[solksolk]

Need on absoluutselt võrreldmatud asjad.
Sest seni pole tegeldud millegagi mis võiks inimkonna hävitada lihtsalt katsetamise käigus või mõõduka kasutamise.
Aga tehisintellekt on oht kogu inimkonnale.
Ka üks tehisintellekt võib kogu inimkonna hävitada ajapikku.
Piisab ka sellest, kui ta tuumapommidele ligi saaks.

Ei tasu võtta ülemääraseid riske.
nagu ma ütlesin tehisintellekt tuleb väga kontrolli all hoida, aga praegune tehnoloogia suund tahab tehisintellekti kõikjale panna ja ta vabadusse lasta, mis on väga vale ja väga ohtlik.

[Tõnis]

Ma tõmbaks üldse parem kuu peale minema, saab sest tehnoloogiast juba rahu. Oot.. mul ju sinnaminemiseks ka seda vaja, darn. Okei, ma hakkan parem usklikuks, millalgi tuleb ja päästab Jumal meid kõiki siit kohutavast, taandarenenud maailmast. Aga senikaua jätan oma maailmalõpukuulutamise sinnapaika ja plõksatan reaalsusesse tagasi, kus eksisteerivad riskid ja mis ei ole ideaalne.

[John Blaze]

kui mõelda, mis asi on inimese aju ja kui keerukas see on, siis läheb inimesest intelligentsema tehisliku intelligentsi loomiseni ikka väga pikk aeg (Kui see üldse võimalik on). Mingid lihtsamad võivad küll tekkida poole sajandi jooksul, umbes et too õlut ja pärast ära lase mind autoga sõitma minna või sõida ise
inimese aju areneb ca 20 aastat ? , mille käigus tekivad tohutud uued seosed ja isegi sellises vanuses ei saa öelda inimese kohta et oleks väga intelligentne (ega ma ise ka väga vanem pole )

Enne tuleb inimaju ja arvuti kooslus, mis kasutaks inimaju efektiivsemalt. Samas tundub see isegi hullem kui tehisaju. Inimese mõtlemine kogu tema teadvusega liites väga suure arvutusvõimsusega suudaks ikka väga palju kahju tekitada kui vaid tahab.

Ja ma ikka ei usu et täiesti ise ennast arendavad robotid on võimalikud minu eluea jooksul kui üldse

Kõik see tekst on minu isiklik arvamus ja ei põhine faktidel, aga vahet pole nagunii leidub keegi kes tahab kõike ümber lükata

[mannatera]

Vähemalt Wikipedia andmetel ei ole Jaan Tallinn Skype "üks asutajatest" vaid lihtne programmeerija/arendaja.

Ja ise ka olen kogu aeg ikka selle teadmisega elanud, et Eestlastel pole Skype leiutamisega eriti pistmist - meie mehed olid ikka need arendajad. Skype on leiutatud ja asutatud ikka taanlaste poolt - selle ränga vea võiks uudises parandada!

[Marie]

[mannatera]

arendamine != leiutamine !!! Ja minu jutu põhipoint oli üldse firma asutamisest, kus Tallinn EI osalenud!

Ja jälle offtopic - see EPL artikkel on jälle rumalus sest Skype'i ei saa nimetada "Eesti Nokiaks". Antud kontekstis saab nimetada häid programmeerijaid "Eesti Nokiaks". Kui välismaal (Inglismaa ja Ameerika IT firmad enda kogetu põhjal) küsida, mis riik seostub esmalt Skype'ga ja selle asutamisega, siis Eesti see riik küll ei ole.

[Marie]

[Ho Ho]

[guest1902]

Ulmelised arvutuskäigud toimuvad alateadvuses. Seetõttu ei saa inimene analüüsida igat ettejuhtuvat situatsiooni silmapilkselt ning seetõttu teeb otsused vastavalt intuitsioonile. Pakun, et nii toimiks ka AI (vastaks sellele etteseatud tingimustele paremini ).
Aju ühendamine AI või internetiga läheb liiga sci-fi'ks imo.

[CoiL]

guest1902, miks liiga sci-fi`ks? Testitud juba aju külge kiipe mis muudavad pimeda nägijaks ja kurdi kuuljaks. Viimane värk oli vist kuidas mees suutis kiibi abiga ajus kontrollida elektroonilist tehiskätt ..edasi võid ise mõelda

[guest1902]

Hetkel ei jõua infot otsida selle kohta, aga ma kahtlen, kas ajuga on seal üldse midagi pistmist (mingi meelepuude kompenseerimisel).

