[mesinik]

Majandusarvestus on muidugi lai mõiste:
raamatupidamine (eraldi näiteks FIE kassapõhine, firma, miks mitte ka talu-);
lao-, palga-, personali-, jne arvestus ... seda loetelu saaks kindlasti jätkata.

Niisama kindlasti on selleks kõigeks olemas ka palju tasuta tarkvara.
Kas oskab keegi anda ka vastavaid linke, hinnanguid jne?

[Andre9971]

www.ellermaasoft.ee on muidu mingi pereprogramm, aga saab seadistada ka mingi eelarve jaoks. Kahjuks maksab, aga demo on saadaval (ega sa seal demos midagi erilist teha ei saa)...

[bugbrake]

On vahepeal juurde tekinud mingit vabavaralist raamatupidamise programmi või on kellelgi juba kogemusi sellega, vahet pole kas jooseb winowsi või linuxi peal?

[green]

vana teema küll, aga otsin kahh hetkel vabavaralist xp-le sobivat raamatupidamis-kassa-arvete väljastamis programmi..., soovitusi...

[agamina]

Üks variant oleks kasutada Merit Aktivat, kus prooviversiooni saab kasutada tasuta alljärgnevatel tingimustel. Mis paljude väikeettevõtete puhul on isegi piisav.

"Programmist on olemas prooviversioon, kus kõiki mooduleid saab kasutada piiratud mahus tasuta. Prooviversioonis saab sisestada kuni 100 müügiarvet, 100 ostuarvet, 100 kassamakset, 100 pangamakset ja 100 pearaamatu kannet (arvesse ei lähe automaatkanded, näiteks müügiarvete kanded), lisaks 2 kulukohta, 2 projekti, 3 põhivara ja 5 laoartiklit." http://www.merit.ee/aktiva.html?gclid=CL7X7b31haACFQg63godFl9okg

[2korda2]

Ma muidugi ei tea, millega konkreetselt tegu aga "2 kulukohta, 2 projekti, 3 põhivara ja 5 laoartiklit" - sry, sellega pole midagi peale testimise peale hakata.
Kui sellised tingimused juba rahuldavad, siis saab Exceliga ka hakkama, ainult et kirjete hulgale on märksa vabamad piirangud.

[green]

hakkas silma selline softike nagu.. http://www.reimosoft.com/?page=fie_demo paistab suht lihtne olema...küll tasuline, aga lubati teha hinnapakkumine...

[Uhuu]

Gnucash - Täiesti tasuta ja vabavaraline - peaks saadaval olema nii Windowsile kui ka linuxile. Kde all ka KMyMoney, aga ei oska öelda kui võimekas too on.

[lillexxx]

http://www.adminsoftware.biz/download.html ise kasutan autoremonditöökojas
Vahepeal proovisin seda: http://sourceforge.net/projects/osfinancials/

[kurask]

Kui vähegi karmim raamatupidamine siis "sql ledger" on freeware, kõik muu freeware on ikka käkk-käkk-käkk ja/või pole eesti standardit.

reimosoft maksab, aga võin soovitada kuna Reimo on tuttav^^

[elukas]

Vabavara ja eestikeelne:

http://www.2ksoft.ee/?q=node/16

Ise kasutan fie kassapõhiseks raamatupidamiseks, olen rahul.

[sakunne]

"sql ledger" oleks parim võimalikest, a'kus sellist platformi leida:
Strawberry perl 5.12.2
PostgreSQL 9.0

ISP'd ma pean silmas

[Dogbert]

Ei küsitud ju ISP veebiserverisse paigaldatavat tarkvara. Kohalikku masinasse paigalda mida ise tahad või kui see ei sobi, siis tuleb privaatserveri teenust osta ja ise paigaldada seda mida tarvis.

[Adebisi]

Arendusjärgus küll aga tundub suht paljutõotav http://www.stiigo.com/

[sakunne]

[kurask]

võtsin näiteks tantumi lahti ja seal on nii postgre kui perl suva pakettides, ise asi mis versioon ja kuidas versioni erisused seda tarkvara segavad.

[Dogbert]

Kui internetiühenduse upload on megabiti ringis ja kasutajaid mõni üksik, siis võib ju ka oma rondi peale vabalt paigaldada, kui sobivat ISP-d ei ole ja kommertsiaalne privaatserver liiga kulukas - ja kasuta siis seda kust ilma otsast tahes.

