[Sixten]

Ma arvan, et päris mitmel kasutajal on vahel selle teemalisi küsimusi, seega mõtlesin teha teema.

Kui on ettevõte(A), mis on vahendaja. Eraisikud ostavad sellelt ettevõttelt(A) teatud toodet ning ettevõte ise ostab selle toote teiselt ettevõttelt(B) odavamalt. Kas ettevõte A saab küsida maksuametilt ka käibemaksu tagasi, kui on käibemaksukohuslane?

Loodan näha siin teemas aktiivset osavõttu ning ka küsimusi teistelt

[ThedEviL]

Misasja? Keeruliseks ajasid lihtsa küsimuse.

Ettevõte A saab käibemaksu tagasi ostusummalt, mille ta maksis ettevõttele B ning peab maksma käibemaksu müügihinnalt, mille on talle maksnud ostja.

Täpsemalt siis peab ettevõte A vahendama seda käibemaksu mille ostja on tasunud. On ka võimalusi selle mitte tegemiseks ning sellega tihtilugu kaasneb tasuta elamine riigi kulul.

[Spott]

tegelikult oleks mõistlikum enne googli otsingut kasutada. Või siis mõnelt raamatupidajalt uurida.
Aga muidu ThedEviL, vastus on õige.

[Sixten]

Spott, mille jaoks see foorum siin on siis ?

[Andrus Luht]

Sixten, asi hästi lihtne. Kõigepealt peab selle ettevõtte registreerima EMTA's KM-kohuslaseks. Peale seda hakkad iga kuu täitma maksudeklaratsioone ning sealt saad ka teada kui palju pead iga kuu EMTA'le maksu maksma. Ausalt ja mõistlikult äri tehes on sinu sisendkäibemaks alati väiksem kui väljundkäibemaks, mis tähendab seda, et nende kahe käibemaksu vahe tuleb sul iga kuu EMTA'le kanda. Kui sa mõtled aga petukaupa teha, et ostad KMiga ja müüd mustalt siis väljundkäibemaks on sul väiksem kui sisendkäibemaks ja sedasi tegutsedes oota varmalt maksuinspektori külastust.

[Sixten]

[Andrus Luht]

[KristaT]

Põhimõtteliselt on eelpool ära vastatud. Lisaks niipalju, et EMTA suhtub suhteliselt skeptiliselt värsketesse ettevõtjatesse ja nõuab hoolikat põhjendamist, miks sa vabatahtlikult käibemaksukohuslaseks saada tahad Ostulepingust ja äriplaanist võiks piisata.
Lisaks kauba ostuarvete käibemaksule saad tagasi arvestada ka kõigilt muudelt ettevõtlusega seotud kuludelt käibemaksu, aga paraku nii ta on jah, et siseriikliku müügi korral tuleb reeglina riigile käibemaksu maksta.

[Jokker99]

Kui enamik tootest teenusest läheb ekspordiks, siis väljast tulev raha on käibemaksuvaba. Nüüd seda raha siin kulutades sisendtoodete-teenuste hankimiseks tekib käibemaksu ettemaks, mida on võimalik tagasi küsida. NB!! Välismaine maksja peab andma oma km. kohuslase numbrid jms. Samuti peab reeglina arvele märkima viite eurodirektiivile, mille järgi käibemaksuimäär on 0 (Sixth EC Directive Article 21). See on täiesti seaduslik protseduur ja toimib edukalt EU sees.

Muidugi algse küsimuse püstitajale sellest vist abi polnud ...

[keevitaja]

ühendusesisese käibe korral oleks mõistlik hoida kauba liikumise dokumendid, näiteks CMR-id, laevapiletid jne, alles, kuna vajadusel peab müüja suutma tõestada, et antud kaup on riigist välja läinud. kui veoga tegeleb logistika ettevõte, siis sealt küsida konkreetse kauba liikumise dokumnetide koopiad.

maksuametile eriti ei meeldi käibemaksu tagasi maksta ning nad võivad konkrollima tulle ning vastavalt seadusele lasub tõestamise kohustus müüjal.