[Vanaaegne]

Nojah, üks asi on käsi-jalgu liigutada ja teine asi ajust mõtteid õngitseda. Esimest korda nägin tehiskõrva pilti kusagil 80ndate alguses. See oli vist raamatus "Bioonika". Siis oli see parajalt suur kast. Proteesidega on juba aastakümneid pusitud ja need lähevad lihtsalt järjest paremaks. Aga kuidas aju ikkagi toimib, sellest ei teata veel tuhkagi, nagu targad onud kurvalt tunnistavad. Mingid entsefalogrammid ju jooksevad paberil-ekraanil aga kuidas sealt inimese teadvuses toimuvat "välja printida", ei tea täpselt keegi. Kui üldse kunagi, siis läheb sellega veel väääga palju aastakümneid.
Mina olen selles suhtes küll pessimist. Enne tekivad planeedil Maa palju eksistentsiaalsemad probleemid ja sellised uuringud ei huvita enam kedagi. Rahakraanid keeratakse samuti kinni, sest põhieesmärk on hinge sees hoidmine.

[guest1902]

Justtäpselt. Igasugused visionäärid ja futuristid vist ei adu (koos meiesuguste kõrvalvaatajatega), kui keeruline on aju tegelikult. Välja on pakutud mingeid üldiseid kontseptsioone (umbes tuues välja punkte, mis tingimustele peaks intelligentne süsteem vastama ja sealt edasi harutatud), kuid ega nendega pole midagi peale hakata.
Ise pakun, et tehisintellekti avastamise (leiutamine vist väga ei sobi... üldise algoritmi kirjapanek ... hunnik koodi kitsendatud probleemide lahendamisel) võti peitub neurofüsioloogias ning käitumise uurimises, kusjuures uuritavateks oleksid väga noores eas lapsed (imikud). Just sel perioodil toimub suurim areng.
Kuid iseenesest mõistetav, et kedagi ei hakata selleks välja valima, kuna uuring peaks kestma 24/7. Seetõttu tuleb lootma jääda case study'dele

[Ho Ho]

[Marie]

[Ho Ho]

AI puhul on puudu "kõigest" algoritm. Arvutusvõimsus on täielikult ebaoluline asi, ülisuur läbimurre oleks juba see, kui AI töötaks murdosa kiirusega võrreldes mõne elusolendiga.

[solksolk]

arvuti võib ju kiiremini arvutada, kui nimene ja arve hallata.
Kuid arvutil pole abstraktset mõtlemist nagu inimesel ja seal leiab veel asju, aju on väga keerukas.

See, kui me oma ajud internetti ühendame ei tähenda, et me suudaksime tehisintellekti kontrollida, see tähendab jsut seda, et tehisintellekt võib just meie üle kontrolli nõnda võtta.

Teadus võis vanasti olla madalamal tasemel ,aga ka tehnika oli madalamal tasemel, mistõttu nõudis see inimeselt rohkem mõttetööd ja leidlikust, kui praegu.
Selleppärast võiski näiteks 500 aastat tagasi olla teaduri aju arenenum, kui praegu.
Praegu teeb arvuti kõik ära.
Kui te vaid teaksite, mis kõik on sadu aastaid tagasi ära tehtud, väga hämmastavad asjad.
Ka püramiidid on üks maailmaime, see nõudis ka mõtlemisoskust, neid asju leiab veel.
Ärge unustage, et mida vähem on teil tehnilisi abivahendeid ja üldse teadmisi oskusi, seda enam mõttetööd nõuab keeruliste asjade tegemine ja seda keerulisemalt tuleb need kohati teha.
Tänapäeva teadurid kasutavad enne neid tegutsenud teadurite teadmisi, et arendada uusi asju, nad ei ole seda kõike ise välja mõelnud ja katsetanud.


Ma arvan, et intellekti aluseks on isiksus, isiksus kes kontrollib mõttetööd jne.
Me kõik ju tunneme, et me oleme keegid, meil on teadvus, me saame aru et me pole masinad, sest me oleme kõik eraldi isiksused ja meis on nagu midagi, me oleme keegid.
Vot arvutil seda asja pole, see teebki ehk selle asja keeruliseks.

Kui inimaju ühendada arvutiga ja teha miski koostöö siis selle tulem võib ka väga hirmus olla, sest on ajaloost ju küll teada maailmavallutajaid ja üldse inimloomus on ju teada, kuidas ta tahab maailma valitseda ja inimesi valitseda ja üldse võimu jne.

Nii, et me peame ikkagi olema tehisintellekti arendamisel väga ettevaatlikud, terminaatori filmid ja muud säärased filmid ei ole midagi ulme, vaid täiesti reaalne võimalus.
Inimene on ikka nii rumal ja ei taha uskuda, et tema teadus võib kord kontrolli enda kätte võtta.
Paljud ulmefilmid on teoks saanud ajapikku ja üha enam saavad.


Väga halb on ikkagi see, kui arvuti kõik meie eest ära teeb, sest tulemus on see, et siis ei tee meie enam mitte midagi.
Siis me istume lihtsalt kuskil oma kodus, vahime telekat, joome õlle õgime toitu ja lähme paksudeks tündriteks.
Võibolla ei käi ka enam kuskil, kuna virtuaalmaailm ja igast tehnika vidinad võimaldavad kõik meieni tuua ja nii me istume ühe koha peal ja kogume aga rasva ja muidu ka muutume väga väetiks.
Seda lihtsamaks muutub tehsintellektil maailma üle kontrolli võtmine.

