[daddo]

[udumees]

[tahanteada]

Valan veel õli tulle sellega, et selline firma, nagu Sin, pole kunagi niisama ja heast südamest mingit OO-d ei välja mõelnud ega seda niisama jaganud. Ja mis siis, et näiliselt jagab - uinutades sellega kasutajate-fännide valvsuse ja siis kõikvõimalikud OO kulud, koos suure kasumimarginaaliga, igasugu tasuliste teenuste hindadele "otsa keevitades".

Nii, et kes ostab Sun-ilt mõne tasulise teenuse, siis võiks teada, et selle ostuga koos "plekib" ta ka OO kulutusi kinni.
--------------------------------------
Ning olen igatahes aru saanud, et kuna OO Sun-ile piisavat, loodetud kasumit teenida pole suutnud selle 10-e aastaga, siis see on ka põhjus, miks Sun OO-ga enam rohkem mässata ei taha.

[Flavius]

Teemaga seotult, häkkerieetika kohta lugemist: http://www.kakupesa.net/hacker/

[hashi]

[Draqula]

[tola555]

[daddo]

Ja koolituse puhul paneb imestama, et kui (MS alane koolitus) on olnud maksmaksja raha eest Eesti haridussüsteemi seest (üldhariduskool ja/või riigieelarvelisel kohal kõrgkoolis), siis on tegemist "tasuta" koolitusega. Kui aga rääkida, et samad oskused (A ja O) võiks tulla vaba tarkvara baasil täpselt samadest kohtadest täpselt sama maksumaksja raha eest, siis nimetame seda kulude kasvuks...

Ehk küsimus on selles, et kas maksumaksja solidaarse raha eest peaks ühiskond saama omandusliku ja mitteavatud failivorminguid kasutava kontoripaketi algkoolitust või avatud lähtekoodiga ja ISO standardile vastava avatud failivorminguga kontoripaketi algkoolitust? Mina pooldaksin viimast. Ja kui nii see asi toimiks, siis ma tahaks näha, kes julgeks väita, et OOo kasutamine eeldaks rohkem töötaja koolitust kui MSO kasutamine...

[hashi]

[daddo]

Väljavõte riigiteatajast, ehk mis kunagi oli tähtis... Hetkel kehtivas regulatsioonis midagi sellist ei ole leidnud..

[Krizto]

daddo ja mis lahendust sa pakud?

Kui koolides õpetataks ainult Linuxit, siis praegusel hetkel ei saaks õpilased enamustes töökohtades oma teadmisi rakendada kuna Windowsi kasutamisel jääb ta igal juhul jänni. Kuna arvutiainetel on üldkoolides üsna väike maht, siis pole võimalik õpilastele mõlemat operatsioonisüsteemi piisavalt põhjalikult õpetada.
Kuna suurem trend on MS ja Windows, siis pigem õpetatakse neid. Kool muidugi peaks teada andma valikuvõimalustest, et lisaks MS-ile eksisteerib ka vabavara.

[Ho Ho]

[Dirty Harry]

[hashi]

[Krizto]

Sest paljusid inimesi ei huvita arvuti, nagu mind tuumafüüsika, kudumine, autod, mood jne.
Sarnane ülesehitus ei tähenda et kasutaja oskaks Microsoft Office asemel OpenOffice-t käivitada. Muuda nimetus ja ikoon ära, siis mõni kasutaja ei teeks vahetki et kasutab hoopis OpenOffice-t. Kui miski asja on harjumuspärasest kohast teises kohas, on selline kisa lahti.

Seega "kõik võiksid kolme operatsioonisüsteemi unepealt osata" on ilmselt teie märg unenägu mis kunagi reaalsuseks ei saa.

[hashi]

[Krizto]

Mina pooldan vabavaralist lahendust (kuna see on tasuta, pole litsentsidega jändamist - vajadusel lase kogu haldusalale soft peale), kuid see peab pakkuma samu võimalusi kui kommertstarkvara (heaks näiteks on MS Outlook, millele vabavaralist alternatiivi pole)!
Aga Outlooki kohta on siin oma 5 lehte jahutud ning ükski Linuxi tegelane pole kasutatavat alternatiivi pakkunud.