[sakunne]

[ReneM]

Stiigo on tasuta - http://www.stiigo.com/

Kui võimalik, siis eelista kindlasti mõnda veebipõhist tarkvara - http://www.simplbooks.ee/2011/02/veebipohise-raamatupidamistarkvara-eelised/

[2korda2]

Veebipõhisel tarkvaral on ikka rohkem miinuseid, kui selles reklaamartiklis välja toodud:
1. Ühilduvusprobleemid on täiesti olemas. Näidake mulle veebitarkvara, mis EI sea nõudeid browseritele. Oled sunnitud kasutama browseri vana versiooni, kuniks arendaja on uue versiooniga ühilduvuse taganud. Siiani on tarkvarasid, mis töötavadi vaid IE-ga - palju õnne, kui kasutad Linuxit (sellesama stiigo KKK-st: - Kas programm Linuxil hakkab ka töötama ? Pikemas perspektiivis jah, aga selle arendus sõltub huviliste hulgast !)
2. Samasugused "ühilduvusprobleemid" tekivad ka failiformaatidega, kui kasutada lollakaid lahendusi.
3. Turvaprobleemi juures jäeti täiesti märkimata, et kasutajal puudub kontroll oma andmete üle - kui ühel päeval veebipõhise tarkvara arendaja pillid kotti paneb (ISP keerab võla tõttu "toru" kinni), siis võib juhtuda, et päeva pealt on "kadunud" ka kõik arendaja juures olnud andmed. See küsimus on alles hiljuti kerkinud üles ka mitmesuguste pilveteenuste pakkujate puhul - enamusel pole kasutamistingimustes selle kohta mingeid garantiisid.
4. Kas inimesed käivad oma paroolidega mõistlikult ümber? EI. Seega on ka "saab kõikjalt ligi" lisaks mugavusele ka täiesti arvestatav ja oluline risk.
5. Andmed on turvaliselt varundatud vaid juhul, kui arendaja seda tõesti teeb. Kasutajal kontroll tüüpiliselt puudub. Lisaks loe uuesti p3.
6. Tarkvara arenduse hind. See sõltub ikka umbes miljonist asjast enam, kui sellest, mis on platvormiks.

Nüüd asjad, mida heideti ette arvutipõhisele tarkvarale:
1. Installeerimisprotsess võib keeruline olla aga ei pruugi. Juba 10 aastat tagasi panin mõnele kliendile uuendused käima automaatselt. Kohale oli vaja minna vaid juhul, kui kliendil polnud kaughalduse võimalust ja tegemist oli andmebaasi struktuuri muudatustega.
2. Kasutajate ja töökohtade piirangud sõltuvad siiski tarkvara litsentseerimise tingimustest, mitte millestki muust.

Lisaks tooks omalt poolt välja mõned erinevused:
1. funktsionaalsus. Veebiarendaja võib kasvõi pea peal seista aga ikka veel ei ole võimalik veebipõhises rakenduses pakkuda arvutipõhise tarkvaraga võrreldavat funktsionaalsust.
2. Kiirus. Kui "veebitoru" just VÄGA jäme ei ole, siis reageerib lokaalne tarkvara alati kiiremini.
--------------------
Kui tegemist on väikeettevõttega, siis kaaluksin tänapäeval pigem veebipõhist lahendust, arvestades seejuures ülaltoodud punktidega.
Kui tegemist juba suurema ettevõttega, siis tõenäoliselt pigem majasisene lahendus. Ainuüksi - "keegi haxx0r tegi meie veebipõhise raamatupidamisega 1:0" on niivõrd suur risk, mida suurettevõtte puhul poleks mina valmis võtma. Iseasi, kui see veebipõhine lahendus on vaid intranetis kasutatav.

