[Anna tooli]

link :: novaator


Kui kogu inimkonna käsutuses olev informatsioon talletada CD-plaatidele ja laduda plaadid ühte virna, siis ulatuks virn Maalt Kuuni ja edasigi. Kuu on oma orbiidi kaugeimas punktis Maast 405 696 kilomeetri kaugusel.

Esimest korda püüdsid teadlased võtta kokku, kui palju infot suudab inimkond säilitada, liigutada ja töödelda. Lõuna-California ülikooli Annenbergi ajakirjanduse- ja kommunikatsioonikooli teadlase Martin Hilberti juhtimisel tehtud uuringut kajastav artikkel ilmus ajakirjas Science Express.

Uuringu jaoks võeti hinnang tuhandest eri allikast, kes kõik hindasid, kui suur on maakeral hetkel andmetalletus- ja töötlusvõimsus. Kui võtta kokku kõik digitaalsed ja analoogsed mälud, siis on uuringu järgi inimkond võimeline talletama vähemalt 295 eksabaiti infot, see on 20 nulliga number. Kui see infohulk talletada raamatutesse, siis kataks see Ameerika Ühendriikide iga viimase kui maalapi, kusjuures raamatukiht peaks olema 13-kordne.

Hilberti väitel ületab seda infohulka väljendav number 315 korda maakeral leiduvate liivaterade arvu, kuid on samas vähem kui üks protsent infost, mis sisaldub ühe inimese keha DNA-molekulides.

Kiire kasv

Digiajastu alguseks võib nimetada aastat 2002, mil digitaalsed salvestusvõimsused ületasid esmakordselt analoogvõimaluste mahu. 2007. aastaks oli 94 protsenti mäluressursist digitaalne.

2007. aastal liikus televisiooni- ja GPS-võrke pidi 1,9 zettabaiti informatsiooni. See infohulk on võrreldav sellega, kui iga inimene maakeral loeks päevas läbi 174 ajalehte. Samal aastal vahetati mobiiltelefonivõrkude kaudu 65 eksabaiti infot, mis on võrreldav sellega, kui iga maailmas elav inimene edastaks päevas kuue ajalehenumbri jagu informatsiooni. 2007. aastal oli maailma arvutite arvutusvõimsus 6,4 x 10 astmes 18 tehet sekundis. Suurusjärk on umbes sama nagu ühe inimese aju võime hallata närviimpulsse. Kui kõik need tehted oleks tulnud teha käsitsi, siis võtaks see 2200 rohkem aega kui kulunud alates Suurest Paugust, mil universum tekkis, see oli umbes 13,7 miljardit aastat tagasi.

Uuringus vaadeldud ajavahemikul aastail 1986-2007 kasvas maailmas arvutivõimsus aastas 58 protsenti. Telekommunikatsioonivõrgud kasvasid aastas 28 protsenti ja mälumahud 23 protsenti. Kuigi infohulgad ja arvutusvõimsused võivad tunduda hiiglaslikena on võrreldes looduses leiduvate võimsustega need numbrid siiski üsna väikesed. Loodus on info talletamises endiselt oluliselt osavam.

Inimesel on 60 triljonit rakku ja igas rakus on DNA. Seega on ühe inimese rakkudes peituv info 300 korda suurem infohulk, kui see, mida inimkond praeguse tehnoloogilise taseme juures kokku suudab talletada.

Andmetalletusvõime puhul on arvesse võetud nii paberkandjad, kõvakettad kui ka kõik otsimootor Google’i kasutuses olevad serverifarmid. Seega on ühes inimese rakkudes rohkem infot kui kõigil maailmas leiduvatel arvutimäludel kokku.

Hilberti sõnul oleme me endiselt oluliselt targemad kui arvutid, kuid arvutid jõuavad meile aina lähemale. Bioloogiline evolutsioon on aeglane protsess, meie aju on olnud sama võimekad juba kümneid tuhandeid aastaid. Arvutid muutuvad targemaks lausa päevadega. Tema sõnul saabub järgmise sajandi jooksul hetk, mil kogu inimkonna DNAs leiduv informatsiooni hulk ja inimkonna tehnoloogiline infotalletusvõime võrdsustuvad.

[Mucrop3]

Päris huvitav lugemine.

Iseenesest on see suur müsteerium kuidas kõige esimene organism tekkis kuna selleks oli vaja mingit infot, teine aspekt selle juures on mis eesmärgil see juhtus.
Kus kohast see info tuli seda ei tea keegi.

Ma kujutan. ette, et üks suur loom / inimene töötleb enda kehas infot ja andmeid mitte vaid aju tasemel vaid kogu keha tasemel sellises koguses, et see käib üle mõistuse.
Kogu see elu protsess ja kasvamine rakkude uuenemine ja suremine ja info vahetus üksuste vahel. Kujuta ette dna unfolding 60 triljoni tuumaga inimeses.
Kogu inimeste CPU ja GPU farmid ei suuda murda DNA foldimist ja inimene paneb seda iga raku tasemel ja lisaks veel meeletud rakkude suhtlemise kombinatsioonid omavahel.

Mõeldes kui keeruline see on, on inimese areng olnud uskumatult kiire maal 300 000 aastat umbes ja valmis.
Valgus kiirgus pidi tohutuld andmeid kandma, ma arvan, et see organismi ehitamiseks vajalik info liigub valgus kiirgusena.

[Anna tooli]

World's total CPU power: one human brain

[Magic]

[Tbit]

Tegelt see võrdlus on ju jura, arvuti on nagu inimene mitte inimene nagu arvuti, kes see ikka tahab windowsi või linuxit omale.
Oot, tegelt meil juba on ju, mehed ja naised, go figure kes on kumb ja mis .

[-Koppel-]

Mucrop3, mulle tundub, et sa ajad natukene segast juttu.

Iseenesest on see suur müsteerium kuidas kõige esimene organism tekkis
Scientists create artificial life in laboratory

inimese areng on olnud uskumatult kiire maal 300 000 aastat umbes ja valmis
It is estimated that the first life forms on earth were primitive, one-celled creatures that appeared about 3 billion years ago.

Valgus kiirgus pidi tohutult andmeid kandma... What?

Lisalugemist: http://en.wikipedia.org/wiki/Abiogenesis
In natural science, abiogenesis or biopoesis is the study of how biological life arises from inorganic matter through natural processes, and the method by which life on Earth arose.

[M@rten]

[Mario.]

[Riivo]

[Magic]

[wex]

Mulle tundub et siin on vastuolu.

[Mucrop3]

Ühe inimese DNA ahelate pikkus lahti keeratuna on 270469 korda maalt kuuni
või 4,2|3| valguspäeva

"To put our findings in perspective, the 6.4*1018 instructions per second that human kind can carry out on its general-purpose computers in 2007 are in the same ballpark area as the maximum number of nerve impulses executed by one human brain per second," they write."

Inimese aju on sama kiire nagu 2007 a kõik arvutid kokku.

Cosmic rays can change DNA!! Human DNA change in 2012 explained..
http://www.youtube.com/watch?v=rm1HRr-7Tcc&playnext=1&list=PL64A9D190E7EB4CAD

[Noname]