Vaevalt keegi esimest playthroughd hakkab Hardcorega tegema. See oleks suht pointless.
Kõigepealt normali/hardiga storylaks kätte ning siis juba tõsisem retsimine hardcore'ga. Seda ei kujutaks tõesti ette, et hakkad kohe hardcore-ga tegema ning siis saad surma mingi aeg arvatavasti sellepärast, et ei tea mida mäng sulle ette viskab. Teinekord on olenevalt olukorrast sul varustus tühi (potionid ja värgid) ning siis just komistad mingi bossi otsa, kes su paar löögiga vagaseks teeb. Juhtub. Seetõttu esimest korda ikka kergema raskusega läbi teha
Paistab, et Witcher 2 tõstab RPG zanrii lati väga kõrgele. Dekaadi RPG on selle kõrval nali kuubis.
sellepärast, et reklaamis on alasti punapea? või on veel mõni muu põhjus?
ma lihtsalt trollimise mõttes ütlen, et mitte kõigi arvates ei olnud Witcher 1 hea. See et kahest tuleb kas dekaadi parim RPG, sõltub sügavalt sellest, mida RPG kellegi jaoks tähendab. Tüüpilist tuuakse välja, et RPG-des on oluline lugu. Ja hea lugu on selline kus on "moraalsed valikud", pole selget head ja halba jne. See on üldjoontes muidugi tõsi. St. mis puudutab lugusid põhimõtteliselt, aga ma ütleks, et arvutimäng on jätkuvalt vilets meedium hea loo jutustamiseks - eriti kui tahetakse jutustada "täiskasvanulikku" lugu. Halval juhul võib arvutimäng kui meedium hea loo isegi ära rikkuda, sest imelik on vaadata kui mingite puiste animatsioonidega üritatakse Dostojevskit teha. Natuke paremini sobib arvutimäng huumori tegemiseks (esimese hooga tuleb pähe nt Full Throttle või Grim Fandango), kuid tõsise loo jaoks jäävad arvutimängud selgelt alla nii filmidele kui raamatutele. See ei tähenda, et lugu poleks mängu juures oluline, kindlasti on. Aga selles mõttes, et lugu ei tohiks olla totaalnõme. (ja lugu mitte segamini ajada settinguga) Kuid mängu mehaanika on ikkagi see, mis mängust mängu teeb St. et hea mehaanika veab välja ka klišeeliku loo, aga hea lugu ei tee viletsat mehaanikat paremaks. Selles kontekstis on mul kahju, et AAA tiitlite puhul üritatakse minna järjest rohkem seda teed, et asi näeks realistlik välja, sealjuures oleks ka mängu mehaanika realistlik või kuidagi seletatav ja kogu kogemus oleks "filmilik". Minu arust on see lootusetu suund. Filmidele ja raamatutele ei jõu mäng realismi või loo emotsionaalsuse poolest kunagi järgi. Ja ka ei pea, sest mängu mõte ongi olla... MÄNG. Abstraktsioon reaalsusest, kus kõik detailid ei pea olema "nagu päris elus" selleks, et tervik oleks usutav. Klassikaliseks näiteks on hitpoindid. Teate küll - täiesti mitterealistlik, eks. Sind pekstakse suure mõõgaga peaaegu surnuks, sina võtad aga inventorist asja nimega bandage ning kõik korras. Ebareaalne. Aga mängumehaanikana 99% juhtudest parem kui auto-regenn või mõni süsteem, kus üritatakse seletada, kuidas see reaalsuses võiks toimida. Aga OK, ma kaldun siin natuke stoori teemast kõrvale. Mõte mida ma tahan välja käia on see, et mängu mehaanika on olulisem kui realism ja lugu aga AAA arendajad ei julge enam (FPSde ja RPGde puhul) mehaanikatega eksperimenteerida. Eriti kahju on et turn based on sisuliselt surnud.