[ReneM]

Vastuseks 2korda2 kirjale:

Loomulikult on erandeid ning selliseid olukordi võib kõikjalt otsida, et ".. juhul kui kasutatakse lollakaid lahendusi". Juhin ka tähelepanu sellele, et artikli pealkirjaks on "Veebipõhise raamatupidamistarkvara eelised"

1. Ühilduvusprobleeme võib loomulikult igal pool tekkida (nagu ütlesin, on erandeid). Ning loomulikult on siiani tarkvarasid, mis töötavad ainult IE-ga ning ise ei pea neid veebipõhisteks tarkvaradeks vaid arvutipõhisteks, millel on teatud veebipõhine tugi, seega ei paneks neid veebipõhistega ühte patta. Ning näiteks Stiigo puhul on tegemist tasuta lahendusega, millel on kindlasti arendamiseks väiksemad ressursid, kui tasulistel.
2. See on veidi jabur väide, sest probleeme võib tekkida igalpool, kui kasutada "lollakaid lahendusi".
3. Sellisteks puhkudeks on andmed varundatud, kui midagi peaks juhtuma (see punkt on ka artiklis välja toodud). Samamoodi võib turvariskiks pidada ka seda, kui näiteks internet ära kaob Seda, et ettevõte võib minna pankrotti või ära kaduda, võib juhtuda igas valdkonnas..
4. Just, see on täiesti õige väide, selline risk on olemas. Kuid nagu ka artiklis välja toodud, siis sama risk on kõigi veebipõhiste teenustega (internetipangad, e-maili kontod, FB jm sotsmeedia kontod jms). Ning selliseid ettevõtjaid ei kohta just palju, kes parooli kadumise kui turvariski tõttu jätavad näiteks e-maili ja internetipanga konto tegemata.
5. Nõustun ka sellega - "Andmed on turvaliselt varundatud juhul, kui arendaja seda teeb"
6. Hinna kohapealt annab kõige parema pildi praegune olukord raamatupidamistarkvarade turul (võrreldes veebipõhiste tarkvarade hindasid arvutipõhistega). Ning tõsi, on ka teisi faktoreid, mis hinda mõjutavad, aga arenduskulud on kindlasti üks olulisemaid.

"Nüüd asjad, mida heideti ette arvutipõhisele tarkvarale: "
1. Jällegi - on erandeid ja installeerimine ei pruugi olla keeruline, kuid üldpildis võtab arvutipõhise tarkvara kasutuselevõtt alati kauem aega, kui veebipõhisel. Ning mitte arvutipõhiste tarkvarade probleem ei ole mitte just olemast arvutipõhine, vaid nagu eelkõneleja mainis, jooksevad neis (paljudes) siiani "10a tagasi pandud uuendused".
2. Jah, kasutajate ja töökohtade piirangud sõltuvad litsentseerimise tingimustest - arvutipõhistel on palju suuremad piirangud kui veebipõhistel. Sellel on ka väga arusaadav põhjus, kuna arvutipõhisel on töökohti ja kasutajaid palju keerulisem juurde lisada (näiteks kui firmajuht soovib tarkvara kasutada nii tööl lauaarvutis, kodus lauaarvutis, kui ka sülearvutis ning lisaks tahab teha kasutajakontod oma müügijuhile ja raamatupidajale).

Kommenteerin ka eelkõneleja eraldi välja toodud erinevusi:
1. Ei ole sellega absoluutselt nõus. Palun põhjenda oma väidet. Pigem just vastupidi.
2. Ei ole sellega samuti absoluutselt nõus. See sõltub mitmest asjaolust ning on erandeid, aga muus osas jäävad enamus praegu Eestis kasutusel olevaid arvutipõhiseid tarkvarasid veebipõhistele reageerimiskiiruses kindlasti alla (testitud ja proovitud).

Suurettevõtete puhul on kindlasti palju rohkem tegureid, mis mängivad rolli ning siinkohal võib lokaalne süsteem olla tõesti parem olla. "Suurettevõte" on ka muidugi mitmeti mõistetav. SimplBooks (kindlasti ka paljud teised veebipõhised tarkvarad) näiteks ongi suunatud just alustavatele- ja väikeettevõtetele.

PS: kindlasti ei soovita veebipõhist raamatupidamistarkvara kõigile ning igalühel tuleb siiski lähtuda oma ettevõtte spetsiifikast ja vajadustest. Samuti ei tohiks tarkvara valida uisapäisa, vaid olulised küsimused enda jaoks kirja panema ning need ka julgelt tarvara arendajatele esitama.

Heade soovidega
Rene Meres

[2korda2]

Rene, mul on kogemust majandustarkvara loomisel tõenäoliselt rohkem, kui Sinul ja Jaanusel kokku. Ma tean, mida räägin.

