[Tanel]

link :: minut.ee


Interneti levik on viinud kohalike usaldusväärsete ja professionaalsete uudiste vähenemiseni. FCC poolt kokku pandud 475 leheküljeline raport toob välja, et sellise muutuse tagajärjeks on muuseas ka "valitsuse ressursside raiskamine, kohalike omavalitsuste korruptsiooni tõus ja vähemtõhusad koolid".

Ehkki meedia on tänapäeval üha populaarsem, tuleb välja, et kohalike ajalehtede jaoks on olukord üpris nukker ning elukutselised ajakirjanikud peavad leiva teenimiseks muid ameteid otsima.

[Betamax]

Kohalikud ajalehed peaksid muutustega kaasa minema, ehk liikuma veebilahenduste suunas, või siis poe kinni panema. Teist varianti pole.
Ja need elukutselised ajakirjanikud saavad oma tööd jätkata väga edukalt ka veebis. Ei näe erilist probleemi.

[WAV]

Eestis on pigem vastupidi - just kohalike ajalehtede (kas just kõigi, kuid paljude siiski) populaarsus on kasvanud. Põhjuseks ilmselt kohaliku temaatika vähene esinemine muidu meie Internetis üldse (välja arvatud nendesamade lehtede endi Internetiversioonid).

Teise põhjusena näen mina meie suurte üleriigiliste väljannete järjest enam kolletumist, nende sisu jaburamaks muutumist, ainult mingit jõmmi-tibi temaatikat või siis massihaipide promomist. Lisaks on meie üleriigilised ajalehed ka äärmiselt Tallinna-kesksed, väljaspool seda toimuvaid samakaalukaid sündmusi unustatakse sageli üldse kajastada.

Meie kohalikud lehed tunduvad sisu, artiklite osas palju elulähedasemad, realistlikumad, praktilisemad. Sageli leiab sealt väga asjalikke aiadusnõuandeid, toiduretsepte jne.

[tola555]

[Tanel]

[Mario.]

Meedia, mis elab ahnuse ja reklaami peal, jääb niiehknaa interneti alustatud (r)evolutsioonis alla, kui ta ei kohane kasutajatega.
Nagu ilusti öeldud, on kas aeg kaasa kasvada või unustusse jääda.

[Braien]

Mina isiklikult ei näe üldse vajadust kohalikel ajalehtedel, tähtsamad uudised saab nagunii köikidest teistest ajalehtedest.

[WAV]

http://www.neti.ee/info/top100.html

Pärnu Postimees -- ülikõva 19.koht kõigi Eesti Internetisaitide hulgas!
Sakala -- 24.koht
Virumaa Teataja -- 26.koht
Järva Teataja -- 28.koht
Võrumaa Teataja -- 31.koht
Saarte Hääl -- 42.koht
Valgamaalane -- 44.koht
Meie Maa -- 45.koht
Lääne Elu -- 52.koht
jne....

See on ju ülihea tulemus, pole mingit põhjust muretseda!

[Laurikre]

Rääkides paberlehtedest siis kui aus olla minule ei meeldi lugeda eilseid uudiseid.
Kui midagi toimub soovin koheselt sellest võimalusel osa saada.
Internet oma olemuse ja formaadiga loob selleks ideaalsed tingimused.
Lisaks on piiramatu ressurss lisainfo materjalide lisamiseks (videod, pildid, podcast, jt.)
Mis paberlehte ei mahuks või muutuks liiga kulukaks.

Areng on hea!
Lauri Kreutzwald

[Tanel]

[Betamax]

[Ho Ho]

Milliste "uudistega" üldse on mõtet end kursis hoida? Igasugu pressiväljaanded (ehitatakse uut maja, asutus otsib töölisi, ...) ja kultuurisündmused (keegi võitis spordivõistluse, korraldatakse kontsert, ...) võivad vabalt rippuda vastavate asutuste kodulehel ning soovi korral võib nood näiteks lasta kohaliku omavalitsuse koduka uudiste alla üles riputada et saaks kohaliku tegevuse peal silma hoida lihtsama vaevaga. Nood on praktiliselt ainsad asjad, mis uudise nime väärivad kuid ma ei ütleks, et on vaja eraldi kolmanda osapoole ajakirjanikku kes need üles kirjutaks. Igasugu arvamus/uurimuslood võib igaüks omaenda blogisse kirjutada ning seal reklaamiga raha teenida. Kui oled enda arvates piisavalt tegija küll siis ka mingi teenistuse sealt saad.

