[Tanel]

link :: Novaator


Märtsis lõid teadlased seadeldise, mis liigub vastavalt kvantmehaanika reeglitele. Kvantmehaanika võimaldab täpselt arvutada aatomite, molekulide ja teiste subatomaarsete osakeste käitumist. Ajakiri Science valis selle töö aasta teadussaavutuseks, et tunnustada põhimõttelist läbimurret, selle leidlikkust ning potentsiaalseid rakendusvõimalusi, mida see avastus pakub.

USAs asuva California ülikooli füüsikud Andrew Cleland ja John Martinis ning nende kolleegid lõid seadeldise, milleks oli palja silmaga nähtav pooljuhist koosnev tillukene metallist laba, mille nad panid kvantrütmis võnkuma.

Esmalt jahutasid nad selle kvantmehaanika seaduste poolt lubatud madalaima energiaseisundini (füüsikute poolt kaua otsitud eesmärk).
Seejärel tõstsid nad masina energiat ühe kvandi võrra, et luua puhtalt kvantmehaanilise liikumise seisund.
Teadlastel õnnestus isegi masin viia korraga mõlemasse seisundisse, nii et see vibreeris sõna otseses mõttes samal ajal natukene ja palju - veider nähtus, mida võimaldavad kvantmehaanika seadused.



Ajakirja Science ajakirjaniku Adrian Cho sõnul näitab aasta teadussaavutus esmakordselt seda, et teadlased on suutnud demonstreerida kvantmehaanikat töötamas inimese poolt loodud eseme juures. Põhimõttelisel tasandil on see oluline seetõttu, et laiendab kvantmehaanikat täiesti uutesse valdkondadesse.
Praktilisel tasandil avab see mitmekesiseid võimalusi. See võimaldab korraldada uusi eksperimente, mis võivad tuua selgust kvantide kontrolli osas valguse ja elektrivoolu üle ning võimalik, et kunagi saame testida ka kvantmehaanika sidemeid inimese reaalsustajuga.

Teadlaste loodud seadeldis tõestab, et kvantmehaanika põhimõtteid on võimalik sarnaselt aatomite ja veelgi väiksemate osakestega rakendada ka silmaga nähtavate esemete liigutamise puhul. Tegemist on esimese sammuga, mis võimaldab tulevikus saavutada täieliku kontrolli eseme võngete üle kvanttasandil.
Sellise insenertehnilise seadeldise liikumise kontrollimine annaks teadlastele võimaluse neid tibatillukesi liigutusi manipuleerida samal moel, nagu nad praegu kontrollivad elektrivoolu ja valgusosakesi.

Lisaks sellele võib see võime aidata luua uusi seadmeid, et kontrollida valguse kvantseisundeid ja ülitundlikke detektoreid ning võimaldada lõpuks uurida kvantmehaanika ja inimese reaalsustaju vahelisi seoseid.
Selle viimase eesmärgi võime saavutada siis, kui suudame silmaga nähtava eseme samal ajal korraga kahte erinevasse kohta paigutada.
Cho tuletab meelde, et füüsikud pole siiani veel saavutanud isegi sellise tibatillukese eseme korraga kahes kohas olemise seisundit.
Esimene samm siiski on selles suunas tehtud - hetkel ei ole küsimus enam selles kas, vaid millal see aset leiab.

Loe teistest teadusaavutustest, mida ajakiri Science tänavu oluliseks peab: Aasta 2010 läbimurded.

[Anton]

Loll küsimus küll aga kus teame, et see ese, mis korraga kahes kohas olla on üks ja see sama ese? Ilmselt peaksid nad siis väga sarnaselt käituma. Nii moodi käituvad tänapäeval mingis mõttes solenoid põhimõttel toimuvad muutused.

[RReinu]

DEEP!

[-Koppel-]

Kvantmehaanika võimaldab täpselt arvutada aatomite, molekulide ja teiste subatomaarsete osakeste käitumist
... aatomid, molekulid ja teised subatomaarsed osakesed!?
Võiks arvata, et see lause on väär.

[maxsimiljo]

Ulme.

[Dogbert]

[Elof]

Päris huvitav

[cyber3d]

jõhker

[nah]

[-Koppel-]

Aatom ei saa ise olla subatomaarne. Molekul > Aatom > Elektron > quarks, leptons, bosons. Subatomaarsed on need osakesed, mis moodustavad aatomi.

Lause on sama väär nagu "riigid, linnad ja teised tänavad" Riigid ja linnad ei ole tänavad.

[teretalv]

[Freeman]

ütles, et teil kõigil on korraga õigus kui ka seda, et samal ajal panete kõik pange ka.

sähh teile kvantmehaanikat

[Heineken]

Äge.

[nax]

olemegi jõudnud suhtelisuse suhtelisuseni