[Wiltz]

raxz, okei, sina räägid siin kaablist ja selle hinnast rulli pealt ostes, mina rääkisin antud juhul nö. valmiskaablitest - ühendusjuhtmetest, kus on juba vastavad otsad küljes. konkreetne näide oli 3.5 -> 2*RCA.

muidugi võib osta ka alla 2e meeter kvaliteetset kaablit ja sellest ise omale korralikud signaalikaablid valmistada. nii teen ka mina. aga kunagi mõtlesin, et oomipoest 30 krooniga 5-meetrise valmiskaabli ostes saab kah enamvähem kasutatava asja. ei saanud!

ja need 100meetrised XLR'dega asjad olid sul ilmselt 3-otsaga ja balanced ühenduse kaablid?!

[raxz]

[WAV]

1. XLR (sümmeetriline, balanced) liin kannatab sada korda pikemaid vahemaid (isegi kilomeetreid teatud tingimustel), ilma eriliste probleemideta. Kuid RCA, 3.5Plug, 6.3 plug, vms (asümmeetriline, unbalanced) on mõeldud ikkagi ainult mõnemeetriste ühenduste jaoks. Põhjused on signaalilevi füüsikas, pikem jutt.

2. Nende tavaliste asümmeetriliste analoogliinide puhul on väga oluline, et välimine juht ei oleks samal ajal ka varjestuse rollis. Varjestus peab olema veel eraldi, nagu kolmas juht ehk siis omaette kiht-sukk ümber.

3. Üldjuhul tuleks varjestussukk ühendada ainult kaabli ühes otsas (ühes pistikus), mitte mõlemas otsas - kummas, see vajab katsetamist. Kuigi enamasti tavaliselt nii ei ole tehtud. Mõlemast otsast ühendatud varjesukk kipub asümmeetrilise ühenduse puhul häireid signaalile indutseerima, kuna sukas tekivad uitvoolud.

4. Kaabli signaalisooned peavad olema korralikud vasktraadid, mitte niidi ümber keritud imeõhuke ja hõre vaskfooliumi karvake.

5. Pistikute kontaktid peavad olema kaetud mitteoksüdeeruva kihiga ja pistikud peavad istuma parajalt tihkelt omavahel (profi-RCA kaablite pistikud miskipärast suudavad sedasi väga ideaalselt optimaalse tihkusega kokku minna, alati! Samas odavatel laiatarbekaablitel on ikka väga loperguselt need otsad väänatud - kas jääb logisema või vastupidi nii kinni et pärast tõmba pistik koos pesaga välja).

6. Kaablisoonte ülekullatus ei oma reaalsele helikuulamisele mingit reaalset märgatavat mõju. Küll aga on praktiline mõte RCA pistikute ülekullatud otstel (oksüdeerumise vältimine pistikukontaktis).

7. Kui kaabli läheduses on raadiosageduskiirgur (eriti kesklaine või lühilaine alas) või kusagil lähimajades mingi selliste diapasoonide võimas raadiosaatejaam, siis ei pruugi ka hea kaabel suuta vältida sirinate sissevõtmist (tegelikult küll need sirinad ilmnevad st. detekteeritakse hoopis mingi kehva järgneva kontakti koha peal, mis hakkab funktsioneerima klassikalise AM-detektorina). Kuid ise olen sellst probleemist alati lahti saanud minidrosselite vahelepanekuga kaabli väljundile. Nõukogude ajal oli suur probleem Tallinna kesklinnas asuvad Luha tänava segajate kolm masti oma antennidega, kus töötas üheaegselt kümmekond võimast lühilainesaatjat, otse elumajade kõrval. Saatjate töösagedusi muudeti veel iga tund, mistõttu sissekiirgumisefekte ilmnes järjest uusi ja uusi.

8. Võrgumüra induktsioonist hoidumiseks on kõige lihtsam ikkagi hoiduda helikaablite vedamisest vahetult (mõne cm kauguselt) pikalt paralleelis kulgevate 220V juhtmetega.

9. Üldjuhul ei tasu muretseda helikaardist võimendisse kulgeva analoogkaabli üle. Ei ole vaja iga hinna eest Toslink optikat kasutada. Tuleb kainelt hinnata hoopis selle järgi, et kummal poolel on kvaliteetsem DAC, kas arvuti helikaardil või hoopis võimendi/resiiveri sisendis. Muidugi arvuti helikaart peaks ka olema selline mis ei võta otseselt arvuti enda digihäireid sisse (emaplaadile integreeritud kaartidel ongi see just peamine puudus).