Ehk siis pigem peaks mõtlema, kas üldse säärasel arhailisel meetodil info levitamisel ning vastavalt ka ajakirjanike eksistentsil on mõtet.

Hetkel jääb vägisi mulje, et ajakirjandus viriseb umbes sarnases stiilis kui omal ajal voorimehi hobustega varustajad

[Tanel]

Ho Ho, seda see raport nendibki, et ajakirjanikud on sunnitud muu ameti peale minema
Ja milline omavalitsus lubaks enda lehel hakata korruptsioonijuhtumeid lahkama ja koalitsiooni kritiseerima?

[Mario.]

[Ho Ho]

Idee on tore aga kas see ei tekitaks ohtu, et riik saab ajakirjandust veidi liiga lihtsalt mõjutada-kontrollida?

[Mario.]

See on rahva (eba)pädevuse taga.
Riik oleks kui ühiskassa, mitte keegi, kes tuju ja äranägemise järgi raha jagab - kogutud maksud peavad täiel määral ka saama rakendatud ja seda võrdsetel alustel - e. tõenäoliselt oleks seda kerge kontrollida.

[Tanel]

Ajakirjanikud riigi palgale?
Kes otsustab, milline on kvaliteetne meedia?
Kas meie kui maksumaksjad otsustaksime, palju ajakirjanik sõltuvalt kvaliteedist teenima peab?
Või hoopis mingi komisjon? Kes selle paika paneks? Kas nemad tahavad ka palka riigilt?
Kuidas tagada ajakirjanike ja artiklite (poliitiline) sõltumatus?

[Tomorrow]

[Mario.]

[Ho Ho]

Sealt tekib järgmine küsimus: kuidas saada riigi palgaliseks ajakirjanikuks/ajakirjandus ettevõtteks?

[Tanel]

[Mario.]

[Tanel]

MarioA., palju sinu arvates võiks riigi palgal olevate ajakirjanike arv olla, palju eelarve ning et kõik on solidaarsed, siis palju peaks iga kodanik sinna raha annetama?
Kas pensionär peaks sama palju annetama kui Sandor Liive? Kas summa kogutakse tavalistest maksudest ja tõstetakse lihtsalt "Riiklike Ajakirjanike Liidu" reale? Või tuleks eraldi maks?
Milline on õiglane ajakirjaniku tasu?

And last, but not least, millele sa pole vastust andnud - kes ikka hindab ajakirjanike või artiklite kvaliteeti?
Või jõuame ka riiklike väljaannete puhul sappi sülitava omavalitsusest finantseeritava Pealinn tasemele?

Küsimusi rohkem kui rubla eest ja kergeid lahendusi pole.
Kogu selle haldamine ja administreerimine läheks kokkuvõtteks keeruliseks.

[Mario.]

[Tanel]

Järgnev uudis pole küll online uudistega seotud, aga näitab ära, et tasuta sisuga ja reklaamiga ei pruugi end ära elatada - ei tasu lihtsalt ära.
Bonnier lahkub Stockholmi tasuta lehtede turult

[Tanel]

[Mario.]

[Tanel]

[Mario.]

[Tanel]

[Mario.]

You're missing the point.

Ära lasku tobedate näidetega äärmustesse, mille võimatust mõistab ka vähemharitud kodanik.
Küll aga on reklaami keelamisel vaid positiivne tagajärg - teenuste müügiargumendiks saab pigem kvaliteet, kui värviline plakat.

Ebaeetiline, aga ma ei saa toetada nii nõdrameelset süsteemi, kui loogiline mõttekäik efektiivsuse üle summutab ühe ettevõtte õigustamatu kasumiahnuse ja vingu ebaeetilisuse vallas. Äärmiselt meelevalde on tekitada võltsi süütunnet, kuna meediatööstus ei taha kvaliteedilt tõusta ja tarbija järgi joonduda. Nagu teada, on ülemäärane (loe: tänapäevane) reklaam tarbijale häiriv - tarbija võim ja mõju on ka suurem ning laiaulatuslikum. Arva, mis juhtub, kui tarbija on häiritud?

