[Tanel]

Mullu maineka Pulitzeri kirjanduspreemia finalistide hulka jõudnud Nicolas Carri raamat “Triiv madalikule” hoiatab meid interneti ohtude eest – Carr väidab raamatus, et internet sunnib meie aju teistmoodi tööle ja teeb meid rumalamaks.

Loe edasi Äripäevast.

[Mnator]

Ammuilma täheldatud, et internetisõltlaste sõnavara kipub vaesestuma. Esmajoones noorte puhul, kes varasest noorusest peale oma aega MSN ja FB taolistes paikades surnuks löövad ja ainult sealset piiratud sõnavara jäävadki kasutama.

[madd0g]

Oleneb jälle täiesti inimesest. Võõrkeelte praktikat saab, eriti arvan, et inglise keelt. Samas me loeme päris palju artikleid ja muud pahna.
Kuid pean tõesti mainima, et Google teeb tõesti laisaks. Kui midagi vaja leida siis googeldad, ja vastus olemas. Googeldatud vastused ei jää kunagi meelde nii hästi kui need vastused mida ma olen raamatut lapates leidnud.

[NATAS999]

tundub põnev teema olema. kui meelde jääb, siis teen selle raamatuga tutvust lähemalt. peale internetiseerumist tundub küll kõik lollemaks jääma, k.a. ise.

muidugi tolles artiklis selle roonemaa mõttega küll nõus ei ole, kus ta tõmbab raamatu, raadio kino, tv ja interneti vahele võrdusmärgi. "tänu" interneti võimalustele paska toota ning levitada ja järjest kättesaadavamaks muutumisele sipleme kõik, kes me vähegi uuemal ajal loodud meediat tarbime, paksu kõhulahtisuse sees. kogu sellise "info" "läbi töötamine" nüritab igasuguse mõistlikkuse alge. täpselt nagu seal artiklis kirjutatud, mandub võime kontsentreeruda ühele kindlale asjale. samas võib selline protsessimine viia edasi uuele evolutsioonile: võime protsessida korraga suurt hulka infot ning sellest pask välja filtreerida ning samal ajal tegeleda mingi kindla probleemi/projektiga ja tehes mõlemat efektiivselt. sellise tulemuseni jõudmine võtab loomulikult sadu, kui mitte tuhandeid aastaid. vahepeal peame üle elama pika perioodi idiootidena interneti külge aheldatuna tühjalt ringi tuiamise.

[Marie]

Et internetti kasutada pead õppima vägisi lugema ja kirjutama, nii-et enamus saab ikka tänu internetile paratamatult targemaks, tahab ta seda või mitte.

[Villemk2]

Mõne lõustapiibli sõltlase jutust on tõesti vahest raske aru saada. Jutt koosneb põhimõtteliselt väljenditest: ja siis ma olin nagu; ja tema nagu; et siis nagu siuke.. jne.
Lausete sõnastus jätab ikka väga soovida.

[Tbit]

Internet lollemaks ei tee aga rumalamaks küll kuna meeletule kasulikule ja veelgi suuremale kasutule rämps infole muutuvad inimesed seda filtreerides väga kontsentreerituks, ehk enam ei süveneta probleemi.
See väljendub näiteks kinnistunud arusaamades, tihti hakkavad faktid asendama kogemusi või teispidi sõnastades, silmaring on laiem kuid tajutav silmaring on ahenenud.
Mitte päris sama teema aga vahetu kogemuse paadunud arvutiinimestest võib saada autokooli autoroolis kus osadel noortel on täitsa klappidega kontsentreerumine, seda oskavad hästi tähele panna vanemad õpetajad.

[tahanteada]

Teeb inimesed tehnikast ja elektrist sõltuvaks. Lülitage elekter ja arvutid ning välja ning siis vaadake, kas suudate raamatukogust ning raamatutest / ajalehtedest vajaliku info üles leida.

