[Anna tooli]

link :: Novaator


Grafeeni ja vee kombinatsioon võimaldab luua liitiumioonakudega võrdväärseid energiasalvestussüsteeme, mis on laetavad kõigest mõne sekundiga ja peaaegu lõpmatu elueaga.

Austraalia Monashi ülikooli materjaliteadlase Dan Li juhitud rühm on viis aastat uurinud grafeeni, mis võib saada uue põlvkonna ülikiirete energiasalvestussüsteemide alusmaterjaliks.
Grafeen on maailma õhim materjal, vaid ühe süsiniku aatomkihi paksune. Li loodab, et seda õigesti käsitledes on võimalik luua näiteks nutitelefonide akusid, mille laadimine võtab aega vaid mõne sekundi.

Grafeeni saadakse grafiidi lagundamisel aatomipaksusteks kihtideks. Grafiit on vabalt saadaolev odav materjal, mida kasutatakse näiteks harilike pliiatsite südamikes. Grafeen on aga tugev, keemiliselt stabiilne, ülihea elektrijuht ning äärmiselt suure eripinnaga, selle üks gramm võtab enda alla tervelt 2600 ruutmeetrit. Li väitel muudavad need omadused grafeeni energiasalvestuse rakenduste jaoks äärmiselt sobilikuks.

Selle materjali laialdast kasutamist on siiani takistanud asjaolu, et üliõhukeste grafeenilehtede makrostruktuuri saamiseks kihtidena paigutamisel seovad kihid end koheselt omavahel ning moodustub grafiit. Grafeeni kuhjumisel kaob enamus selle eripinnast ning materjal ei käitu enam grafeenina. Li juhitud teadlasterühm avastas, et üksikute grafeenilehtede omadusi on võimlik säilitada vee abil.

Grafeeni geelina hoidmine tekitab grafeenilehtede vahel tõukejõu ning hoiab ära kihtide kuhjumise, muutes materjali kasutuskõlblikuks erinevate rakenduste juures. Li sõnul on selleks kasutatav tehnoloogia väga lihtne ning tootmises kergesti rakendatav. Li sõnul ulatub uue nanotehnoloogia arendamisest saadav kasu tavaelektroonikast kaugemale. Kiired, töökindlad ja kuluefektiivsed energiasalvestussüsteemid on üliolulised taastuvenergia salvestussüsteemides. Samuti vajavad mahukamaid akusid elektriautod.

[Ho Ho]

Tahaks näha tolle laadija juhtme jämedust mis sekunditega mõned ampertunnid üle kandib

[jamaisvu]

pole niisama öeldud, et "geniaalne on lihtne"

[Mihkel^^]

[Wiltz]

kas sa tegid nalja või ei saa tõesti asjast absoluutselt aru?

eluiga tähendab laadimiskordade arvu!


aga paljude laadimiskordadega ja kiiresti laetav aku oleks elektrisõidukite arengus ülioluline samm ju iseenesest küll selge on muidugi see, et isegi kui neid akusid mingil hetkel võrdlemisi odavalt toota saab siis ega nad lõpptarbijale odavalt kätte tulema ei hakka vist kunagi

[Kristoferr]

Järgmiseks püüame välgunooled kinni ja energia salvestame nendesse akudesse. Elektrijaamad saavad uue tähenduse.

[Veiks96]

Välgunooltest saab kahjuks väga vähe energiat.

[mirko27]

Ole nüüd, back to future klassikas suudeti välgunoole pealt asendada tuumareaktor ja lausa ajas rännata!

[Veiks96]

Üle poolte inimestest, kes saavad välguga pihta, jäävad ellu.
Aga vat seda oleks päris elus näha http://thefrem.files.wordpress.com/2010/04/ss-100419-volcano-lightning-01_ss_full.jpg

[Wiltz]

"An average bolt of negative lightning carries an electric current of 30,000 amperes ("amps") — 30 "kiloamps" (kA), and transfers fifteen coulombs of electric charge and 500 megajoules of energy. Large bolts of lightning can carry up to 120 kA and 350 coulombs.[15] An average bolt of positive lightning carries an electric current of about 300 kA — about 10 times that of negative lightning."

[Ho Ho]

Lisaks Wiltz'i jutule,
"one ampere-hour = 3600 C, 1 mAh = 3.6 C"

Ehk siis nood kõige kõvemad välgud annavad edasi jämedalt ühe ampertunni jagu energiat. Keskmine mobla-aku on 1.2-1.5 ampertunnise mahutavusega.

[-FoX-]

Maa ja kuu vahele kaabel vedada ja on julm dünamo olemas:)

[DigeBeni]

... neid tulevikutehnoloogiaid hüppab ikka aeg-ajal põõsast välja, kuid mingil põhjusel ei teostu neist eriti ükski või siis jäävad ikalduma. Kahtlustan, et see seisab sarnaste kivide ja kändude taga nagu sisepõlemismootorite alternatiivid ja farmaatsia alased läbimurded ...

[Ho Ho]

Eks ta ole üks paljudest süsiniku aatomite erilisema paigutuse vormidest mille puhul avalduvad kõiksugu uued ja huvitavad omadused. Peamine probleem on, et kusagil laboris keegi teeb mingi ülialgelise asja valmis (a'la mõnesajast aatmist koosneva grafeeni lehe) ning kui ajakirjanikud uurima hakkavad mis sellest teha saab siis nood teadlased teoretiseerivad umbes stiilis "kui me suudaksime mõnesaja aatomi asemel mõned sajad miljardid aatomid kokku laduda ilma vigadeta siis saaks teha X". Ajakirjanikud muidugi ei märka seda "miljardit" seal vahepeal ning ei kujuta ette kuivõrd kaugel ollakse nii suurte asjade ehitamisest ning kirjutavad valmis posu lugusid stiilis "kohe-kohe saame X!" ehkki reaalselt läheb tootmistehnoloogiate täiustamise peale veel aastakümneid

[heretic666]

[ottf]

natukene sürr teema jah.. varsti nagu delfi uudised kus id-kaardi lugejast tekib tuumapomm kui liiga kiiresti kaarti sisse-välja udida.

[inc]

[tahanteada]

Eks sellised kiirlaadmised, mis on seotud väga järskude voolutõugetega, nõuavad mingi täiesti uue elektrivõrkude süsteemi tekkimist, et selliseid laadimisvõrke välja suudetaks kannatada.

Kui panna sellise järsu vooluga mitmed autod korraga laadima, siis lendab alajaamas ülekoormuskaitse välja. Põhjus siis selles, et praegused elektrivõrkude voolukaitsed on arvestatud aeglase voolutõusuga ja liialt kiire tõusu korral kaitse igal juhul rakendub.

[Ho Ho]

[tonism]

[DigeBeni]

... informatsiooni vaba liikumine on hoopis teine teema ja antud kontekstis ainult tervitatav. Soodustab see ju teabe levikut ja ehk õnnestub seetõttu mõnel ka läbi murda ja ei topita kõik vaid monopolide poolt pahemateks päevadeks kalevi alla ...

[aX]

Natuke liiga optimislik paistab. Mõeldakse välja praegu kuidas akudest veel paar protsenti välja pigistada ja siis tulevad kuskilt mingid teised teadlased ja väidavad et tegid aku mis on 1000000 korda väiksem, laeb 100x kiiremini ja ei kaota aja jooksul grammigi oma mahtuvusest.

[maalane]

usun siis, kui enda käes näen seda

[ranel]

[Automation]