[Tanel]

MarioA., aga võimalus on ju ka seda portaali siis mitte külastada, kui selle reklaam häirib?
Miks sinul on õigus tema portaalist kasulikku infot ammutada, aga temal sinule "vastuteenena" tasuta reklaami mitte kuvada? See reklaam ju ei võta sinult tükki küljest ega küsi raha, aga samas aitab portaalil eksisteerida. Reklaami blokeerimisega kaotab portaali haldaja otseselt kontaktide arvu näol (reaalselt kuvatud bannerid) ning sellesttulenevalt juba saamatajäänud tulus, kuna reklaamiostja ei maksa nn. "surnud kliendi" eest.
Jah, reklaame ei blokeeri loomulikult enamik (kas siis eetilistest tõekspidamistest lähtuvalt või lihtsalt teadmatusest), kuid laskem portaaliomanikul siiski eksisteerida ja tema reklaame kuvada, kui see aitab tal ellu jääda.
Kui portaali eksisteerimine eesmärgiks pole (ju siis pole piisavalt kasulikku infot?!), siis pole loomulikult midagi teha (inimest juba naljalt ei muuda).
Ainult et siis riskite ise sellega, et see portaal oma kasuliku infoga ühel kenal päeval lihtsalt oma uksed jäädavalt kinni paneb.
Nagu artiklis toodud, koondatakse ajakirjanikud ja omanik otsib omale uue ameti või allesjäänud rahale paremat teenimisvõimalust.
Altruism või mingi tegevuse doteerimine saab kesta vaid lühiajaliselt, kokkuvõttes on ikkagi raha see, mille eest saab leiba osta.
Või siis tõesti kolmas võimalus - keskkond/portaal jääb ellu tänu riigieelarvelistele dotatsioonidele.

BTW, kui keelamiseks juba läheks, miks vaid online meediaga piirduda, keelakem juba paberlehe reklaam, telereklaam, raadioreklaam, välireklaam ja finantseerigem sellega seotud ettevõtlust riigieelarvest

[Mario.]

[WAV]

[tomshore]

Kui teemasse jääda, siis globaliseerumine tingib paratamatult asjaolu, et kohalikud uudised jäävad vaeslapse ossa. Kes on reisinud maailma eri paigus, näeb paraku kohaliku elu väiksust ja suhtelist vähetähtsust kõrvutatuna globaalse problemaatikaga. Paraku tundub mulle, et liigume tasapisi aga järjekindlalt siiski suunas olema mingil hetkel Maailmakodanikud. Loomulikult ei taha ma alaväärtustada külaelu ega provintsilinnakeste tegemisi, igal asjal on oma tähtsus.

Sekundeerimaks tekkinud vaidlust reklaami teemadel, tahaksin pigem toetada MarioA seisukohti arendamaks uudsemat lähenemist. Olgugi, et aja jooksul tõenäoliselt siiski toimub isepuhastus, ehk sisutühjad reklaamiportaalid kaotavad oma olulisuse, võib selleks kuluda liigselt palju väärtuslikku aega. Mõistan portaaliomanikke, kelle äriidee baseerubki hilisemal edukal reklaamimüügil. Paraku tsiteerides Mario't, ehk on aeg iganenud lähenemisviise muutma hakata? Reklaam tingib osaliselt samuti seda, et populaarsust võivad saavutada täiesti sisutühjad ja inimvaenulikud kauplejad, sest kogu väärtus taandatakse rahakoti paksusele (reklaamikordade arvule). Alternatiivsetest valikutest pole reklaamitarbijatel tihti aimugi. Ehk siis järjekordne ebavõrdsust ning sisutühjust toetav majandusmudel.
Täna toimiv kapitalistlik ühiskond ülesehitatuna pidevale tarbimise kasvule on korduvalt näidanud iganemise/tühjenemise märke. Ressursid pole paraku piiramatud ning mingi piir tuleb kusagil ette. Vältimaks kokkukukkumisele järgnevat paratamatut katastroofi, oleks tark juba täna tekitada ühiskonnas diskussiooni leidmaks pehmemaid arengusuundi.

Või mis teie arvate?

[Tanel]

Online lehtede tasuliseks tegemine on näidanud, et ega inimesed vabatahtlikult küll artiklite eest maksta ei kavatse.