[upper]

Kuna tänu internetile saab lihtsalt ja odavalt inimestel silmi avada maailmas toimuvast on teatud ringkonnad sellest tugevalt häiritud ja on alustanud interneti tsensuuri ja laimukampaaniat.Täitsa kinni ka keerata ei saa,aga kitsendusi,trahve ja õudusjutte,palju kulub.Kunagi kuulutati valss ka olevat saatanast,mine tea,ehk sealt saigi see kõik alguse.

[ahvilõust]

Vähemalt saab kiiresti ja efektiivselt info kätte. Ei pea raamatust otsima ja mitmeid lehekülgi mingid muud jama lugema.
Ja muideks paljud ei osaka ka googeldada, millisesse kategooriasse need veel kuuluvad?

[lightbluefox]

Olen selle raamatu audioversiooni korduvalt kuulanud, ei saa otseselt öelda et rumalamaks, on ju isegi väidetud, et iga uus põlvkond on eelmisest targem, aga inimese aju on plastne ja kohandub ümber vastavalt ümbritsevale. Nii on vähenenud meie keskendumisvõime, talletada palju infot, sh faktiteadmisi, kuna selle järgi puudub otsene vajadus, kõike on võimalik ju jooksvalt välja otsida, ka ju koolis juba soovitakse rõhuda mitte faktiteadmistele vaid pigem oskusele infot otsida ja kasutada. Tänapäeval saab inimene tohutult palju infot võrreldes möödunud perioodidega ja nii võib kergelt tekkida ka info üleküllus, sestap tuleks ikkagi mõelda mida lugeda ja mida mitte, Küsida endalt, mida selle lugemine mulle annab ja miks ma peaksin seda teadma?

Nii suhtudes võib põhimõtteliselt uudisteportaalid täiesti kõrvale jätta, kuna mida sa peaksid tegema teadmistega et Iraagis sai jälle 100 inimest surma või Aafrikas sündis kolme peaga elevant? Nagunii sa unustad selle info kohe, küll aga kulutasid aega selle lugemisele. Nii et loe seda mis tunned et sulle on kasulik ja annab sulle midagi juurde, kõigega ei jõua ega peagi kursis olema.

Multitasking millest ta räägib, on jah muidugi tõsine kurja juur, sest inimene lihtsalt ei suuda tähelepanu oluliste tegevuste vahel korralikult jagada, kuigi seda proovida on ju nii ahvatlev ja tulemused kannatavad...

[atari_]

Ajad muutuvad. Teadmised mida hinnati ennemuiste, pole enam nii aktuaalsed.
Olen kuskilt lugenud, et tänapäeva 10 aastase silmaring pidavat olema võrreldav 100 aastat tagasi surnud 100 aastasega. Enne kõike just tänu internetile.

[tahanteada]

Pigem võib nii öelda, et ainus asi, mida me teame, on see, kus ja millisel interneti-lingil meile vajalik info asus.
Ja kui see konkreetne link on kinni pandud või kui arvutis olevad Bookmarksid on kadunud, siis enamus infost on ka jäädavalt kadunud.
------------------
Igaüks võib teha ju ise väikse katse, mitut telefoninumbrit ta peast teab ning mis siis juhtub, kui telefon "ühel heal päeval need numbrid ära kaotab". Et kas oleme suutlikud need numbrid uuesti meelde tuletama.
Ja seda, kuidas näiteks Tallinnas ei suudeta õigeid aadresse üles leida, kuuleb üsna tihti. GPS teatab, et seda tänavat / aadressi pole ja siis ei suudeta õiget kohta üles leida. Või analoogne värk, kus GPS saadab hoopis mingile X-aadressile ja siis otsi autot ja autoomanikku mingi Y võõra maja juurest üles.
Sama asi siis, et me oleme omad elud ja saatused liialt tehnika kätte usaldanud ning kui tehnika mingil põhjusel alt veab, siis on käed püsti ja ei oska kuidagi oma eluga edasi minna.

