|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
29.11.2010 14:22:12
|
|
|
| Aruta kirjutas: |
Error 83 undefined reference to _IID_IPicture
|
Kui googeldad "undefined reference to _IID_IPicture", siis antakse mingeid soovitusi, võiks need läbi proovida. Leidsin ühe sellsie soovituse sealt:
http://www.gamedev.net/community/forums/topic.asp?topic_id=324701
Ma saan nii aru, et seal antakse mõista, et teek "uuid.lib" on oluline.
viimati muutis mirko28 29.11.2010 14:24:14, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
29.11.2010 14:25:48
|
|
|
| Aruta kirjutas: |
| Vahe võib olla ka include failides. |
Vahe on selles, et sa ei linkinud libuuid'ga.
Naljakas, et mõnevõrra puudulikud kompilaatori-linkeri kasutamise oskused aeti esimese hooga keele süüks 
Huvi pärast küsin, et kas masm'is ei pea toda librat külge linkima?
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
29.11.2010 14:51:11
|
|
|
| Kas Linker ei võiks lähtekoodi analüüsida ja sealt vaadata, mis teeke ta linkima peaks? Miks peaks käsurea parameetrites määrama, milliste teekidega linker lähtekoodi seob? Minu arust võiks lähtekoodi alguses olla direktiivid "link teek1; link teek2;" ja võiks olla ainult üks translaator, mis ühe transleerimisega teostaks kompileerimise ja linkimise. Oskab keegi seletada seda?
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
29.11.2010 15:05:23
|
|
|
| mirko28 kirjutas: |
| Kas Linker ei võiks lähtekoodi analüüsida ja sealt vaadata, mis teeke ta linkima peaks? |
Kust peaks linker teada saama millist täpset versiooni linkida tahetakse? Võibolla on sul sama nime-parameetritega funktsioon hoopis kahes täiesti erinevas teegis olemas, mis siis teha? Võibolla on sul teegid kusagil hoopis teises kataloogis?
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
29.11.2010 15:11:56
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| mirko28 kirjutas: |
| Kas Linker ei võiks lähtekoodi analüüsida ja sealt vaadata, mis teeke ta linkima peaks? |
Kust peaks linker teada saama millist täpset versiooni linkida tahetakse? Võibolla on sul sama nime-parameetritega funktsioon hoopis kahes täiesti erinevas teegis olemas, mis siis teha? Võibolla on sul teegid kusagil hoopis teises kataloogis? |
Mõtlesin nii, et oleks mugav kui lähtekoodi alguses oleks Linkerile täpsed teed olemas, ala:
link <kataloog1/teek1_failike>;
link <kataloog1/teek2_failike>;
...
void main()
|
Sel juhul oleks unikaalselt teada, mis failidega linkida, ja linker-programmi poleks eraldi vajagi, oleks üks translaator, mis sedalaadi lähtekoodi läbi käiks ja lõpuks linkimise õigete failidega teostaks. Aga sedalaadi täpseid kataloogi teesid lingitavatele teegifailidele teada on vist raske, oleks veel raskem programmeerida ilmselt.
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
29.11.2010 15:16:10
|
|
|
Millega sa garanteerid, et eri developerid, kompilaatorid, OS'id ja muud oma teeke kõik ühes ja samas kohas hoiavad?
Ühtlasi on vaja vajalikke lingitavaid teeke teada ainult ühe korra iga kompileeritava üksuse kotha (dll, exe, lib), igas sourcefailis eraldi nende defineerimine oleks pehmelt öeldes tülikas.
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
29.11.2010 15:28:45
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
Millega sa garanteerid, et eri developerid, kompilaatorid, OS'id ja muud oma teeke kõik ühes ja samas kohas hoiavad?
Ühtlasi on vaja vajalikke lingitavaid teeke teada ainult ühe korra iga kompileeritava üksuse kotha (dll, exe, lib), igas sourcefailis eraldi nende defineerimine oleks pehmelt öeldes tülikas. |
Mhmh, arusaadav.
