[tomshore]

Heli kohta review: http://www.tweaktown.com/reviews/4112/microlab_solo6c_powered_stereo_speakers_review/index5.html

Üsna pädevalt selgitatud.

[Plumbum]

[olavsu1]

Plumbum, Asiaatide muusika nautimine on põhjustanud vääriti mõistmist.

[Wiltz]

tõesti päris asjalik review twiikilinnas!

siit ka hea point, miks võibolla osadele tundub peale ostmist bass nõrk:
The first thing to remember here is that the SOLO6C is going to need a break-in period in order for the low end to sound its best. "Say what?" we here you murmuring to yourselves. Well, that's because of the stiff rubber surrounds which need to be gradually softened through use to allow the rubber to reach its normal state of flexibility, like a new pair of shoes, except not leather... and not for your feet.
Anyway, once this break-in period has been reached, some really good low bass can begin to be heard through the SOLO6C.

nende elementide puhul ma isegi pigem nõustuks selle sissemängimise teemaga, kuigi ma üldjuhul selle "vaate" eriline pooldaja ei ole. kuid solode rubberid on tõesti VÄGA jäigad!!! ja seetõttu tuleks neid algatuseks ehk tõesti paar ööpäeva lasta generaatori taha tiksuda mingi korraliku nivoo peal nii et nahk ikka vägevalt lendab

[ihvike]

Kumm ei ole nahk ega muutu kuidagi "pehmemaks". Seega kogu see jutt ja eriti just võrdlus kingadega on suur-suur pullisõnnik. Kõlari sissemängimine toimub esimese paari-kolme sekundiga, kui n-ö "spider" (mis see eesti keeles on?), mis on teatud liimiga immutatud, n-ö "katki" läheb, ehk muutub elastsemaks. See protsess aga toimub kas elemenditootja tehases või äärmisel juhul kõlaritootja tehases testimise käigus.

[olavsu1]

ihvike, kas ta alati on kumm. Ühtetel kenwood'i valjukatel millel oli kummiriba katki, paistis see mingist elastsest vahtmaterjalist olema.
Olen kogenud kuis temperatuuri kõikumine mõjutab Kummilaadsete materjalide elastsust väga suutes piirides jäigast (talvel) väga elastseni (suvel). kummivoolik on kah talvel jäik ja suvel elastne.

[ihvike]

Olgu see vahtmaterjal või immutatud riie või kumm, kõlari "vedrustuse" idee on üks - olla maksimaalse võnkeamplituudi ulatuses elastne. See tähendab eesti keeles seda, et jumala eest ei tohi seal ükski füüsiline parameeter tavalise töö käigus märkimisväärselt muutuda. Selge see, et ekstreemsed temperatuurid, niiskus, UV kiirgus, ja mis kõik veel, võivad erinevate materjalide füüsilisi omadusi muuta. Kuid võnkumine elastse võnkeamplituudi piires seda ei tee ja see on rusikas silmaauku fakt. Kui see nii ei oleks, laguneks kõlarielemendid paari kuu jooksul juppideks. Ei tundu loogiline, mis?

[olavsu1]

ihvike, ideaalis tõesti ei tohiks midagi juhtuda kuid alati pole keskkond ideaalne. Mul leidub kaks valjukat millel membraan raamiküljest lahti tulnud. Need olid olnud autos ja autoukse paugutamine on neid lõhkunud. Kummiriba pole liimitud kohe raamile vaid õhuke pabeririba on vahel, see pabeririba on järgi andnud.

Spoiler

Telekanalid on valjukategemist näidanud. Kord oli saade, kus näitas suurte ca 12" valjuhääldite tegemist. Seda sai eriti teraselt vaadatud. eriti huvitav oli justeerimine ja magneti paika asetamine. Selgus et magnet ei olegi siis magnet kui valjuhääldit koostatakse. Masinaga tehti kummilõdvik, membraan, tagumine tsenterseib, tolmukuppel, metallosad ja keriti võnkepoolid. Valjuhääldi koostamine käis juba käsitsi. Kõik liimiti paika masinate poolt märkide järgi. Kummilõdvikul oli rant mille järgi ta membraani servale liimiti, ei märganud mina, et too kummidetail oleks jäik olnud. Raamilgi oli rant freesitud mille järgi lõdvik raamile liimiti. Igasugused pilud justeeriti kindla paksusega paberiribadega. mis enne järgmise asja paika liimimist äravõeti. Kõige viimasena liimiti paika tolmukuppel ja kui liim kuivanud siis läks magneti kirjutamiseks. Kõige viimane etapp oli koostekvaliteedi testimine. Valjuhääldisse lasti 20Hz sagedusega suure amplituudiga vool sisse. Et kas lendab midagi küljest ära. Paar minutit piinati erinevate sagedustega. Kui vastu pidas siis kleebiti kiri taha ja pakkimisele.