[erko]

[Jokker99]

Sul on 100% õigus!
(Ehk matemaatiliselt oli su väide eksumusevaba )

[kpihus]

[Jokker99]

Kui külastad EMTA't regulaarselt (sertifikaadid jms ekspordi tarbeks), küsid nõu kuidas asju korrektselt deklareerida jms. siis pole ka reeglina aktiivselt ebatervet huvi nende poolt.
Igakuised deklarid peavad olema õigeaegsed (sh välis/ühendusesisese käibe lisadeklar) ja loomulikult majandusaasta aruanne - õigeaegne, selge ja korrektne.

[korsten]

[ReneM]

[ranel]

Selline küsimus, et kui ala on vaja riigile riigilt tagasi saada 8000eur ja riigile maksta 10 000eur, kas siis saab lihtsalt 2000eur maksta ühes kuus, et liiga palju solgutamist poleks?

[Rasmus]

[ReneM]

[iceincube]

Kas keegi oskab öelda, et kas see on OK kui hostingu teenuse ostan enda OÜ arvele (tegeleb veebiga).
Meil tegelikult oma kodulehe jaoks juba on. Aga võtaksin ühe lisaks.

Tegelikult tahan nn tõsta enda isikliku domeeni firma alla. Samas räägin seal vägagi oma erialale omast juttu. Seega see on osa tegelikult nn brändingust.
Kas keegi oskab viidata seadusele mis seda reguleeriks või omaks kogemusi? Või mõtlen üldse üle ja ei ole eriti tähtis optimiseerimine.

[namstoop]

Mul iceincube sarnane küsimus tekkinud. Et kui praegu on registreeritud domeen eraisikule, aga tahaks firma omaks muuta, siis kas edaspidi selle eest tasumiseks tuleb see firma nimele registreerida või kuidas on korrektne.

[iceincube]

No ma kavatsen selle firma nimele registreerida, seega arved tulekski firmale ja firma rahast maksaks. Seega maksmise osa peaks korrektne olema. Aga kas see on põhjendatud kulu RMP jaoks...
Loodan lihtsalt kellegi kogemusest kuulda, aga võibolla lähen konsulteerin vähe rmp.ee foorumis seda raamatupidajatega ... või lihtsalt teen ära ja "let the future me deal with it"

[korsten]

[iceincube]

[korsten]

[ReneM]

Kui oma nö isikliku veebi tõstmine firma kuludesse on põhjendatud, siis võib seda teha. Põhjenduseks võib vabalt olla näiteks branding laiemas mõistes ja näiteks SEO (otsingumootoritele optimeerimine) vaatenurgast lingid oma isiklikult lehelt ettevõtte lehele, siis see on juba ettevõtte turundamine.

Kui sa ikka millegi erilisega silma ei hakka, makse maksad korralikult ning kõik on dokumenteeritud, siis ei tasu EMTA pärast muretseda.

[iceincube]

Lihtne küsimus (aga vastused pole vist nii lihtsad )
Kus genereerivad firmad endale nn musta raha?
Näiteks töötajatele mustalt maksmiseks?
Kuidas see raha nn kassasse kantakse ja mismoodi see kaetakse RMP poole pealt?
Mõningad näited oleks head..

[korsten]

[iceincube]

Seda kudias kassarahadega majandada tean ise ka. Sellesk üsimus ongi, et mis kulu see selline olla võiks mida saab niimoodi geneda.
Eks naiivne ole arvata jah, et keegi jagaks infi- proovida vb
Avalikult nagu ei küsiks jah, anonüümsena. Pigem peaks piinama raamatupidajat.