Muidu andmebaaside arenduses võib kohata küll sedalaadi asju, kus konkreetne failitee ette antakse tarkvara "koodis", näide:
SELECT library_name, file_spec FROM Dba_Libraries WHERE File_Spec IS NOT NULL;
/*
DBMS_SUMADV_LIB /opt/orahome/product/10.2.0/db/lib/libqsmashr.so
SHA256LIB /u01/app/oracle/wrk/ptlibs/libsha256.so
SHA1LIB /usr/lib/sparcv9/sha1lib.so.1
MD5LIB /usr/lib/libmd5.so.1
CRYPTLIB /usr/lib/sparcv9/libcrypt_i.so
*/
|
Antud näitena on näha, et viidatakse teekidele, mida ei pruugi eksisteerida Windows-opsüsteemis, viimases ei pruugi olla sedalaadi katalooge/faile. Sedalaadi andmebaasi oma windowsi arvutisse ilmselt niilihtsalt ei transpordiks, kui aga oleks C++'i linkimise ideoloogia kasutusel, siis vast oleks see protsess lihtsam.
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
29.11.2010 15:31:32
|
|
|
Tehniliselt on võimalik anda ka c/c++ puhul pragmadega ette milliseid teeke külge linkida kuid seda tehakse üliharva eespool välja toodud probleemide tõttu.
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
30.11.2010 12:00:10
|
|
|
Assembler on arvuti-keel, selles mõttes, et tal on oma grammatika ju olemas. Aga pole ka valet seal kui öelda, et ta pole keel, vaid on loetavamal kujul masinkood, seda ta ju on.
Sama ütleksin mõiste "kõrgkeel" kohta, et vanasti oli mõttekas seda mõistet c-keele kohta öelda, aga tänapäeval ma ei näe midagi valet kui keegi ütleks, et C pole kõrgkeel.
Kirjandus mida kunagi kusagilt loetud sai seletus küll ideed, et kõrgkeel tuleks simeses etapis assembleriks tõlkida ja seejärel viimane masinkoodiks tõlkida, kõlab ka loogiliselt, kunab annab transleerimise protsessi juurde ühe modulaarse vahekihi assembleri näol, mida rohkem kihte tarkvara protsessis on seda parem mõneti on vast. Ideoloogia on sama kas kirjutada Exceli lahtritesse üks pikk keeruline valem, või teha mitu abiveergu vahe-arvutusteks pealkirjaga "Asssembler", et sel juhul on mõned eelised olemas, näeb selgemalt kui valem valetama hakkab jms.
Assembler kujundab inseneri alast mõtlemist/hoiakut, kuid tänapäeva praktilises elus on temast null-kasu, kuid mingi hoiaku ja silmavaate ta annab, võib-olla tõesti see hoiak on abiks praktilises programmeerimises.
Kui valida arvuti mängudega aja surnuks löömise vahel, ja assembleri õppimise vahel, siis soovitan assemblerit uurida küll, mis sest et praktilist kasu eriti ei ole, kuid ega arvuti mängudest ju ka pole, niiet õppige kel igav on.
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
mark11
HV vaatleja
liitunud: 28.01.2006
|
|
06.12.2010 00:37:17
|
|
|
väikene nitpick if I may,
assembler pole mingi keel, tegu on jublakaga mis muudab vastavad mnemoonilised koodid operatsioonikoodideks,
jutt käib vast assembly keelest.
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
06.12.2010 01:17:57
|
|
|
| mark11 kirjutas: |
väikene nitpick if I may,
assembler pole mingi keel, tegu on jublakaga mis muudab vastavad mnemoonilised koodid operatsioonikoodideks,
jutt käib vast assembly keelest. |
Eesti keeles ei kasutata y-tähte, raske uskuda et mõni sõna selle tähega võiks olla üldse korrektne sõna, kuid võiks ÕS-ist keegi järgi vaadata, kas fraas "assembly" leidub seal, ja võimalusel võiks ka teha otsingu sealt "*y*".
Ma arvan, et antud juhul võib sõnu assembly't/aasemblerit pidada samatähenduslikuks, sünonüümideks.
Parim definitsioon mida olen leidnud assembleri kohta ühest vene keelsest raamatust oli selline:
"Assembler on keel ja selle keele translaator."
See mõiste Assembler sarnaneb mõistega "Oracle" minuarvates.
Sõna "assembleerima" tähendab sõnaraamatus "koostamist", üsna üldise tähendusega sõna, sobib ilmselt pannkoogi valmistamise kirjeldamiseks, ja ka C++' programm-koodi transleerimise nimetamiseks.
Keelelised küsimused on huvitavad, rääkige julgelt vabalt siin, mida arvate, kumb sõna teie arvates õige võiks olla jm sellega seonduvat.