[Wiltz]

ihvike, kas sa oled materjaliteaduste doktor? või mille põhjal sa seda nii hirmus surmkindlalt väita saad, et kohe kindlasti mitte ei saa seal midagi muutuda? oled ise mõõtnud piisavalt suurt hulka erinevaid drivereid uuest peast ja peale mõningast mängimist?

mina näiteks julgeks põmst arvata, et neid microlabi elemente võibolla isegi ei olegi käivitatud/liigutatud üldse peale toote valmistegemist ja müüki saatmist.

[WAV]

[olavsu1]

[ihvike]

Võnkeamplituud ja membraani pindala on omavahelises seoses - mida väiksem pindala, seda suurem peab olema xmax, et element madalamaid sagedusi mängiks. 6tolline element ja bass on nagunii kompromissi teema, pole erilist lootust, et odava elemendiga esituse oluliselt alla 60 Hz saaks. Siinusega membraani venitamine (ülekantud tähenduses, kuna tegelikult läheb element enne katki, kui vedrustus elastsuse piiridest väljub) ei muuda siin paraku midagi.
Siiski on olemas kalleid elemente, millel on selllises suurusklassis äärmiselt ulatuslik xmax, kuid mida seetõttu küll kuidagi ebakvaliteetseks või kesksagedustes kehvaks nimetada ei saa. Näit - http://www.scan-speak.dk/datasheet/pdf/18wu-8741t00.pdf See üks element maksab muidugi sama palju kui kolm paari solosid.

[WAV]

Põhimõtteliselt on siin füüsikaline paratamatus, mis ei olene niivõrd valmistuskvaliteedist - nimelt bassi taktis suure amplituudiga võnkuva membraani poolt kiiratavad kesksagedused "võngutatakse" ehk ristmoduleeritakse läbi selles taktis - st. erinevatel ajahetkedel on kesksagedusi kiirgav pind kuulajast erineval kaugusel, seega see kesksageduste moondumise efekt tekib just kuulaja enda kõrvas siis, mitte otseselt valjuhääldis.

[tomshore]

Olgu selle materjaliasjandusega kuidas on, minu 6C-d annavad peale 3 kuud mõõdukat kasutamist oluliselt kuuldavamat bassi välja kui algul. Peale ostu oli ka tunne, et no pole lootustki. Nüüdseks on kõik paigas. Täpset ülemineku momenti ei pannud tähelegi, sest kuulan muusikat tihti küllalt vaikselt. Break-in teooriate ümber käib muidugi paljudes foorumites/artiklites kõva vaidlus. Panen ühe suht neutraalse break-in vajalikkusest rääkiva lingi veel: http://www.premierguitar.com/Magazine/Issue/2009/Apr/Breaking_in_Your_Speakers.aspx

[ihvike]

Eks see usk on üks suur jõud, pole midagi parata.

[tomshore]

Ega see, et sa vastupidisel arvamusel oled, tee sinu väidetest absoluutset tõde, ega vastaspoole väidetest usuküsimust

[ihvike]

Et kui üks pool usub, et 2+2=5, siis - vaba maailm - las käia. Minugipoolest, mul on ükskõik, mis inimesed usuvad. Jutu mõte on aga see, et isegi kui see sissemängimise bassile positiivne mõju oleks 100% objektiivne mõõdetav fakt (mida ta ei ole), ei ole inimene võimeline oma kuulmise abil tuvastama neid muutusi pika aja vältel. See on lihtsalt täpselt samasugune objektiivne fakt nagu 2+2=4. Kui seda ei usu, siis on internet valla - enese teadmiste täiendamine inimkuulmise ja helitehnika REAALSE maailma kohta on täiesti võimalik ja soovitav.

Ma arvan, et see artikkel - http://ip565bfb2a.direct-adsl.nl/articles/urban-legends/burninlegend.pdf katab selle teema üsna põhjalikult ära.

[olavsu1]

pigem tomshore kõrvad häälestuvad kolme kuuga uuest helipildist tabama vajalikke asju.