-EDIT-
Küsimus tekkis sportlikust huvist kuna just üks mu tuttav läks tööle kus pool summast liigub jällegi kõrvalt.
Võibolla asi on lihtne teenindus sektoris. Lihtsalt kõike summasi mida klient maksab ei panda nn ametlikult kassasse. st teenus ise on mustalt.

[Rasmus]

Musta raha võimalikkus tekib siis, kui ettevõte müüb näiteks oma toodet/teenust sularahas ja raamatupidamises seda ei kajastata sissetulekuna vaid hoitakse nn "mustas kassas". Sellest tulenevalt suurenevad näiliselt küll teenuse/tootmise kulud ja ka raamatupidamuslik omahind, kuid tegelikkuses siiski mitte.

Riigi huvi asjaga tegeleda on kaetud mitmeti. Esiteks jääb tulude varjamisel käibemaksukohuslase korral sisendkäibemaksu osakaal väiksemaks ja riigil jääb osa käibemaksu saamata. Samuti huvitab riiki see, kuhu see nn "must raha" pannakse. Kui sellega makstakse mustalt näiteks töötasu, siis jäävad jällegi riigil maksud saamata.

Kogu sellise tegevuse saab võtta kokku mõistega "varimajandus". Väga levinud on see nn "käest-kätte" kaupade või teenuste puhul, kus otseselt raha ei liigugi (stiilis kurgid sulle - kartulid mulle). Kõik oleks justkui õige, aga riik maksutulu ei saa.

[korsten]

[WAV]

Tegelikult kui juba õnnestub kogu äritegevuses musta kassaga toimetada, siis pole üldse vajagi mingit firmat või muud juriidilist isikut asutadagi. Eraisikute omavaheline turg toimub niikuinii ju legaalselt ilma riigile makse maksmata.

[Andrus Luht]

WAV, tegelikult mitte. Ka eraisikud peavad ärilise tegevuse tulu deklareerima ja sellelt maksud tasuma. Äriliseks tuluks ei loeta kõige tavapärasemat isiklike asjade võõrandamist ja muud säärast tegevust. Samas vahenduse ja ärilise müügi korral tuleb maksud riigile tasuda. Kui ärilise tegevuse käive ületab seaduses antud piirmäära siis tuleb tegevus üle viia FIE või äriühingu kujule.

Andrus

[korsten]

Andrus Luht, seadus seaduseks, reaalselt pole selle eest (minu teada) kedagi süüdi mõistetud. Kui eraisik müüb vallasvara siis selle pealt (lisa)makse maksta pole vaja.

[Andrus Luht]

korsten, kaks olulist märkust. Sinu teada ja süüdi mõistetud on asjakohatud piirangud. Küll ja küll on tagantjärgi maksud välja mõistetud eraisikutelt, kes tegelevad ärilise vahendusega ning jätavad sellest saadava tulu deklareerimata. Kõik on ainult vahele jäämises kinni. Loomulikult ei ole EMTAl mõistlik hakata HV foorumis ärikatele ora tagusmenti ajama. Küll ja küll on suuremaid kalu, keda püüda. Otstarbekuse printsiip on võlusõna...

[iceincube]

Märkus iseenesest õige, et samahästi võiksin küsida kuidas naabri autot ärandada.

[korsten]

[Andrus Luht]

korsten, enamasti on EMTA tagantjärgi määratud maksud olnud sedavõrd hästi motiveeritud, et inimesed saavad aru ja maksavad tagantjärgi ära. Mingeid kohtuasju pole ma lubanud ja ei viitsi ka otsima hakata. Kohtulahendite register on avalik nii et lappa aga ise!

[korsten]

[Andrus Luht]

[korsten]

Seda Saaremaa lugu ma ei tea. Saarlaste kadedust ja talvist igavust arvestades ma ei imestaks, et keegi kaebas kellegi peale Tundub neil rahvuslik sport olevat. Faktidele põhinedes (niipalju kui sa neid jagasid) pole tegemist vallasvara ostu-müügi vaid deklareerimata tootmistegevusega ja toodete müügiga.