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
mikk36
HV Guru
liitunud: 21.02.2004
|
|
06.12.2010 14:43:19
|
|
|
| mirko28, nimesi ei tõlgita.
|
|
| Kommentaarid: 85 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
78 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
06.12.2010 15:00:10
|
|
|
"assembly" pole nimi vaid tegus6na mis t2hendab koostamist v6i kokkuppanekut. Assemblerit ma keeleks ei pea kuna tegu on lihtsalt masinkoodi inimloetava kujuga
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
mirko28
Aeg maha 1p
liitunud: 31.12.2003
|
|
12.01.2011 18:51:05
|
|
|
| Aruta kirjutas: |
Aga milles on ikkagi probleem? Selles on küsimus.
(Ja vast natuke see ka et HTML pole ainus lahendus olla PROGRAMMEERIJA  )
Aga aitähh, Su jutt oli arvutiinimese jutt. |
Kas said oma küsimusele lahenduse/vastuse?
Võiksid Altavistat oma töös rohkem kasutada, nagu näha siis antud juhul oli sinu küsimus lihtsalt vastatav otsingumootori abiga.
Ja kas võiksid edaspidi korralikumalt foorumis suhelda? Võta seda kui Suulist hoiatust.
(Ja ma pole arvuti-inimene muidu, olen spordi-inimene.)
|
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
|
Aruta
HV vaatleja
liitunud: 29.10.2009
|
|
13.01.2011 22:00:50
|
|
|
| tsitaat: |
Kas said oma küsimusele lahenduse/vastuse?
|
Kasutan lcc-32. Seal on eraldi programm "uuid.lib" generaarimiseks. Mahtu tuleb 3,7 MB.
Ainult et translaator annab ikka mitu viga. Otsisin siis katse-eksituse meetodil ja MASM-32 abil välja
selle _IID_IPicture kirjelduse - üks rida - ja sain veatu transleeringu.
Siis aga võtsin kasutusele TextOut käsu. Kui lisada suuruse ja värvi muutus teeb ta just seda, mida mul vaja.
Kui veel teha oma font, saab neid minipilte kuipalju.
| tsitaat: |
Võiksid Altavistat oma töös rohkem kasutada, nagu näha siis antud juhul oli sinu küsimus lihtsalt vastatav otsingumootori abiga.
|
Nojahhh.
AltaVista oli eriti kena kui seal töötasid puhtalt käsud OR, AND, NEAR. Praegu seal nende mõju eriti tunda pole.
Või on mul ajapikku kirjapilt valeks läinud? Kunagi kontrollin.
| tsitaat: |
Ja kas võiksid edaspidi korralikumalt foorumis suhelda? Võta seda kui Suulist hoiatust.
|
Mida Sa täpsemalt ette heidad?
Mulle tegi natuke nalja kui programmeerimise arutelu viis filoloogilise probleemini.
Ka väide, et assembler on sama mis masinkäsud, on natuke ülepakutud.
Olen kunagi ca 5 aastat otsestes masinkäskudes kirjutanud ja see oli tõesti natuke palju vastik kogemus.
Just hüpped. Tuli numbriliselt kirjutada õige kaugus ja seda pidi iga kord lugema.
Abs aadressid ja vahelekirjutused oli ka terve ooper.
Sama probleem, mis disasmi puhul.
Aga praegu saadav ASM - MASM32 on väga sarnane C keelega. Seal on võimalik kasutada täpselt samu
alamprogramme. Ainult et väljakutse on natuke erinev. Ja funktsiooni tulemuse pead eax registrist ise ära salvestama või kasutama.
Kunagi, 85. kui sain esimese PC ja C katsusime kirjutada DisC programmi.
Tore oli näha et C-s erinevad kirjapildid transleeriti täpselt ühesugusteks masinkäskudeks.
Samas i++ versioonid võimaldsid saada erinevaid tulemusi
| tsitaat: |
(Ja ma pole arvuti-inimene muidu, olen spordi-inimene.)
|
Vast üks ei sega teist
|
|
| tagasi üles |
|
|
kuri orav
HV kasutaja
liitunud: 19.10.2010
|
|
03.02.2011 14:29:59
|
|
|
Ma vaatan, et te olete suutnud 3 lk seletada selle ümber mis asi on programmeerimiskeel 
Programmerimiskeel on masina poolt rakendatava algoritmi ülestähendus. Tõelisteks programmeerimiskeelteks loetakse reeglina need, milles on olemas "if" klausel.
/thread
_________________
“Build a man a fire, and he'll be warm for a day. Set a man on fire, and he'll be warm for the rest of his life.” -- Terry Pratchett |
|
| Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
5 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