[Wiltz]

punkt 7 koha pealt võib sul olla küll täiesti õigus, kuid konkreetselt minu ennist toodud näite puhul oli justnimelt kaabel see, tänu millele ma selgelt raadiot kuulsin võimendatud signaalist seda oli lihtne testida kahe erineva kvaliteediga kaabliga. korralikum kaabek midagi nii selgelt kuuldavat sisse ei võtnud.
ja asukoht on luha mastidele muideks päris lähedal seda katset tegin ma umbes nii 8 aastat tagasi.
muidugi igalpool see vilets kaabel raadiot ei võtnud, kuid olen oma edasises elus hoidunud sellise jama peale raha kulutamast ja kasutan nüüd peamiselt selliseid kaableid nagu on kirjeldatud punktis 2, ostes ise meetriga kabla ja korralikud otsad.

[WAV]

[tahanteada]

Muide, toodetakse ka suurema arvu varjestuskihtidega kaableid - 2,3,4 k kihti ja kihid on veel erinevast materjalist, osad katsevad elektrih2ire, osad magneth2ire eest. Ja kasutajal pole vahet, kumb h2ire p6hjustab, kasutajal on vaja, et asi on h2irevaba.

Postitatud mobile device

[NATAS999]

tahanteada, milliseid elektrilisi häireid kaablivarjega kõrvaldatakse?

mul mingi jama vist hakkab tekkima kuulmisega. supakat pole juba ammusest ajast taga olnud, varem sai bassi puudus likvideeritud bassi juurde keeramisega tämbriplokist. Nüüdseks olen tämbriploki üldse vahelt välja viskand (yamaha rxv359, treble/bass bypass peal) ja hakkab juba tekkima kiusatus bassi veel maha võtta. päris madal otsa mul kõllid tegelikult üldse mängida ei saa, kuna esiteks on kastid suht tillukesed ja suletud (5liitrit) ning mid-bass elemendid 5" ja alumine ots on üldse passiiv-filtriga ära lõigatud. kokku on muidugi neid 5" midbasse 4 tükki 2 kanali peale kokku ja kõikide kastide kogumaht kokku on siis 20liitrit.

kas tõesti aju ise mõtleb niipalju madalaid sagedusi juurde?

oli vahepeal mõte 3ribased kõllid ehitada, et madalaid sagedusi ka saaks, aga nüüd jääb ära see plaan, kuna niigi palju bassi üle.

e: see efekt tekib just siis, kui on varemalt väga valjult kuulatud, viimati kuulasin valjult kas paar päeva tagasi. ehk hoopis tuleb sissemängimise efekt sisse, mis pidavat bullipask olema. eks kuulab vaikselt edasi ja jätab mõni päev üldse mängimata, vaatab kas siis bass kaob ära, või jääb alles.

[WAV]

[NATAS999]

WAV, sillatud pole midagi, ressiiverist dsp näitab tämbri osal bypass, kui treble ja bass on nullis. Kogu heli tuleb spdifina ressiiverisse ja käib läbi dsp. Samas kui tämbrit kruttida nulliks või nullist ära, siis mingi poole sekundiline mute on, niiet ehk suunabki heli mingist ahelast mööda. Eelmine post sai puusse pandud selle tämbriploki jutuga ilmselt, mõtlesin selle all siis ikka ressiiveri dsp's olevat treble/bass osa.

Seda kehva kuulmist peale valjut kuulamist olen isegi täheldand, küll aga mitte tunni vältel, vaid palju lühema aja jooksul. Ilmselt ei kuula ka nii kõvasti ja pikalt, et tundideks kuulmine kahjustada saaks. Ei kannata ka väga kõvaks keerata, moonutama hakkab roppu moodi.

[The_Boss]

Hehe, tegin neid avapostis antud lingil teste... Kasutan odavamaid üle kõrvade käivaid kõrvaklappe, mis poes tol hetkel saada oli ning helikaartiks on hp dv2699eo integreeritud kaart...
6dB 10/10
3dB 10/10
1dB 10/10
0.5dB 8/10
0.2dB 8/10
0.1dB läks juba halvasti

Millegipärast raskem teha vahet sellel, kas on "down" või "flat"..."up" eristab kohe ära.

