Uus toode katab elektroonikaseadmed nii seest kui väljast juuksekarvast õhema läbipaistva vett tõrjuva kihiga. Kaasaskantavad elektroonikaseadmed on tänapäeval sama levinud kui vesi, millega kokkupuutumine võib nad hävitada. California ettevõte Liquipel on mõistnud inimeste muret oma taskuelektroonika pärast ning loonud nutitelefonide veesurma vältimiseks nutika nanotehnilise lahenduse, kattes seadmed vett tõrjuva materjaliga.
Ettevõttega sama nime kandev toode katab seadme nii seest kui väljast juuksekarvast õhema läbipaistva kihiga, mis tõrjub vee pärlitaoliste piiskadena seadme muidu niiskuskartlikelt elementidelt.
Ettevõtte väitel ei juhtu hoolikalt Liquipeliga töödeldud nutitelefoniga midagi ka üleni vette sattudes. Selle tõestuseks võib juuresoleval videol näha, kuidas Liquipeliga töödeldud iPhone 4S ei lakka töötamast ka üleni vee all olles.
Ettevõte esitleb oma toodet sel nädalal Las Vegases toimuval olmeelektroonika messil, lootes saavutada kokkuleppeid suuremate elektroonikatootjatega, et need hakkaksid muutma seadmeid veekindlaks juba enne poelettidele jõudmist. Juba kasutuses oleva nutitelefoni veekindlaks muutmise hinnad algavad umbes 50 eurost.
Ma tahan seda! Kindlasti ka nagu miljon nutitelefoni omaniku
Aga huvitav, mis moodi see töötlemine käib, et kuidas sa seestpoolt katad telefoni selle "möginaga"?
järjekordne väga kõva leiutis.poleks iial arvand et nii lihtne saab olema elektroonika veekindlaks tegemine ilma et oleks vaja mingeid ümbriseid või et telefon läheks selle pärast suuremaks vms.
Ma arvan et tegu on ilmselt Ion-Mask sarnase töötlusega, kus vaakumkambris sadestatakse plasmatöötlusega olematu kiht.
Tean öelda, et minu saabaste puhul asi töötab, töötama pidi see ka mistahes materjali puhul, niiet keegi taibu on taas kaks head asja kokku viinud. Mis mind aga huvitab, on selle tehnoloogia töötamine talvistes tingimustes ja kuidas mõjub sellele paar külmumis-soojenemis tsüklit kergelt niisketes tingimustes.
Üks väike asi veel, mis on reklaamimisel ära unustatud, igasuguste (jahutus)avade kinnikatmise tagajärjel suureneb seadme komponentide ja aku töötemperatuur. Nii, et kas on keegi, kes tulikuuma akuga telefoni kanda tahab.
PS: Kõikide telefonide akude käitumist ei tea, igatahes tiba vanema HTC nuti-mudeli (Google G1) aku läheb kinnikatmisel ikka väga neetult "kuumaks praepanniks". Seda sai kunagi ekstra katsetatud, et mis juhtub, kui kõikvõimalikud avad kinni katta.
Üks väike asi veel, mis on reklaamimisel ära unustatud, igasuguste (jahutus)avade kinnikatmise tagajärjel suureneb seadme komponentide ja aku töötemperatuur. Nii, et kas on keegi, kes tulikuuma akuga telefoni kanda tahab.
PS: Kõikide telefonide akude käitumist ei tea, igatahes tiba vanema HTC nuti-mudeli (Google G1) aku läheb kinnikatmisel ikka väga neetult "kuumaks praepanniks". Seda sai kunagi ekstra katsetatud, et mis juhtub, kui kõikvõimalikud avad kinni katta.
Tegu on nanomaterjaliga, seega igasuguse ava kinni katmiseks peaks seda peale plökerdama sadades kordades rohkem kui ette nähtud Ühesõnaga kattekiht on ju nii õhuke, et see ei kata ühtegi auku kinni ...vesi lihtsalt voolab kohe välja isegi kui peaks telefoni sisse jõudma ? _________________ Olgem sõbralikud!
Öööm, see nüüd küll mingi leiutis ei ole.
Tegemist suure tõenäosusega fumed silica, täpsemalt tootjana Aerosil puru ja olgaanilises solvendi seguga.
