[sekonic]

Tere!

Ei osand teemat kuhugi panna....

Sattusin YouTubes vaatama ühe videot. Seal tutvustatava valamismasina peal on üks mõõdik, mis argoon gaasi jaoks. Ehk oskab keegi öelda, mida see mõõdik seal näitab? rõhku? Tahaks ise ka kuskilt osta sellise, kuid ei te mis neime järgi ostaida.

Pilt siis siin

Tänud!

[A.S.]

Äkki mõõdab gaasi kogust ajaühikus?
http://www.google.com/images?&q=gas+flow+meter
 

[sekonic]

Jep see se paistab olevat suured tänud, aga ma ei saa üldse atu miks seda argooni on vaja kinnisesse anumasse nii palju lasta? Kas see siis peatab hapniku juurdepääsu sulatamisel? Kuidas see räbusti värk üldse käib, kas see siis nagu tõrjub hapniku metallist välja või tekitab lihtsalt kaitsva kihi metalli pinnale, et hapnik ei saaks juurte. Mis saab selle õhuga, mis on metallis graanulit evahel?

[A.S.]

See on hermeetiliselt kinnine anum vä? Aga jah, see gaas (argoon vms.) surub õhu anumast välja ja takistab seega metalli oksüdeerumist. Kuna anum hermeetiline pole, siis tuleb seda gaasi pidevalt juurde anda. Oleks anum hermeetiline, ei läheks sealt jälle õhk välja. Mida vähem õhku, seda parem tulemus. Sama, nagu keevitamisel kaitsegaasi keskkonnas.
 

[sekonic]

Ok tänud aga näiteks kui enne tõmmata hermeetiliselt suletud anum vaakumisse -1bar ja seejärel lasta sinna argoon sisse, siis vist metalli oksüdeerumist ei tohiks toimuda? Aga kas vaakumkeskkonnas sulatamiseks muidu üldse räbustit vaja on? Vaakumis ju hapnikku pole, seega ei tohiks metall üldse oksüdeeruda.

Aga ja see on vist sellepärast, sest ülevalt kambrist tuleb pärast ülerõhk ja selle tulemusel võib metall oksüdeeruda.

[A.S.]

Kas niiviisi ikka on lihtsam? See anum peaks sul ikka üsna hermeetiline olema või kavatsed sa seda tulikuuma õhku sealt vaakumpumbaga välja imema hakata? Pumbast kahju ei hakka? Ja ideaalset vaakumi sa nagunii ei saavuta, osa õhku jääb ikka sisse.
Kaitsegaasi pideva pealevooluga tuleks see asjandus sul ilmselt kõige lihtsam ja odavam (pole see gaas nii kallis midagi), lükkab ilusasti kogu õhu välja ning ei teki suurt survet gaasi kuumutamise tõttu. Aga sa proovi ise järele kui aega ja tahtmist jätkub. Tehakse sellist tööd ju ka üldse ilma kaitsegaasita, kvaliteet pole küll kõige parem.

Aga üldiselt, ega mina ei tea. Kasvad suureks, lähed kooli ja seal õpetaja füüsikatunnis räägib ka sellistest asjadest. Katsu siis tunnis mitte magama jääda.
 

[ceemic]

Pildi peal on jah rotameeter.

[sekonic]

Aga palju seda argonni tuleks sinna sulatuskeskkonda lasta? Kas seda on võimalik kuidagi arvutada? Et siis mitu liitrit minutis?

Ei oska seda rotameetrit valida, kõigil erinevad numbrid peal.
Kas see sobiks?

See vist näitab mitu kuupjalga gaasi tuleb tunnis

[A.S.]

Näitab jah kuupjalga tunnis, sealkandis on sellised imelikud mõõtühikud, osta parem Euroopa poole pealt. Aga kõigepealt pead ära arvama kui suur gaasikulu sul olema saab. Ilmselt saab seda üsna vähe vaja olema.

[sekonic]

ma uurisin ja selle mõõdiku kohta, seal nati suured ühikud. Et siis kuskil 100 kuupjalga tunnis tuleb liitritesse arvutades kuskil 47 liitrit minutis, see on küll kohutav suurus Siis ei jätkuks küll baloonist kauaks

Ilma mõõdikuta ka nagu kraani niisama lahti ei taha keerata, siis nagu pole üldse aimu palju sealt tulla võib

Aga kas seda on võimalik kuidagi arvutada ka palju sinna seda gaasi lasta tuleks, samas kui see kamber täitub argooniga, surudes august õhu välja, siis ei peaks ju enam teada sinna suures koguses juurte laskma. Vähemalt mina saan nii aru ma ei tea vb see on vale

Arvutasin selle sulatuskeskkonna ruumala ka ära, diigli ruumala tühjalt (ilma metallita) on 40cm2 ja siis see ülemine korpus seal ona ligikaudu 75 cm2. Kui metall ka sisse panna, siis ligikaudu see ruuamal on seal 100cm2 ----------->0,1 liitrit, ei ole just väga suur ruumala.