[tomshore]

Loogiline, et mitte. Siinkohal võiks rääkida ka muusika, filmide, e-raamatute jms piraatlusest. Ka siin tarbija ei soovi maksta veebis olevate teoste eest ... või siiski on hakanud tekkima selles osas ka tõusev trend? Samas on võib-olla õigus nendel, kes kuulutavad, et pikemas perpektiivis pole intellektuaalse omandi vabale levikule internetis mõtet mingit vastumürki leidagi. Isik, kes on põhimõtteline piraat, ei pruugi jätta ostmata kino- või kontserdipiletit. Pigem vastupidi. Iseenesest jällegi tore arenguperspektiiv, mis välistaks muusikute puhul näiteks totaalse sisutühjuse

NB! Ei soovi mingil moel piraatlust propageerida, ostan ise kõik CD-d, DVD-d ja muud meediakandjad puht põhimõtteliselt täiesti legaalselt. Samas julgen tunnistada, et elan muutuvas maailmas ja kas või Zorg on oma tasuta allalaaditava plaadiga ehk hoopis üks potentsiaalsetest innovaatoritest?

Kindel on see, et kui võtta ära üks teenimisallikas, leitakse sellele alternatiiv varem või hiljem.

Aga äkki paneks ajakirjanike taseme tõus tarbijaid oma väärtusi ümber hindama? Kolletavat uudist ei raatsi minagi osta

[Ho Ho]

[Mario.]

Süüdi ei ole inimeste vabatahtmatus, vaid ahnes ja enesekeskses ühiskonnas valiku ette panemine, sellistlaadi käitumise süvendamine, mille tagajärg on ette teada.
See aga ei ole loodusseadus ega inimkäitumise tipp. Nukker ja progressiivsusele vastutöötav mentaliteet lgp. kaaskodanike poolt.

+ HoHo poolt mainitud viis, mis aitaks ehk sammukene paremuse poole liikuda.
Aga ega kapitalistlikus korras on peaasi suu kiiresti täis saada, olgu see hein või sitt.

[kakuke]

[Tanel]

kakuke, x2

[Ho Ho]

Kui palju on teatrite käekäik alla käinud odava ja mingis mõttes ebakultuurse kino levikuga? Kui palju on koomiksid mõjutanud novellide müüki?

[Dirty Harry]

[Tanel]

Teater ja üldse kultuur pole otseselt võrreldavad senise tasuta interneti kasutamisharjumustega.
Teatripiletite eest me maksame, sest see on normaalne, ja teame, et saadud piletitulu läheb näitlejate tasustamiseks.
Internetimeedia on aga siiani sisuliselt tasuta olnud, seda on finantseeritud peamiselt online reklaamituludest (mis aga enam eriti ei tööta erinevatel põhjustel) ja on harjumatu, et me peaksime mingite internetis oleva virtuaalse, kuid loomingulise informatsiooni eest maksma hakkama.

[Ho Ho]

[Dirty Harry]

Käisin ükspäev mingis salongis (vbolla iMarvutid) iPadi näppimas, seal olid installitud ka EE ning EPLi rakendused. Sellisel kujul meediat tarbiksin küll (st artikli lugemine iPadist oli tõesti mugav) ning oleksin nõus ka maksma mõistliku summa. Samas on vähemalt minu silmas needsamad klikikoguvad artiklid kahandanud (Eesti) meedia usaldusväärsust. Kust ma tean, et tasuline artikkel on parem kui tasuta klikikoguja? Kukus on näiteks aeg-ajalt PMi ajakirjanikud külas ning neid saateid on mõnikord hirmus kuulata küll. Viimane mälestus oli energeetika-teemal, kus teema käis ilmselgelt üle jõu ja üldtuntud tõdede najal lihtsalt mulli aeti. No ei kutsu sama seltskonna artikleid ostma üldsegi mitte. Pigem mingu põhja, siis tuleb ka uus tõus kui on nõudlust. Kui ei ole nõudlust - siis pole ka vaja.

[Mario.]

Mainin, et päris korraliku hinnaga saab iPad'i, kui teha tähtajaline leping EE ja EPL'i jaoks.
https://www.ekiosk.ee/ipad/?l=tn_ekspress

[Dirty Harry]

[Betamax]

[Mario.]

Ega pakkumine super pole, aga kui niiehknaa neid lehti loed, siis saad iPad'i põhimõtteliselt niisama.