EDIT: lai silmaring ei soodusta spetsialiseerumist. Sa võid küll osata kõike, aga sa ei saa kunagi neid asju sügavuti tundma õppida.
Ja kusjuures nii mõndedki tahavad paberiajastut tagasi, et ei peaks arvutiga tööd tegema, millega on pidevalt probleemid.

[daddo]

[hashi]

[Krizto]

daddo, mida me räägime, alternatiivi pole ju. Kas tuleks kasutusele võtta poolpidune lahendus lubadustega: alternatiiv tekib (siis tekib küsimus "Aga millal?". Riigiasutused ei saa endale lubada sellist asja, et äkki kunagi tulevikus hakkab tööle. Kuigi selliseid asju juhtub.). MS Office-le alternatiiv on olemas, kuidas ei suudeta Outlookile alternatiiv teha. Sellisel juhul oleks vabavarale üleminejaid küll.

See juba veidi OT:
hashi, kujuta ette et sinu hallata on mitut tuhat arvutit, milles on kasutuses 500 erinevat litsenseeritud tarkvara, mille erinevate tarkvarade kasutajate hulk on 1 kuni paar tuhat.

[hashi]

[wirx]

igakord kui loen, kuidas keegi kiidab taevani MS officet ja neab tasuta tarkvara maapõhja meenub üks sõna - sõltuvus
suitsetaja, alkohoolik või narkomaan mõtleb ka igasugu valesi enda õigustamiseks välja...aga poindi unustab ära - see on kahjulik sinu tervisele...antud juhul sinu rahakotile....ja kui riigiametnik(kelledest 95% vajab officet ainult wordpadi tasemel) ütleb, et tal on vaja seda ja ostetakse ka talle, siis see 3000-4000 krooni läheb nii minu, sinu, kui ka iga teise maksumaksja taskust...keskonnaministeeriumile 5+ et asja käsile võttis ja täitsa usun neid 8-17miljoni numbreid...aga keskkonna min on ainult üks meie paljudest ministeeriumitest...läheks kõik sund korras üle tasuta kontori tarkvarale oleks võit mitusada miljonit krooni ja seda maksumaksja taskust.
Rääkisin hiljuti ühe suure IT firma juhiga ja uurisin, et miks nad ei kasuta openofficet, ütles, et egas see tema rahakott pole, kus kohast maksta tuleb, pealegi on MS-il korralik kasutajatugi olemas. Ehk siis point, miks see firma kulutab aastas sadu tuhandeid kroone office elus hoidmiseks on tegelikult lihtsalt IT pealiku mugavus. Sama lugu on ka enamus riigifirmades ja mitte ainult IT juhi mugavus, vaid ka kasutajate, kes hakkavad kohe ja kiiresti halama, et vot see nupp on vales kohas ja too nupp ei tee toda.
Aitaks seegi, kui selekteeritaks välja need isikud riigifirmades, kes reaalselt vajavad nt Exceli keerukaid tabeleid, millega openoffice Calc hätta jääks.
Windows on office kõrval suht odav lõbu ja selle asendamine Linuxiga palju keerulisem, sest kohe tekiks riistvara ühilduvuse probleemid, lisaks ei ole vaja windowsit iga aasta uuendada, 1x ostad ja kui arvuti prügikasti viskad saad uue asemele, riigifirmale tähendab üks win7pro litsents suurema koguse puhul umbes 500 kroonist arvuti hinna tõusu.

[hashi]

[mikk36]

[Krizto]

mikk36, osataksegi täpselt nii palju kui igapäevaselt vaja on, kuid mitte rohkem.
hashi, miks sa propageerid OpenOffice-t kui sul endal on kasutuses 20tk MS Office-t? 2003 on piisavalt vana et OpenOffice peale mõelda.
wirx, kes kiidab? See et MS Office-ga saab sama töö ja rohkemgi tehtud tema lisavõimaluste poolest, pole kiitmine.

Ja soovitan teil eestpoolt lugeda arvutusi ning põhjendusi miks MS Office antud hetkel parem on. See raiumine, et tasuta on parem, pole piisav põhjendus kuna kõike ei saa ühekülgselt rahas mõõta (selle all mõtlen litsentside kokkuhoidu OpenOffice kasutamisel töö effektiivsuse arvelt).