[guus]

Proovisin ka seda avalehel testi. IBM R50 kõlarist (max volume) 0.1db 10/10 kõik 100%

arvuti>ressiiver>kõlarid: 1db 10/10
arvuti>kõrvaklapid: 1db 10/10
arvuti>ressiiver>kõrvaklapid: 1db 8/10
0,5db jäi väga kehvasti arusaadavaks ja vist tulid vastused juhuse tahtel 6-8/10

Tundub, et heliteekond helikaat > ressiver > kõlarid/klapid läheb midagi kaduma või läheb juba helikaardi väljundis kaduma. Klapid peaks selljuhul võimalikult head olema siis saaks vist täpsemalt testida kus midagi kaduma läheb.

Arvan, et siin kuulmistajuga vähe pistmist, rohkem testib helitehnikat.

[NATAS999]

guus, pigem pakun, et see variant, kus 0.1dB vabalt ära kuulsid, oli lihtsalt s1tt helisüsteem ja moonutused äärmiselt suured.

[ihvike]

guus, läpakakõlarist kuuled sa mingisuguseid moonutusi, mitte seda signaali, millel tegelikult vahet teha tuleb. Selles konkreetses testis 0,1 dB erinevust on esiteks üldse äärmiselt ebatõenäoline kuulda, saati siis läpakakõlarist. Reaalselt ongi piir umbes seal 0,5 dB juures, mistõttu ei pea sa vähemalt konkreetse testi valguses küll oma klappidest-kõlaritest-ressiiverist mingeid vigu otsima.
Korraga mitmeid kordi pole mõtet testida ka, väsitad kõrvad ära ja tulevad vead sisse.


EDIT: See on ka päris huvitav test - http://www.jakemandell.com/tonedeaf/ Kvaliteet on küll jube, aga põhimõtteliselt kvaliteeti siin ei testitagi. Audiomälu ja toonierisuste tajumist hoopis.
Ise sain 83,3%.

[guus]

Seda moonutuse asja kahtlustasin ise ka, aga jah natuke voluumi vähemaks ja enam vahet ei tee. Vähemalt läpakas näitab siis selle ära, et nendes on see 0,1db muutus olemas ja peab süüdistama helisüsteemi või kuulmist. Kujutan ette, et selle kuulmiseks peab ikka väga hea helisüsteem olema.

[Noname]

Defenderi klapid + realteki helikaart andis skooriks: 55% ehk bossible brain damage
Samade seadmetega sain muidugi ka 0,1DB up/down testi 100%

[NATAS999]

guus, süsteem süsteemiks, kuulmismeel peab olema väga hästi treenitud ja kuulmine ise ka väga heas korras, et 0,1dB erinevust kuulda. loomulikult peab ilmselgelt testi tegemise ajal olema ruumis absoluutne vaikus, sest vähimgi tausta müra mõjutab olulisel määral tulemusi nii väikeste muutuste puhul. süsteem peab olema nii hea, et moonutusi ei ole väga palju normaalse nivoo juures.

rääkides analoog/digitaal väljundist helikaardil...

hakkasin muusikat kuulama just. mõni minut olin kuuland ja mõtlesin, et midagi on nagu jama, ei ole õige saund täna. noh, hakkasin siis vaatam, et mis krdi kamm on raisk, et ikka väga puudulik on see esitus, vaatan siis et krt analoogväljund kasutusel üldse. kruttisin spdif peale ja kohe hakkas parem.

selline naljakas lugu siis.

kumb saund tegelikult õigem on, ei oska öelda. spdif on lahtisem kuidagi, sügavam, selgem. marginaalselt küll, aga ikka piisavalt, et niimoodi suht paugupealt ära kuulsin.

muidugi ära peaks märkima, et analoog tuleb mul creative audigy 2 ZS kaardist, millel 48kHz ja 96kHz, eem, dac või kell või mis iganes (48kHz aktiveeritud) ja digitaal tuleb int. helikast, millel 44.1kHz sampleratega.

[sakinaga]

Digitaal puhul tulgu kasvõi SATA-laienduskaardist, vahet pole sellessuhtes, 1000 dollarit ja 100 dollarit helikaart seal asja ei muuda, bitt on ikka bitt.

[Maldur]

Audigy 2 puhul ei saa päris nii väita et bit on bit. A2 nimelt resamplib, st muundab originaalis oleva 44,1kHz ringi 48 või 96kHz peale. Kuna aga see matemaatika ei saa toimuda lihtsalt, korrutades või jagades 2'ga siis lisab see teatud artifakte helile, mida on mõningase vilumuse korral kergelt kuulda.
"Bit on bit" kehtiks siis kui kaart ei tegele (sobimatu) resamplinguga. Sobimatu on siis kõik need kombinatsioonid kus alg- ja lõppsagedus ei ole omavahel kordsed.