Ma töötlesin sellega auto esiklaasi ikka aegajalt. Ei olnud kojamehi vaja.
http://www.youtube.com/watch?v=Rl35HS-3Mrc
Üks väike asi veel, mis on reklaamimisel ära unustatud, igasuguste (jahutus)avade kinnikatmise tagajärjel suureneb seadme komponentide ja aku töötemperatuur. Nii, et kas on keegi, kes tulikuuma akuga telefoni kanda tahab.
PS: Kõikide telefonide akude käitumist ei tea, igatahes tiba vanema HTC nuti-mudeli (Google G1) aku läheb kinnikatmisel ikka väga neetult "kuumaks praepanniks". Seda sai kunagi ekstra katsetatud, et mis juhtub, kui kõikvõimalikud avad kinni katta.
Avade kinnikatmisest ei räägita sellepärast, et avasid ei kaetagi kinni. Vesi võib telefonist vabalt läbi joosta, sest vettkartvad komponendid on kaetud. _________________ People have been calling for a month and we've been sold out for a week or so.
Öööm, see nüüd küll mingi leiutis ei ole.
Tegemist suure tõenäosusega fumed silica, täpsemalt tootjana Aerosil puru ja olgaanilises solvendi seguga.
Ma töötlesin sellega auto esiklaasi ikka aegajalt. Ei olnud kojamehi vaja.
http://www.youtube.com/watch?v=Rl35HS-3Mrc
auto esiklassil on jah suht hea. Tuul puhub vee kohe ära pikapeale tuleb ainult uuesti piserdada.
Kuskil ei ole kirjutatud, et tegemist oleks mingi hermeetilise kilekotiga, vaid on öeldud, et tegu on vett tõrjuva kihiga, õhk võib vabalt edasi liikuda.
Tõrjuv kiht küll, aga kuidas funktsioneerib mikrofon ja kõlar, kui nad on sellise ainega kinni kaetud? _________________ www.oggym.ee // OG Gym // Pärnu, Roheline 74
See pole politsei ei poltergeist, mis turvased on teinud meist,
vaid vabaduse illusioon, mis mõnel mehel lõpu toond.
Neverwet tuli juba mõni aeg tagasi sellise lahendusega välja. Tavalises aerosoolpudelis on aine ja siis lihtsalt lased üle.
http://www.neverwet.com/videos-news.php Ja sealt conformal coatings näiteks. _________________ KASS
Eks siis elu näitab, mis kihiga on tegemist, sest kõike avasid ei saa kinni katta, kasutamisel kulub (eriti USB pesad jms). Idee on iseenesest tore, aga kui pead iga natukese aja tagant maksma 50 $, siis kaob huvi kiiresti...
Kõik on ilus aga, kuidas peale selle plögaga töötlemist telefoni klemmid toimivad (n. mini usb, kaardipesa jne)? _________________ Kõik mis teed tee hästi, sest et halvasti tuleb nagunii hästi välja...
Displei ja katteklaasi vahele sattuv vedelik on ka selliselt töödelduna jätkuvalt ebameeldiv ja kuni nuppude all olevad lülitid pole tavapärasest veekindlamad tehtud, põhjustab seal lamellide vahele sattunud vesi jätkuvalt anomaaliaid. Parem on siiski seestpoolt veega mitte läbi uhtuda.
Valmis trükkplaatide lakkimine pole ju ka tegelikult mingi uus asi...
Põhimõtteliselt siis muudetakse telefoni pinnad hüdrofoobseteks ehk mittemärguvateks. Ning kui on nt mm laiune pragu ja see on üleni hüdrofoobne siis vesi ilma survet avaldamata sealt läbi ei voola. Ainuke küsimus ja probleem on vastupidavuses sest tegemist on ju ikkagi kõigest pinnakattega, mis kulub aja jooksul maha. Või on see kate karbiididega samas tugevusklassis? Vaevalt.
Ainuke küsimus ja probleem on vastupidavuses sest tegemist on ju ikkagi kõigest pinnakattega, mis kulub aja jooksul maha. Või on see kate karbiididega samas tugevusklassis? Vaevalt.
Seestpoolt ei kulu ja pealtpoolt pole praegugi mingit vahet, kui palju sinna vett valada.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.