu C#. Näeb välja nagu java. Aga kas Javal on selline tööriist nagu Visual Studio? Ma mõtlen siis, TÄPSELT selline? Kus sul on võimalik nii interface ehitada kui koodi kirjutada intellisense'iga ja terve hunnik muid asju (mis VS'ile tulevad näiteks ReSharperi kujul, kiirendamaks koodi kirjutamist kordades). Lisaks on VS Ultimate editionil selline lahe vidin nagu IntelliTrace. Kes ei tea, vaadake järgi. Palun väga, leia mulle alternatiiv Visual Studio jaoks mis on vabavara.

Point on selles, et vabavara ei ole suures osas (ma ei räägi kõigest vabavarast) kommertstarkvaraga võrreldav. Kommertstarkvara, mille alla pannakse tuhandeid töötunde ja mille arendamiseks kulutatakse tihtipeale miljoneid. Linuxi probleem on see, et ta on laiali jaotunud. Iga Toomas võib endale oma 'distro' keevitada. Aga miks? Ego? Või lihtsalt muudes distrotes puudub midagi mida tal väga vaja oleks? Kes teab.

Piraatlus, kui selline, aitab toodete levikule kaasa. Just seetõttu, et kui naabri-Ants kasutab piraadipoest tõmmatud vara, mitte ei lähe vabavaralist teed pidi, kui ta ükskord üles kasvab ja kuulsaks saab mingi loominguga mis ta nonde samade piraaditoodetega teinud on, ostab ta ka tõenäoliselt litsentsi, kuna kuulsus toob kaasa ka tähelepanu ning tähelepanu ajendab neid, kes tahavad kindlaks teha, et sa ikka raha maksad töövahendite eest. Sama asi on mängudega - väga paljud lihtsalt keelduvad "põrsast kotis" ostmast. Aga tõmbad mängu mitteametlikest kanalitest, leiad, et on hea, ja SIIS alles ostad. Kui meie maailm nii töötaks, oleks kõik pro .


Fakt on siiski ka see, et kui ma peaksin hakkama kas kogu tarkvara eest mis ma installin (ja mis kommerts on) maksma hakkama või neist lahti saama, ma pigem saan neist lahti, vahetan platvormi ning spetsialiseerun näiteks puhta HTML5 rakenduste kirjutamisele ümber või vahetan hoopis ametit ja whoops - ongi riistvaratootjatel üks klient kadunud, kes muidu uuendaks iga-aastaselt masinat. Ei ole ma ka ainuke kes seda teeks. Windowsi mängud jääks mängimata, brauseriomad aga mitte, ning Mac muutub järjest populaarsemaks. Pealegi on veel konsoolid olemas (kuigi mac on suurem tõenäosus, nagunii maksad )...

Pealegi - ma ei saa aru, miks liigitatakse piraatlust ikka varguse alla? Seda on leierdatud piisavalt - sa kopeerid, mitte ei võta ära. Kui ma ei saaks kopeerida, ei toimuks ka ostmist, niiet mingit kasumit nagunii saamata ei jää. Lihtsalt tulevikus on tarkvarast sõltuv klient olemas.

[TT]

[ranel]

[londiste]

[juhan1000]

madedog, kui sa vajad Visual Studiot, oled sa 0,1% arvutikasutajate hulgas, kes seda vajavad (vms väike osa) ja täiesti iseenesest mõistetav, et sa kasutad platvormi, kus selline tarkvara jookseb. Minu jutu mõte oli see, et valdav enamus inimesi ei vaja selliseid tarkvarasid ja nende jaoks on Windoosa ostmine üleliigne väljaminek. Mika nad ikka Windowsi peal on? Nagu eelpool mainitud, siis tõenäoliselt on selleks ikka harjumus ja teadmatus alternatiivsetest opsüsteemidest.

[Ho Ho]

[londiste]

muide, kuidas tasuta linux piraatlust vähendab? minu mäletamist mööda on ka linuxile litsentsiga softi, sealhulgas mitte just odavat.

[juhan1000]

[Betamax]

[londiste]

Betamax, kommertslinux või õigemini selle tugi on eraldi asi.

[juhan1000]

[londiste]

microsoft on aasta(kümne)id üritanud täpipealt sinu joont jälgida ja mitte lasta luua mõistlikku võimalust alternatiivse opsüsteemi installimiseks...

muide, ms office peaks läbi wine linuxilistel üsna ilusasti töötama.

[juhan1000]

[londiste]

juhan1000, muide oma kogemust, et kõik on piratud, ei ole vaja kõigile teistele laiendada.