Leidsin siis inglismaalt endale arvatavasti sobiva

Lugesin, et 1 liiter vedelat argooni on gaasilisel kujul 840 liitrit. Kui minutis lasta välja 1 liiter------------->arvutuste järgi jätkusk ühest balloonist umbes 24 ööpäevaks, kas tõesti jätkub seda gaasi siis nii kauaks? Või see on ainult teoorias nii.

[A.S.]

See liiter minutis saab siis ikka juba suure surve alt vabastatud gaas olema (mingi 2...3 atmosfääri max)? See inglaste mõõduriist selle koguse pealt alles mõõtmist alustab. Kas läheb ikka nii palju gaasi vaja?

[sekonic]

Jap, see on kõige väiksemate numbritega, mille ma sealt leidsin. Põhimõtteliselt, peaks saama häda pärast vast sellega pool liitrit ka minutis peale lasta

Aga kui tõesti lastes peale 1 liitri minutis, kestab see balloon kuskil 20 ööpäeva, siis ma võin seda gaasi sinna 5 liitrit minutis ka peale lasta Ma nagu ei uskund et seda gaasi nii kauaks võib jätkuda. Endal on tööjuures sulatamiseks hapniku balloon, see saab küll kahtlaselt ruttu tühjaks

[A.S.]

Tegelikult kui nüüd neid hinnakirju vaadata, siis on suures balloonis vaid mingi 10 kuupmeetrit argooni ja hapnikku. Ei jätku sul seda seega nii pikalt mitte.

[sekonic]

Üks küsimus tekkis selle argooni kohta, et näiteks kui on keerukama kujuga anum, kuhu vaja tekitada argooni keskkond, kust kohast siis tuleks lasta sisse argoon ning kuhu oleks vaja teha õhuava, et kõik kohad täituksid ilusti gaasiga ning ei jääk õhku. Kuna argoon on raskem gaas, kas siis tuleks lasta see sisse kõige kõrgemast kohast? On sellel üldse vahet?

Tegin ka ühe joonise, et juttu paremini seletada. Ühesõnaga tahaks teada, et kas argoon kui raskem gaas suudab tõrjuda välja hapnikusellest hohast

Konstruktiooni raskuse poolest pole võimalik mul argooni sealt ülevaltpoolt sisse lasta.

[A.S.]

Aga kas selle koha peal olev õhk ikka segab sind? Sulametalliga see ju kokku ei puutu? Niipea kui see õhk sealt mingil põhjusel vabatahtlikult välja tuleb, viiakse see ju argooni poolt minema?
Teed selle ülemise toru otsa pisikese augu?

Kust kohast argoon sisse lasta, sellel ei tohiks olla suuremat vahet. Kui lased altpoolt sisse, siis pead vaatama, et see kõik kusagilt altpoolt välja ei jõuaks minna. Vajadusel suurendad argooni kogust.

Gaasidel on see hea/halb omadus, et need segunevad. Vee sisse võib küll mingi õhukork jääda, argooni puhul see asi nii hull pole.
 

[sekonic]

Vabandust, ma tegin ise halva joonise.

Uus joonis

Esimeses kambris on siis argoon ja kõige alumises on vaakum, kuid nende vahele jääb selline imelik kamber, kuhu jääb sisse tavalist õhku, kuna arvatavasti läbi kipsvormi ei suuda vaakumpump sealt õhku ära tõmmata. See ongi mureks, kuna sulav metall jookseb läbi selle kambri valuvormi ja puutub kokku selle õhuga seal.

ise mõtlesin sinna ka lasta argooni, kuid küsimus oligi selles, kas see täitub täielikult gaasiga, kuid kui gaasil omadus seguneda, siis vb isegi võimalik


Suured suured tänud abi eest!

[A.S.]

Ma ei saanud nüüd asjast hästi aru. Kipsvorm tulebki sul ju seest vaakumiga täiesti tühjaks tõmmata, et valu sisse õhumulle ja pragusid ei jääks. Sellega imetakse ju see nn. "tühi ala" ka tühjaks? Kui sinna kesmisesse kambrisse õhk või mõni muu gaas jääb, siis jääb see ju ka kipsvormi sisse ja põhjustab probleeme.
 

[sekonic]

jah aga kuna ideaalset vaakumi pole, siis vist jääb sinna ikka mingil määral hapnikku sisse. Seega mõtlesin, et kui see argooni esmalt täis lasta ja siis vaakumiga tühjaks tõmmata, siis ei tohiks hapnikku sinna jääda. Uurisin natuke seda originaal masinat ja leidsin ühe detaili, mis käib selle sulatusdiigli alla

seal on kirjas: The uniquely designed ceramic fiber stand enables inert gas flow from the crucible chamber to the flask chamber. Järelikult on juba sama probleem tekkinud

Minu ingliskeel on halb, aga ma saan sellest aru nii, et see on tehtud unikaalselt disainitud keraamilisest fiibrist, tänu millele suudab inertgaas tungida tiigli kambrist ka valuvormi kambrisse.

