[Insomnia]

Hobikorras võtsin ette oma athlon II x3 450 lahtimuukimise.
Edukus on kahjuks olnud kesine, aga samas ka mitte täielik ebaõnnestumine.

Paar korda olen ta saanud lisatuumaga tööle Phenom II B50-na.
Windowsis oli näha ka et 4 tuum on töökorras.
Paari restardi pärast oli athlon-režiimis tagasi.

Stock vcore on antud prosel biosi järgi 1.4V
Minumeelest veider on see, et õnnestumise töenäosus on suurem kui vcore on stockist madalam.
1.35V peal sain ta phenomina korraks jooksma.
Üle stock pinge ta post-ini ei jõua, siis on vajalik jumper "clear cmos"-i.

Teisi settinguid näppind hetkel veel ei ole.
Emaplaat on Gigabyte ma78lmt-s2 http://www.gigabyte.com/products/product-page.aspx?pid=3583

Mis on olnud HV-laste kogemused?

[pohmakas,]

Neljas tuum pole ilmselt päris stabiilne.

[bulldozer]

pane 1.7v peale cpu siis peaks stabiilne olema.

[Winterwind]

[bulldozer]

Miks lollus läbi proovitud ja tööta b 24/7

[der hammer]

Paistab ,et mõnel mobol/prosel on komme lampi vahepeal üks tuum ära kaotada. Mu x3 710 on 4 tuumaga stabiilne ,aga umbes kuus korras bootib ta ikka 3 tuumalisena üles. Väga ei häiri.

[Ho Ho]

[bulldozer]

Ega kahju ka ei ole AMD CPUD niigi odavad ja parem ikka viimast võtta prosest kui hind nagunii nii odav on. pool aastat või aaasta on hästi küll kuna siis nagunii tuleb juba võimsam ligi võtta ja sisi ei pea müümise pärast ka muretsema kui ise pekki läheb prose
Ja kui seda nagunii kasutaks mingi mdala voldi peale siis mingi mõne aasta präast on nagunii se prose vanaraud ja pole tast tolku midagi nagunii.

[Ho Ho]

Sa vist pole näinud olukorda kus üks maha põlev komponent kogu ülejäänud kasti endaga kaasa võtab.

[bulldozer]

1.7v ei tapa küll siin midagi eriti veeel kui vesijahtuus ka peal. Ja kui tapab siis on ikka üliväike võimalus, et võtab kõik asjad kaasa. Kunagi olidki kõik prosed sellise voldi peal töötasid ja ei juhtunud nendega midagi, lausa toodeti juba tehasest nii kõrgete voltidega ja veel kõrgemate voltidegaa

[Ho Ho]

Tol ajal olid prose transid ka jämedalt 10-50x suuremad kui praegustel ning amprid väiksemad

[bulldozer]

sinu loogika järgi peaks siis kunagised prosed palju võimsamad ka olema kui tänapäeval kuna tänapäeva prosedel väiksem tehnolooiga ja ei saa sinna sisse mahutada niipalju GHz kui vanasse suurde prosesse.

[liivainime]

Ei... lihtsalt ei. Kui sa asjast ikka suurt muhvigi ei jaga, siis ei tasu eriti õpetama tulla, mitu volti kuhu lasta.

[Ho Ho]

bulldozer, tee omale füüsika ja elektriõpetus elementaartasemel selgeks enne kui tuled siia teistele inimestele oma asjade lõhkumist soovitama. Viiamse postitusega näitasid väga ilmekalt et sa teemast absoluutselt mitte midagi ei tea

[bulldozer]

see et sina ei ole badass overclocker ei tähenda et kõik teised sinusugsed ''overcockerid'' kusikud on.

[Chaza!]

[bulldozer]

parem ära tule jah. mul vähemalt pole vaja midagi tõestada teistele nagu mõni siin teemas ja üldse kogu foorumis koguaeg midagi tõestada üritab. tal vist mingi tähelepanu vajadused vms.