[tomshore]

Absoluutselt on oma osa ka adopteerumisel, ei kahtle hetkekski.

[Petz]

"Sissemängimisest" võib reaalselt rääkida nõukaaegsete vene pappvaljukate puhul, mis aastakümnete jooksul tõesti servast räbalaks kulusid. Pole kuulamisteste korraldanud, aga teoreetiliselt peaks see küll sageduskarakteristikut mõjutama.

Mind muudab break in teooria juures skeptiliseks asjaolu, et valjukad kuludes alati ainult paremaks lähevad, mitte vastupidi. Miks ei toodeta siis kohe pehmema ja veidi räsitud membraaniga valjukaid?

Tõde on ilmselt ikka kusagil vahepeal - ei saa väita, et kestev deformatsioon materjalile mingit mõju ei avalda, iseasi, kas ja kuidas see kõrvaga tajutav on...

[tomshore]

Paraku läheb siin ilmselt samamoodi, nagu mujalgi foorumites, igaüks hoiab oma väidetest kümne küünega kinni Sildistab ülejäänud matemaatilisteks/füüsikalisteks võhikuteks ja nii ongi.
Kuna ihvike soovitas lahkelt end koolitada, kuulan ilmselgelt pädevama mehe sõna ja teen seda. Muidugi on ammu teada tõsiasi, et tark inimene on see, kes teab, et ta midagi ei tea. Seega, olen alati avatud teadmiste täiendamisele.

Teemajätkuks: http://www.gr-research.com/myths.htm

[olavsu1]

[exciter]

kas kaablil ja kaablil ka mingine vahe kvaliteedi poolest on?
milline võtta?
1. http://oomipood.ee/?t=k_ki&i=CBJJ-2
2. http://www.stanfordmusic.ee/et/component/virtuemart/detail/173-instrument-cables/flypage/1302-klotz-kik-15m-instrument-cable-black?sef=hcfp
või
3. https://www.elfa.se/elfa3~ee_et/elfa/init.do?item=42-203-35

NB! Otsin siis mono pulk-pulk (6.3mm) kaablit interface'i (helikaardi) ja instrumendi vahele

Tänud!

P.S. Pole nende kõlaritega küll postitus seotud, aga ei hakanud uut teemat kah tegema.

[Wiltz]

Petz, tegelikult seda ju päris kõik ja alati ei väida ka, et nad just paremaks lähevad. mina näiteks saan sellest asjast aru ikkagi lihtsalt nii, et valjuka membraani liikumine võib muutuda mingil suhteliselt vähesel määral kergemaks, see tähendab omakorda, et selle T/S parameetrid muutuvad mingis suunas. lihtsalt point on selles, et kuna damping ju ikkagi väheneb selle breakin teooria põhjal siis otsene tulemus peaks vist alati olema natuke madalamale ulatuv alumine ots. kas see just alati tähendab paremat, see on tegelikult subjektiivne.

tegelikult ei ole selliste vaidluste puhul kõrvaga tajumisest üldse mõtet midagi rääkidagi. kõrv on sellises kontekstis täielik dumbass, isegi treenitud kõrv põhjus miks mina samas usun, et isegi mingi paari reaalse mõõtetud (kõlari)testiga ei saa selles teemas lõplikku tõde kuulutada on see, et erinevaid elemente ja nende juures kasutatavaid materjale, koostamismudeleid jne on ikkagi tegelikult suht mustmiljon. sa võid kolme erinevat kõlarit testida ja saada tulemuse, et midagi ei muutunud...aga võibolla kolmekümnenda juures saad tulemuse, et midagi ikkagi muutus ja mõõtmine fikseeris selle?!

EDIT: tomshore'i viimast antud linki lugesin alles nüüd. nagu näha siis tegelikult kõigi testitud driverite TS parameetrid muutusid! ja osadel subjetidest ikka pääris suuresti! (ehk siis kohe kindlasti mõõdetavalt puhtalt kõlari helirõhu pealt, aga üsna tõenäoliselt ka kõrvaga)

[olavsu1]

Wiltz, tead. väljukad soojenevad töökäigus ja igasugused naftasaadused muutuvad pehmemaks.

Seda saab ise ka testida vaja läheb rakendust http://www.holmacoustics.com/holmimpulse.php, mõõtemikrit, head helikaarti ja uuritavat vajlukat. lisaks võiks vajuka fööniga soojaks ajada, mis tulemused siis saab.


huvitav kas Visaton B200 vajab sissetöötamist?