[A.S.]

Et lased kogu selle kupatuse argooni täis ja hiljem siis imed valukambrist argooni välja? Iseenesest hea mõte. Aga siis pead vaatama, et hiljem vaakumpump seda argooni sinna kusagilt juurde ei tõmba. Sest vahet pole, mis gaas sul sinna kipsvormi sisse jääb, mullid tekivad valu sisse ikka ja vaakum ongi just nende mullide vähendamiseks vajalik.
Samas, selle metalli kokkupuude valamise ajal selle jääkõhuga on üsna lühiajaline ja ma ei usu, et seal suuremaid probleeme tekib.



Vaat need märgitud kõrgemad kohad on need, kuhu metall valguda ei taha kui vorm on gaasiga täidetud. Gaas eest ära ei lähe ja metall sinna hästi ei pääse. Nüüd pead kas puurima sinna vormi sisse avad, kust gaas (pole oluline milline) välja pääseb (hiljem läheb sealt ka osa metalli välja) või siis pead pumpama gaasi enne valamist valuvormi seest välja. See on peamine põhjus, miks seda vaakumpumpa üldse vaja on. Oksüdeerumine on teisejärguline, sest aeg on üsna lühike.

Aga kuna ma asjast eriti midagi ei tea, siis pole mul vist mõtet edasi targutada.
 

[Terror]

AGA ja ELME argooni balloonidel on erinev keere, aga reduktori muttri saab ära ka vahetada. Keevitus.ee tegeleb antud valdkonnaga näit.
Pildil olev 'tühi ala' peaks samuti vaakumis olema, kuna kui seal gaas on, siis ei voola metall igale poole gaasitaskute tõttu (keerulise vormi puhul). Samas kui all on vaakum ning ülevalt selle klapi lahti tõmbad (suht raske vist all oleva vaakumis tõttu mis seda kinni hoiab) liigub see sulametall suht suure kiirusega vist mis võib olla ebasobiv? Kuid ega ma antud asjast midagi ei tea

[sekonic]

Jah tahaks kogu kupatuse argooni täis lasta, ja siis vaakumisse selle alumise osa tõmmata, jäägu sinna siis ennem natuke argooni kui õhku, vähemalt metall ei oksüdeeru. See valuvorm on spetsiaalsest kipsist, tellisin USA´st, see on boorne ja kui alumisest kambrist õhk välja tõmmata, siis kipsi boorsuse tõttu kaob ka õhk keskmisest kambrist. Ja kui valu peale jookseb ja natukegi õhku seal peaks olema, siis booride tõttu vaakumpump tõmmab selle ära. Sulametall peakski vist suure kiirusega sinna alla liikuma, selleks tekitatakse veel 3bar ülerõhk sinna ülemisse kambrisse.

Selle peale olen ka mõelnud, et pump hiljem sinna seda argooni juurde kuskilt ei tõmmaks, selleks tahaks kasutada neid releekraane. Kavas on hakata seda kaadervärki juhtima arvuti com või lpt pordist, kuna siis saab kõik sekundi täpsusega paika panna ja asjad toimuvad õigel ajal.

eks ma hakkan vaikselt ehitama
Tänud!

Endal muidu mitu hapniku ballooni, kas sellel hapniku ja argooni balloonil midagi vahet on? Keere? Või on ainult värvi vahe? Ega nad arvatavasti hapniku ballooni argooni ballooni vastu ei vaheta.

[A.S.]

Keere peaks teine olema. Ja balloone vist ainult renditakse, nii saab kliendi taskust rohkem raha kätte.

[sekonic]

Elmest hapniku ballooni sain küll nii, et andsin end oma vastu.

[A.S.]

Päriseks said või aastaks-paariks "tasuta rendile". Lähed kolmandal aastal täitma, tahavad juba renti?
Sellist kampaaniat tegi minuteada ka AGA, andsid vastutasuks veidikeseks enda ballooni tasuta kasutada.
 

[sekonic]

Läksin sinna putkasse sisse ütlesin, et tahan hapnikku, küsis kas baloon on, ütlesin on, tuli välja andis mulle töisballooni ja võttis minu ballooni ära ja oligi kõik.

Mingist rendist ei ole mul kunagi juttu olnud. Ühe ballooniga saan aasta läbi, tavaliselt käin iga kevadel seda toomas. Eelmine aasta saigi toodud AGA´st, aga seal oli 50 krooni kallim kui ELMES, seal ka ei aetud mingit rendi juttu.

Kui ma co2 ostma ELMEST läksin, siis mul seda ballooni ei olnud, siis öeldi, et kui võtate rendile siis on mingi 600 eeku aasta, aga on võimalus ka kohe balloon välja osta.