[sakinaga]

Enda rauda lõhu palju tahad, teiste rauda ei ole viisakas lõhkuda.

[Insomnia]

palju kära, vähe teemat.

Igatahes paistab et külmalt tuum avaneb, piisavalt soojaks prose ajada siis enam ei õnnestu.
Üle stock voldi ajades pilti ei taha üldse ette võtta 4 tuumasena.


Muidu mis piiridesse "töötav" pinge peaks jääma?
Nagu ma aru saan on oleneb see tugevalt isendist, ehk juba tootmisprotsessil on arvestatavalt suur lubatud piirviga.

Üks asi mis mind veel mõtlema paneb on see et miks pinge tõstmine peaks stabiliseerima üldse prose tööd?
Kas tootmisprotsessil mõnedesse prose vooluahelatesse satub liiga suur takistus, mille ületamiseks on vaja kõrgemat pinget?
Kui nii kas siis oleks võimalik liiga suure pinge korral läbilöök?

[silver010]

[killerboy]

[liivainime]

Läbilöök ei sõltu lihtsalt pingest, vaid pingest löögipikkuse kohta. 1,4 volti 45 nanomeetri peale annab väljatugevuse 311 kV/cm. Nüüd sõltub aine juhtivusest, kas see on läbilöögiks piisav või mitte. Esimene ettejuhtuv allikas väitis, et ränis tekib läbilöök kuskil 1000 kV/cm kandis. 45 nm peale oleks seega kuskil 4,5V vaja.

Ma ei tea täpselt, kas protsessori tööpinge rakendub otse antud suurusele (st. kas 0V ja 1,4V pingetega punktid on reaalselt üksteisest 45 nanomeetri kaugusel), aga umbes sealkandis peaksid need numbrid olema.

[UrmoZ]

Btw, iga kasutaja postituse juures on nupp "lisa ignoreeritav kasutaja". Soovitan kasutada.

Nüüd teemasse...
Et kontrollida kas protsessori tuuma on üldse võimalik stabiilseks saada:
Disable C´n´Q
Disable C1E
Langeta protsessori kordaja 13-14x peale (2,6-2,8GHz)
Protsessori pinge jäta samaks (~1,4V)

Testi protsessori stabiilsust Windowsis näiteks Prime95 programmiga.
Kui saad ikkagi veateate, tekib BSOD või masin teeb restardi, siis tõenäoliselt on tuuma defekt liialt tõsine, et seda korralikult tööle saada.

Samuti võid proovida tõsta NB pinget +0,1V võrra (NB kiibistiku, mitte VDDNB, mis on protsessoris mälukontrolleri tööpinge). Kui kiibistik kasutab passiivjahutust, siis sellest rohkem ei soovita enam tõsta, kuna koormuse all läheb kiibistik üpris kuumaks. Eriti juhul, kui korpuses pole korralikku õhuvoolu.

Kui sul on protsessoril korralikum jahutus kui "inbox" (näiteks heatpipe tehnoloogial baseeruv jahutus, soovitavalt vähemalt 3 toruga), siis maksimaalne pinge, millega stabiilsust saavutada, võiks olla 1,55V. Inbox jahuti puhul 1,45V, et temperatuur koormusega kontrolli all hoida.
Kuid kui protsessor vajab stabiilsuseks 24/7 1,55V, siis ei näe sellel erilist mõtet.
Aga kui üle def. pinge üldse üles ei tule, siis oled arvatavasti "out of luck" selle protsessoriga.

Kui protsessorit 4-tuumalisena 2,8-3,0GHz peal stabiilseks ei ole võimalik saada, siis on vast mõttekam kasutada seda 3-tuumalisena ja kuskil 3,5-3,6GHz peal.


Protsessoril L3 cache tuleb lahti?
Kui tuleb, siis määra BIOSest 4. tuumale Disabled ja saad vähemalt L3 cache juurde.

Soovin edu