[Tanel]

Pika staažiga Tallinna reaalkooli kirjanduse õpetaja Piret Järvela ning keelekoolitaja ja Eesti lugemisühingu liige Loone Ots leiavad, et laste sõnavara muutub ahtamaks, emakeel vaesemaks ja metafooride kasutamise oskus hääbub, kui sellele piisavalt tähelepanu ei pööra.

Loe edasi EPL-st.

[entr0cks]

Mul ennemini, et saan kõigest ilusti aru, aga ei vaevu ise kasutama metafoore ja loovamat teksti. Progremise viga .

[Magic]

Suht sürr mõelda jah, et mul oli emakeele kasutuse testis tugevalt üle keskmise tulemus. Eelkõige keelekasutuse ja sõnavara osas
Juba siis vaatasid, et no mida - lisaks kui kasuta tekib ahanemine ikka väga kiiresti.

[Miki-Hiir]

Mina siin sotsiaalvõrgustike süüd ei näe - lihtsalt inimeste raamatute lugemus väheneb ja internetist saadava info osakaal suureneb. Loomulikult ei ole netis leiduv info enamasti läbi käinud keeletoimetaja valvsa pilgu alt, on kirjutatud kõnekeeles, enamasti üldse võõrkeeles, tihti on ka selle võõrkeelse info autor inimene, kellele see keel pole emakeeleks ... tulemusena ongi kasutatav sõnavara väga lihtne ja ahtake.
Ega see muudmoodi ei kasva kui raamatuid lugedes ... samas mu gümnaasiumi lõpetav laps pole aasta jooksul lugenud ühtegi raamatut, raamatukokkuvõtted on netist tõmmatud ... trend kipub selles suunas olema. Vägisi lugema ei sunni ka.

[Magic]

Nii ja naa jah. Minul oli puhas silmaringi küsimus - ilukirjandus 0, aga lehed ja ajakirjad tegid ilmselt silmaringi laiemaks.
Koolis imestati top 80% tulemuse üle kuna oli teada, et ma lugesin raamatu lühikokkuvõtted läbi ja nii sain 3 kätte.
Ehk kõik suhteline - ülikoolis oli ka pull vaadata, et humanitaarist tulnute tehnilise sõnavara vaist oli 0.
Minu jaoks tegelikult savi kas üks lauajupp on laag, roov, distants, reika, laudis
Tõsised oma ala inimesed muidugi teevad urr...
----
See kohustuslik kirjandus on ju kunstiinimeste poole kaldu... ehk humanitaarsuund.
See tuleks kiiresti ära muuta ja panna sinna midagi reaalala inimeste kirjutatut.

[emty]

pole ilmselt elus vist yhtegi pal t2nava poistest sygavama t2hendusega raamatut l2bi lugenud, kirjandus kui 6ppeaine oli koolis v2ga n6rk kolm kuid l6pukirjandiga suutsin 10a tagasi hindamiskomisjonilt 85 punkti v2lja kaubelda...emalkeele kasutuse v2henemise ja madalalaubastumise p6hjuseks ei peaks ma sotsiaalmeediat kui sellist, vaid messengerilaadseid lahendusi, kus p6hir6hk on kirjavahetuse kiirusel, kasutatakse lyhendeid, ei korrigeerita kirjavigu jne...feisspuugi seinale kirjutades/pilte kommenteerides suur osa inimesi siiski kontrollib oma kirjutatu yle...iseasi muidugi, kui keeleteadmised nii n6rgukesed on, et ka kontrolli tulemusena iga teine sõna vigane on - see on aga puuduliku eelt88 tulemus...

[Magic]

Gümn osas on õnneks muudatused, aga seal ka probleem, et õpetajad pole ju uuema aja kirjandusega kursis ja nad ei viitsi ise seda lugeda. Seega tambitakse vana ja ebahuvitavat.

[upper]

vaadake ,meie raadiojaamad panevad kõva põntsu emakeelele ja muidugi kõva sõna on ka ajakirjandus ,kes lausa varrukast soristab uusi sõnu,millel ei ole eesti keelega küll mingit pistmist.sotsvõrgustikes kasutatakse pigem kokkulepitud koode,kui keelt.võõrsõnad on ka saatanast!

[ronley]

eeeee äääää lol wtf izzizzizzz et,nagu,mida

[Miki-Hiir]

[Magic]

Kirjand pole elu...seal kõva subjektiivsuse faktor. Ehk sõltub ka sellest, kes hindajad on. Seega kui seal teised 40-50 vahel siis see 65 võib saada ka 70-75 .
Mataga teema isegi huvitavam, sest tuubitakse pikki valemeid, aga vähemalt 50p saab kätte 9 klaasi valemite pealt ehk kui oskad asju teha eraldi tehetena.
Mul vaatas see eksami valve mind näoga nagu sattusin tegema kirjandit - 3 tehtega tekstülesanne oli mul 12 tehet
Mingi auguga tahuka arvutus ka 9+ ... ma lihtsalt ei teadnud valemeid, aga põhikooli omad olid siiski meeles.
---------
Samas olen ka seda meelt, et selline üldhariduslik maa gümn. on oma aja ära elanud - see lihtsalt lapsepõlve pikendus.
Ülikoolis oli isegi inseneri erialal mata 25% osas 12 klassi kordamine kuna tasemed olid nii erinevad.
Ehk nn. reaalharidus tuleks ühtlustada ja lolli eksami tuupimise asemel pigem tegeleda juba ülikooli IT, ehituse mata probleemidega. See ehk tekitaks ka huvi...hetkel väga tuim tuupimine.
Ülikoolis õpetasid füüsikud kõige paremini matat...

[Miki-Hiir]

Ilmselt füüsikutele õpetatav matemaatika on elulisem. Ise, lõpetanuna TÜ matemaatikateaduskonna, võin öelda, et ülikooli matemaatikal pole igapäevase matemaatikaga suurt midagi pistmist ... kui gümnaasiumi matemaatika on ikka teepikkused, kujundid, pindalad, protsendi leidmine ja muu sarnane igapäevaelus vajaminev, siis ülikooli matemaatika on ikka suuresti teoreetiline ... näiteks maatriksite korrutamine või logaritmid ei ole midagi sellist, mida igapäevaelus vaja läheks. Tööalaselt jah, aga see on erialane töö.

Aga kõiki valemeid ei peagi teadma, kui on olemas analüüsioskus ja loogiline mõtlemine - enamuse valemitest annab kuskilt kaudu tuletada. Valemite pähe õppimine on üks mõttetumaid tegevusi - tuleb aru saada, mis nende valemite sisu on, siis pole vaja neid pähe õppida.

[Dirty Harry]

[Ho Ho]

Internetiga pole mingit pistmist sel allakäigul, puhas silmaringi laiendamise küsimus nagu juba öeldud korduvalt siin.

Või noh, kui väga tahta võib ju panna interneti süüks, et rahvas saab vajaliku (loe: enda jaoks huvitava a'la FB, 9gag jne) info kätte väheseid kohti uurides ning loogiline, et siis jääb nii mõndagi arengus puudu.

[Dirty Harry]

[Dirty Harry]

link :: Arvutilapsed ei ole süüdi, et kool on igav

Samal teemal ka natuke teise nurga alt.

[Miki-Hiir]

Kool oli laste jaoks igav ja nõme koht ka siis kui arvuteid veel olemaski polnud. Alati on ägedamaid tegevusi.