[Marie]

[Ho Ho]

[Velociraptor]

[HacaX]

Kas keelekasutus mitte ajutegevust ei mõjutanud? 20000+ sõnas orienteerumiseks peaks rohkem ajurakke kuluma kui 2000'ga opereerimisel (eriti kui 10% sellest 2000st ei oma reaalset sisu, vaid illustreerib emotsiooni).

[NATAS999]

HacaX, pigem just vastupidi, 20000+ sõna teadmine aitab palju kergemini end väljendada = lihtsam elu = vähem ajurakkude kulutamist. 2000 sõnalise leksikoniga tekivadki sellised no ja siis noh tead küll äääää nurisünnitised või hakatakse otsima midagi võõrsõnadest ja mugandustest, mis minu jaoks, vb ka paljude teiste jaoks, jätab kohmaka mulje.

[mictsekk]

[Magic]

silmaring lihtsalt laieneb, kui teadust ei tee, siis hetke ajastu iga kell parem. Näiteks IT's ägedaid sõnu pritsiv "spets" pole ju vea lahendamise saamatuse korral tark... selle uuringu pealkiri ju väidab, et on. Samas mõni iseõppinud säga teeb ilma keeruliste sõnadeta asja korda.
Sõnavaras kindlasti tarkus ei peitu.
Hetkel ikka loogikat vaja... ja tihti ka praktikat st. loogiliselt õiges suunas lähenemist.

[luke skywalker]

[:)]

Ma ei ole viidatud raamatut lugenud, aga arvaks, et internet muudab lugejad kannatamatumaks. Info tarbimine on muutunud väga kiireks. Kui kümnekonna sekundiga asi ei meeldi, siis lugeja liigub mujale. Sisuliselt treenib internet ainult lühiajalist mälu ja hetke emotsioonide baasil otsustamist. Kindlasti muudab see inimese käitumist reaalses maailmas suurendades näiteks pinnapealsust. Olles harjunud pideva huvitava, naljaka vms viisil aju stimuleeriva meelelahutusega võib nii mõnigi loomulik/looduslik protsess tunduda kohutavalt igavana. Muutumine on iseenesest üks osa evolutsioonist ja siin ei saa kasutada sõnu "hea" või "halb". Lihtsalt nii on. Tahaks vaid loota, et see mingit suuremat jama endaga kaasa ei too. Igastahes naiivne oleks mõelda, et muutunud igapäevased harjumused meid endeid ei muuda.

[HacaX]

[LiivaneLord]

Internet sisaldab lõpmatul hulgal informatsiooni (loe: informatsiooni, mitte tarkust). Enamus informatsiooni keegi ei kontrolli, ei paranda ega korrigeeri. Lisaks on mitmed inimesed samal teemal oma "killukesi" kirjutanud, mis kokkuvõttes on mahukas tekst, mida läbi lugeda.

Minul on tekkinud seetõttu paratamatult nö "silmadega tekstist ülelaskmise" meetod, kus enamasti otsustan teksti sisu üle natuke selle algust lugedes ja kui seal eriti asjalikku infot ei leidu, siis hakkan teksti silmadega lappama. Muuseas sellega hindan, kui pikk see tekst on, mida lugema peaksin ja kas viitsiksin selle peale aega raisata. Paraku minu oskus filtreerida teksti seest vajalikku juttu välja pole eriti hea ning seetõttu jääb tihtilugu üsna mitmed vajalikud artiklid läbi lugemata. Samuti on üsna keeruline hinnata, milline tekst on õige ja milline mitte. :S

Facebook on kavalalt üles ehitatud - see näitab mingil piiratud hulgal informatsiooni ja uudiseid teiste kasutajate kohta, aga kui jõuad lõppu, siis laetakse infot aina juurde ja juurde. Facebookist hoian eemale ja teistest taolistest kohtadest samuti.

[Marie]