Kuidas see Witcheriga seotud on - sedamoodi, et esimest osa proovides ei tekkinud mul tunnet, et ma mängin mängu. Ma kulgesin läbi loo (tõsi väga lühikest aega, sest ma lihtsalt ei kannatanud seda välja), mis võibolla raamatuks kirjutades ei oleks olnud halb lugu, aga läbi arvutimängu pidi tõsiselt pingutama, et sellest hoolida... ja ma ei näinud mõtet sellisel pingutamisel, sest mehaanika oli samal ajal väga nõrk. See ei pannud mind kordagi nägema kangelast kui RPG tegelast, keda sa mängid ja arendad. Mulle pisteti see vend kätte - ja tehti selgeks, et ma pean minema ja järjest pahasid mättasse lööma. Aga mul ei tekkinud kordagi tunnetust sellest kui tugev ta on, kui tugevad on vastased, millised alternatiivid mul tegutsemiseks on ja kõige olulisem RPG puhul - mul ei tekkinud tunnet, et ma pean ja tahan leveldada. See on oluline tunne , sest kokkuvõttes olgem ausad on ka RPG-d ikkagi tapmismängud. Ja tapmismängu huvitavus sõltub kas sellest, kuidas kasutatakse mängija enda skilli (tüüpiliselt FPS-ides) või kui huvitav on tegelase arendamine, et ta muutuks järjest tõhusamaks tapamasinaks.
Aga samas ma saan aru, et W2 promo vaadataes hakkab suu vett jooksma. Ilus pilt ja ilus jutt on tõpoolest. Punapea oli ka ilus Kindlasti proovin ära ja võibolla suudan uuesti W1-e proovida ja veenduda, et ma eksin. Ühesõnaga kõik tundub nagu ideaalne olevat... Aga sisetunne ütleb, et lõpuks on see mäng jälle natuke liiga palju kulgemist läbi loo, piinlikust tekitavad "moraalsed valikud" ja liiga vähe mängu.
Milleks üldse see pikk jutt? Lihtsalt vaatasin, et siinsed kommantaarid ootavad äkki natuke tasakaalustamist. Muidu on kõik ühel nõul, et kuradi hea asi tuleb ja ei olegi millegi üle vaielda. Ja et inimesed eeltooduga vaielda tahaks, see on täiesti kindel, sest ma olen korduvalt tähele pannud poste erinevates teemades, kus öeldakse, et "et mängin kõigepealt lihtsa raskusastmega stoori pärast läbi". Need kommentaarid on mind alati kummastanud ja võibolla siis inimesed vastavad siin, et kuidas arvutimäng kui meedium nende jaoks loo jutustajana toimib . See pole küll otseselt W2 teema, vabandan, aga võibolla mõne posti kannatab välja ja otsepidi on siiski seotud. Ise teemasse rohkem vist ei panustaks, sest juba need read võtsid lõpuks üle poole tunni kirjutamist (jah olen aegalane), aga loeks argumenteeritud vastuseid hea meelega.
Mul on selline tunne, et RPG mängud pole vist väga sinu jaoks.
Witcher 1 story on suurepärane vähemalt 99% inimeste arust kellega mina olen rääkinud või kelle arvamusi netis lugenud. Gameplay on totaalselt vastupidine sellele mida sina kirjeldad. Mina ei kogenud kuskil mängus seda, et sulle anti Geralt kätte ja öeldi, mine löö need tüübid niisama mättasse.
Mäng algas sellega, et sa kaotasid oma mälu ning sinu kollegide/sõprade kindlust rünnati ja sa pidid ennast kaitsma jne - kõik väga loogiline.
Vastaste tugevus on mängus väga hästi tunnetatav. Kõige raskemaga ei tee sa ever seda mängu ilma potioniteta läbi ning ilma planeerimiseta. Ei saa lihtsalt joosta vastaste keskele ja hakkima hakata. Õige relv, õiged potionid, määrded, pommid. Õige reaktsioon ja akrobaatike jne. Kõik on vaja.