3. Andmete varundamine.
Oletame nüüd hetkeks, et SimplBooksi hakkab kasutama Võrumaa väikeettevõte "Mees Metsast". Maksab kohusetundlikult keskkonna kasutamise tasud ja kannab rmtp kirjed sisse. Oletame ka, et SimplBooks tõepoolest varundab andmeid (backup-strateegia hõlmab ka regulaarseid backup-taaste teste ja nende tegelik läbiviimine on korrektselt vormistatud/fikseeritud jne).
Ühel kurval päeval saab keskkonna omanikul ometi raha otsa ja "Mees Metsast" omanik leiab tuttava veebilehe asemel ISP teate, et leht on võlgnevuse tõttu suletud.
a) Millise aja jooksul saab "Mees Metsast" oma andmeid uuesti kasutama hakata? Päev? Nädal? Kuu?
b) Millisel moel need andmed edastatakse, et nad oleksid kasutatavad?
c) Kas SimplBooks omab riskianalüüsidokumenti, kus ka selline stsenaarium on käsitletud ja mis on seal olukorra lahenduseks ette nähtud?

Kurvemal juhul on keskkonna omanik kogu äri rajanud pilve ja ka backupid pole enam kättesaadavad.

Mis arvad, miks endiselt pea kõik vähegi keerulisemad rakendusprogrammid endiselt veebist kaugele hoiavad? Äkki just seepärast, et ikka veel ei saa veebis kõike teha. Mina mõtlesin esimest korda veebipõhise majandustarkvara peale umbes aastal 2002. Vaatasin ja uurisin juba tollal võimalusi ja loobusin. Sellest ajast on browserid muutunud palju võimakamateks ja torud jämedamaks aga ... Huvipuudusega seda kindlasti põhjendada ei saa - veebipõhise tarkvara omanik omab oma klientide üle märksa suuremat kontrolli - see on väga magus präänik (meenub mõni aasta tagasi koduturulgi laineid löönud olukord, kus üks sellise tarkvara tootja lihtsalt rämedalt hinda tõstis - klientidel oli sisuliselt valida, kas kaotada mitme aasta andmed või maksta veri ninast väljas).

Mis puudutab kiirusi, siis pean tunnistama, et ma pole viimased 6 aastat enam majandustarkvaraga aktiivselt tegelenud (arendan suuri veebipõhiseid IS-e ). Ehk on tõesti tagasiminek toimunud. Aastal 2003 panin ühes Eesti mõistes suure tootmisettevõtte müügiosakonnas tööle tarkvara, mille abil kolm klappidega tädi suutsid 5 tunni jooksul vastu võtta üle 1000 tellimuse. Hinnakirjas oli üle 100 toote, keskmise tellimuse maht nii 12-15 rida. Tellimuse vastuvõtu ajal kuvati iga rea kohta automaatselt laoseisusid (ei olnud cached, sest teised tädid "tarbisid" sedasama laoseisu), tarnetingimusi (veoringide automaatne arvestus - mitte iga päev polnud tarnet igale kliendile ette nähtud), eelmiste tellimuste mahtusid vastava toote kohta kui ka hinnamuutusi ja eripakkumiste infot. Tellimuse sisestamine käis sisuliselt nii kiirelt, kui teine pool jõudis oma nimekirja ette lugeda. Ma pole näinud ühtegi veebirakendust, mis kasvõi ligilähedaselt sama suudaks.

Nagu ma ka ise ütlesin - väikeettevõttele tõenäoliselt sobib aga tuleb arvestada ka toodud eripäradega. Kindlasti pole tegemist "riskivaba" lahendusega (soovitan selle osa allkirja osast eemaldada - kuritahtlik konkurent võib kaevata).

/edit
Et keegi valesti aru ei saaks - mina soovin teile igatahes jõudu ja jaksu! Olete valinud väga raske (finantsiliselt) teema, millega end elatada.

[ReneM]

2korda2, tänan selgituste eest ning võtame antud teemat kindlasti tõsiselt.

Me ei saa tõesti 100% välistada, et midagi ei juhtu, kuid saame teha (ja ka teeme) kõik selleks, et kaitsta kliendi andmeid ja olla usaldusväärsed. Ning me usume, et kliendi vägisi kinnihoidmisega ei saavuta midagi, seega tahame pakkuda ka lihtsaid võimalusi andmete ekspordiks.

Heade soovidega,
Rene