[mikk36]

solksolk, vaatenurga küsimus. Võib öelda et inimene (ja ka iga teine elusolend) on bioloogiline masin samas kui arvuti on mehaaniline masin. Masinad mõlemad.

[Ho Ho]

[solksolk]

Inimene ei saa olla lihtsalt masin, sest mõtle ise sa ju tunned, et sa oled keegi, masin aga sellist asja ei tunne.
Ja miks me eraldi tunneme kõik?
Miks me oleme kõik eraldi isiksused hinged?
See näitab välja, et me pole lihtsalt looduslikult masinad, aga noh igaühe mõistus nii kõrgele ei küündi muidugi, et sellest aru saada.

See kumb peale jääb, kas inimene või masin tjah, väga karm teema.

On ju küllaga filme, kus teaduritel läheb katse käest ära, mille tulemus on katastroofiline, see polegi nii ulme.
Me peaksime sellise asja hoidma kindlate piiride taga ja väga tugeva kontrolli all.

[Ho Ho]

[tahanteada]

Las teevad teadlased selle kõigepealt ära, mida aastakümneid juba lubavad - ülikiirelt arvutada oskava neuronarvuti. Ja mida kusagil 80-90-tel juba väga kõvasti haibiti.

Leidsin lingi kah - eesti keelne ja puha.
Intellekt on võime ennustada
Ühest terviklikust teooriast, mis püüab seletada, kuidas aju töötab, mis muudab selle intelligentseks ning miks senised katsetused tehisintellekti loomisel on ebaõnnestunud.
http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel693_677.html

[DicesOf]

solksolkiga pmtslt nõus.
Kui me võime aru saada kuidas inimaju töötab, siis märksa raskem küsimus on kuidas ja mis loob teadvuse. Mõistmise, et me eksisteerime. Arvuti oskab kalkuleerida, aga mitte mõelda.
Inimesed ei võta vastu otsuseid vaid reegleid järgides, vaid ta võib mõelda ka näiteks, et ma teen praegu eetiliselt õige otsuse, et 2 kuu pärast teine inimene ei peaks kannatama, võites nii ta emotsionaalse poolehoiu teha mingit kolmandat asja.

Turingu testi järgi võib enamvähem mingi piiri seada, mida me võime lugeda AI-ks, hea näide on selle kohapealt ka film Blade Runner. Ehk, kui masin suudab meid veenda, et me suhtleme teise inimesega.
Kuid ma näen seda sorti testi töötamas tõepoolest ainult ekraani taga olles ning mingeid tekste lugedes. Robot AI-d teha on ikka metsikult keeruline ülesanne.

Ei ole võimatu, et inimesed lahendavad ka "teadvuse" küsimuse, kuid ma tõesti loodan, et seda ei juhtu. Juba praegu on näha kuidas on hääbumas spirituaalne pool, meil on vaja midagi müstilist, seletamtut, unikaalset, et tunda end inimestena.

[Mario.]

Teadvuse küsimus pole probleem.. pigem, kuidas neuronite sadu, inimaju dünaamikat, segadust, reageeringuid (õppimine, arenemine pole muud, kui reageering keskkonnale) ja uudishimu piisavalt loomulikuks imiteerida, et üks õpiks (kõige otsesemas mõistes) kogema tundeid, tujusid, uudishimu (mis on üks inimliigi ainulaadsemaid ning edasiviivamaid omapärasid)... ainult nii saame luua Isiku, kes omab tõelisi emotsioone, iseloomu, arvamusi ja kõiki intelligentse eluvormi omadusi e. Temast saabki eluvorm. Praegu oleme harjunud, et AI analüüsib sisendit ja annab vastavalt programmeerija ette-antud reeglitele mingise väljundi - inimene ei tööta ka teisiti, vaid kogu funktsioneerimise dünaamika on niiiiii suur ja segane, et me ei tunne ennast programmidena, mida aga paraku oleme.
Minu küsimus ja teadmatus seisneb selles, et kust piirist pole enam meie jaoks tegu programmiga, vaid Isikuga, kes väärib ka samaväärset kohtlemist kohtlemist. (Siia võiks näite tuua Caprica'st, kus Zoe isa ei aksepteerinud tema avatari kui isikut, mida aga üks paraku oli, on)


Minu empaatia on aga ette üsna ahastuses, sest ma ei suuda oodata õppinud kuid rumalalt olendilt austusväärset käitumist AI vastu, kes saab tulevikus olema samaväärne oma omadustelt ja seega ka inimintellektiga. Ennem peame õppima üksteisega läbi saama ja küll siis võime võtta vastutuse millegi tähendusväärse loomise eest.

[Marie]