[redart]

Ka digistriimide allikate jitter erineb oluliselt, ja pigem positiivses korrelatsioonis hinnaga. Aga kas see ka helile mõju avaldab, sõltub juba digi-ana muundamist tegeva seadme dejitteri võimekusest või võimetusest.

Mis puutub 0.1db erinevuse vahetegemisse, millest ülalpool juttu, siis siin on vist ka seletus lihtne. Kui testimine toimub helikaardiga, mis lisaks digiheli analoogiks keeramisele realiseerib sealsamas ka digital volume (või õigupoolest teeb seda siis windowsi mixer), siis võib tekkidagi olukord, kus teatud volume juures väike vahe teeb kuuldava erinevuse. Et kui sa Noname teeksid sama testi mingi kergelt teise main volume peal kas siis saad ka sama tulemuse või mitte?
Ainuke variant, kuidas windowsist solkimata striimi saada on lisaks resamplimise vältimisele veel windowsi volume heeblid kõik 100% peal hoida.

[ihvike]

[NATAS999]

ihvike, windowsist 44.1kHz peale jõuga surudes sellele creative kaardile, siis oli perioodiliselt kuulda krõpsumist, mitte pidevalt, vaid ütleme nii mingi 10sec intervalliga umber. kirjeldaks seda heli kui kriuksatus vms.

mis puutub aga sellesse vaimustusse analoogi pealt digiks ühendades siis tuli välja, et analoog oli DSP'st mööda minevasse pistikusse ühendatud, mistõttu ei toimind 5channel stereo. nivoo vahe oli olemas täiesti, kuid peale nivoode samaks kruttimist jäi see efekt ikkagi sisse. spdif signaalil 5ch stereo välja lülitamisel muutus vahe, oh üllatust, olematuks. täpsemat kuulamist ei viitsind teha, kuna ruumis on piisavalt palju taustamüra.

kõik muu jäi samaks, ainult õhku liigutavate koonuste/kuplite pindala kahekordistus.

[ihvike]

Kuidas sa sellele Creative kaardile 44.1 "jõuga" peale surud? Kui fail on 44.1, siis vanem Creative (tegelt vist teatud töörežiimis uuem ka Creative) resamplib selle rauas 48 peale. Suru mida tahes, vahet pole. Sisuliselt kaart ütleb windowsile, et ta oskab 44.1 heli mängida, windowsist läheb 44.1 heli kaarti ja kaardi rauas keeratakse 48 peale. Kui tarkvaraliselt resamplida 48 peale, siis kaart mängib 48 maha ja ilma resamplimata loomulikult.
Kui mul veel SB Live kaart oli, siis ei teinud see küll mingit kriuksatust ega krõpsu. See kriuksatus peab olema mingi muu probleem, mis pole seotud resamplimisega. Alles see nädalavahetus kuulasin vanast rondist SB Live 5.1 kaardiga muusikat. Väga normaalne helikvaliteet rear väljundit kasutades. Ei mingit kriuksumist ega krõpsumist ja mina sellest resamplimisest muusikat kuulates küll midagi kuuldavat aru ei saa - vähemalt ilma võrdlusmomendita.

Kui õhku liigutavate kuplite pindala muutub, siis muutub ka helirõhk ja mitte vähe

[NATAS999]

ihvike, seda sai vist nii tehtud, et sai windowsis öeldud, et ressiiver oskab ainult 44.1kHz sämplit mängida. Reprodutseerima seda olukorda ei viitsi hakata, juhtmeid vaja ringi tõsta selleks. Ei välista ka tegelikult seda, et player võis villast panna selle näppimise peale.

[Wiltz]

mille poolest see tarkvaraliseks resample'mine parem on?

ja mis krdi pärast üldse on vaja neil asjadel 44.1 asju 48 peale resample'da?

aa ja üks asi on veel alati kummitanud, et mis nende rear väljunditega nii tihti on, et kõik just reari tahavad kasutada. ma loodan, et see ei ole seotud mingite muude harjumustega

[ihvike]

Miks resamplitakse, seda küsi Creative tarkpeadelt. Mingit sisulist vajadust selleks ei ole.
Tarkvaraline resamplimine on lihtsalt parem kui see vanaaegne Creative riistvaraline resample, vähem moonutusi, kogu lugu.
Rear väljundis oli neil vanadel kaartidel parem DAC. Samuti selgelt mõõdetav erinevus rear väljundi kasuks. Front väljund näiteks Master volume 100% peal clippis täiesti kuuldavalt, rear väljundis seda probleemi polnud, lisaks vähem müra jne.