Leveldamine oli vägagi vajalik, sest vastasel juhul tegid oma elu tunduvalt raskemaks. Kui ikka signi'del jõudu pole, või mõõga üle kahe löögi teha ei oska- siis ega kaugele ei jõua.
Ah mida ma seletan. Kui pole mängu läbigi teinud siis ei tohiks sa seda ka kritiseerida sellisel tasemel.
Tomhai jutt on punutud ümber selle, et Witcher ei meeldinud. Mis seal ikka - A Le Coq.
Samas filmidega vastandamine on veits paradoksaalne ja ka mõttetu.
Paradoksaalne seetõttu, et need on mängufilmid Kunagi pole mõelnud, et kas Machete või Matrix on ikka reaalsed.
Mõttetu seetõttu, et filmi teevad näitlejad. Ka nõrga käsikirja võib näitleja (Hopkins, Depp, Johannson)OK filmiks taha ja vastupidi - kui mulle ikka Cruise/Bloom/Zellweger ei meeldi siis tõmbab ka filmi alla (nimed puhtalt "personaalne eelistus" näited). Arvutimängu tegelased aga ei jõua iialgi tippnäitlejate usutavuseni.
Tõsi ta on, et Wicheris ei olnud leveldamine nr 1. aga RPG nr ongi suht laialivalguv - ei ole puhtalt d&d reeglitel põhinev, pealtvaates mäng.
Pean end suht norivaks mängude (ja filmide) suhtes kuid Witcheri, paigutaks kindlalt parimate mängude TOP ~15 hulka. _________________ War. War never changes.
Malkavian: [to a stop sign] No, you stop!
Kui sul ei tekki tunnet, et witcher vant oli tugev või leveldama pead siis oled kas sa väga osav selles mängus või ei suvatsenud normal - hard taset võtta. Witcher vant oli ikka päris "vägilane" kui vaadata mis tontidele ta vastu hakkas ning mis tondid vastu tulid ja sinuga seal pms maad pühkisid. Mängu keskpaigas tuli ikka üht teist vastu millega oli natuke pusimist ja SA PIDID level up'i tegema vastasel juhul ei olnud võimalik mängus edasi saada. Ega see oblivion vms crap olnud kus level 1 = end boss 'iga põrandate puhastamine.
Ja see "jood sisse midagi ja elud tagasi" on maagia ja fantaasia mängu osa. Etem kui see et ähid nurgataga suur nool peas mis näitab järgmist asukohta kuhu minema pead ja elud genereeritakse täis. Kui reaalsemaks teha siis võta mängus ALATI kõige raskem aste. Lisaks fantaasia ja rpg mängude osa ongi müstilised "nähtused" ja maailmavaated. Kui sa peaks ühe sama eluga terve mängu läbi mängima siis edu.ee. Sa ei saa võrrelda mängu tegevust 1:1 reaalsusega. Reaalses elus on sul palju rohkem tegureid mis annavad sul võimaluse elus püsida. Mängus on ikka kindel suund kuna täiesti mitte lineaarset mängu ei ole võimalik teha. On võimalik ainult luua korralik illusioon ja story et asi ei ole lineaarne ega masinalikult valmis tehtud nagu pms kõik rpg'd tänapäeval (alustades level disainist lõpetades ülejäänud mänguga).
Eks varsti näeb kas on hea mäng või derpiti derpide jaoks ära et siis massidele meeldida ehk siis kokkuvõtteks üks asi kõigele on pask iga asja jaoks ja ainult paar vanti viskavad rõõmust lakke et WOW ma saan rpg's hakkama ja aru kõigest ja voi kui hea mängida kas või täis peaga kuna asi on pissss easy. + peamine -> awwwesome button game is awwwesome ja pilt on nii kuramuse hea ning räme vägev bench tool lasti jälle välja. _________________ |--{o,o}-----(\__/)-----------------|
|--|)__)-----(='.'=) ----O RLY ?---|
|---"-"- -----(")_(")-----------------|
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Spoiler 
või on veel mõni muu põhjus?