Autovedajatele on EMTA ennegi üritanud jalga taha panna aga pole õnnestunud. Viimane suurem laks oli seoses KM pettusega (mida ma tean): Toodi auto välismaalt sisse kasutades EU seadusi (imporditi ilma KM-ita) kasutades tegutseva firma VAT numbrit ja jäeti Eestis KM maksmata kuna paberid tehti ringi ja müüdi eraisikuna. Seetõttu muudeti ka seadusi, näiteks Saksast autot ostes maksad hinna koos käibega ja kui siinmail on käive makstud siis saad Saksast KM-i tagasi taotleda. Vallasvara ostu müügiga kaasneb tulumaks, neid kahte asja ei maksa segamini ajada. Puhtalt huvi pärast püüan arhiivist leida selle Pealtnägija saate ja kui seal tõepoolest midagi vallasvara ostu müügi ja tulumaksu kohta on siis uurin tuttavatelt automüüjatelt kas EMTA on neid küsitlemas käinud.

Vallasvara ost-müük käib reeglina sularahas ja kui ka lepinguid sõlmitakse siis märgitakse sinna tavaliselt suvaline summa. Samas pole tulu ka niisama lihtne arvestada sest näiteks kui 100 € eest ostetud ese müüakse edasi 200 €-ga siis pole tulu mitte 100 € vaid 100€ - tehtud kulutused (telefonikõned, kulutused kuulutamisele, lennupiletid jne). Maksuamet paugutab tihti puusalt, kohtus kukuvad nende "maksu küsimised" kokku iga päev. Kuna seadus on selline, et maksuametil on õigus ja maksumaksja peab tõestama , et pole lammas (maksuametiga suheldes ei kehti "süütuse printsiip") siis paljud lihtsalt maksavad küsitud summa. Reaalselt kohtusse asjaga minnes oleks suur võimalus võita.

E: Vaatasin läbi need neli lõiku Pealtnägijas mis olid autoärikate kohta:
http://etv.err.ee/index.php?05446627&video=1177
http://etv.err.ee/index.php?05446627&video=1251
http://etv.err.ee/index.php?05446627&video=1566
http://etv.err.ee/index.php?05446627&video=2053

[erko]

[kpihus]

[alliance]

[TheForeign]

Küsimus siis selline, et kas ma pean tegema FIE kui ma tahan äppe müüa mõnes app-store keskkonnas või mõnele sponsorile.

[Andrus Luht]

TheForeign, kui tahad ausalt äri teha siis tuleb ennast jah FIEks teha või mõni OÜ/AS selleks asutada.

[PitBull]

[robzord]

Küsimus:
Kui mu veebilehel on veebisisene vaaluta, ehk tehingut käivad lehesiseselt, mitte läbi panga (ainult valuuta ostmine lehele on läbi panga või muu kanali siis) Kas ma saan õigesti aru siis, et valuuta ostmisel lehele - näiteks inimene ostab 10eur eest valuutat lehele, see laekub firma kontole ja sellest summast läheb käibemaks ja et käibemaks tasa teha, siis igast lehesisesest tehingust läheb 20% firmale(näiteks ostab klient teiselt kliendilt minu lehel midagi 10 eur eest ma saan , kuna muud sissetulekud pole suured, peab selle tasa tegema.

Ja mis juhtub siis kui kasutaja tahab väljamakset teha, on mingid maksud veel?
Kas on siis nii kui saan 20% igast tehingust vahelt siis see katab aint käibemaksu ära(või saab pärast tagasi küsida?) ja sellelt kasumit ei teeni, ehk kasum tuleks aint reklaami ja muude lisade eest, ehk otsida kuidas inimene kulutaks mingitele lisavidinatele veebisiselt (esiletõstmised jne)

Loodan, et keegi sai segasest teksist aru.

[harakas]

[erko]