Riigiasutused panustavad üha enam vabale tarkvarale, et soodsamate alternatiividega raha kokku hoida.
"Kontoritarkvara pealt kokku hoitud summa on meil päris suur, jäädes ühe versiooniuuenduse puhul vahemikku viis kuni kaheksa tuhat krooni kasutaja kohta," rääkis keskkonnaministeeriumi infosüsteemide büroo juhataja Meelis Merilo Postimehele.
Keskonnaministeerium ja tema haldusalasse kuuluvad asutused hakkasid tasuta OpenOffice'i kontoritarkvarale üle minema 2000. aastal. Merilo lõi tunamullu arvud kokku, et näha, kui palju ministeerium säästis. Vastus: 8-17 miljonit krooni, sõltuvalt sellest, kas vaadelda litsentside renti või väljaostmist.
Open office on tore asi, OS süsteemi pealt saab ka kokku hoida linuxi näol. Ubuntus kõik vajalik kaasas ja veel emakeeles kõik.
WIndows on neile kes mängivad jurasid, mis on totaalne ajaraiskamine + viirused vahivad igast nurgast vastu. _________________ Punktkeevitus patareidele/akudele. Akutrelli/laptopi/e-bike. PM
Open office on tore asi, OS süsteemi pealt saab ka kokku hoida linuxi näol. Ubuntus kõik vajalik kaasas ja veel emakeeles kõik.
WIndows on neile kes mängivad jurasid, mis on totaalne ajaraiskamine + viirused vahivad igast nurgast vastu.
Mull-mull, paned Adobe (ja mitmed veel, millel Linuxi tuge ametlikult pole) programmid Linuxis nii tööle, et garanteerid 100% toimivuse?
Võttes ühe enimkasutatava programmi info lahti WineHQ's tuleb vastuseks:
tsitaat:
What does not
Saving documents. The 'Save', 'Save As' and 'Save a Copy' buttons cause the application to crash.
See on igavene teema. vaieldi 10 aastat tagasi, vaieldakse nüüd ja ka järgmised 10 aastat. Pointless arutelu ja sama tark uudis, lihstalt selleks, et saaks mulli ajada.
Windows sobib üheks otstarbeks, linux teiseks ja ma kolmandaks.
Loodetavasti järgmised uudised on sisukamad _________________ Asju saab kah teisiti teha!
Open office on tore asi, OS süsteemi pealt saab ka kokku hoida linuxi näol. Ubuntus kõik vajalik kaasas ja veel emakeeles kõik.
WIndows on neile kes mängivad jurasid, mis on totaalne ajaraiskamine + viirused vahivad igast nurgast vastu.
Mull-mull, paned Adobe (ja mitmed veel, millel Linuxi tuge ametlikult pole) programmid Linuxis nii tööle, et garanteerid 100% toimivuse?
Võttes ühe enimkasutatava programmi info lahti WineHQ's tuleb vastuseks:
tsitaat:
What does not
Saving documents. The 'Save', 'Save As' and 'Save a Copy' buttons cause the application to crash.
Mis see WineHQ siia puutub? Vaba tarkvara idee ei seisne selles, et linuxi peal wine sees OpenOffice-t jooksutada. OOo jookseb ka linuxi peal sama hästi kui win peal.
Linuxis pole ka probleeme pdf failide vaatamisega. Vormidega pdf faile ei tea kommenteerida.
Muidu on see uudis üks paras bullshit , võivad küll OOo-d kasutada aga reaalsus on see, et ostetakse paralleelseks kasutuseks ka MS office, mida ei reklaamita siin. Jälle üks ettekääne mujale raha küsimiseks, et "näete aga seal me säästsime"
... tjah, mis selles mõnest millist säästust, kui ühe käega säästetud raha raisatakse teise käega mingite täiesti mõttetute projektide ja toetuste peale või lihtsalt ametnike hüvede ja privileegide säilimiseks. Ma saaks aru, kui terve riigiaparaat kilkaks siin oma saavutustega, kuid et mingi ametkond kilkab mõne millise säästuga, ei avalda kohe üldse muljet, pigem jälle mingi valimiskampaania eelne iseenda upitamine ... _________________
05.11.2010 11:45:03
Re: Vaba tarkvara kasutamine säästab riigi raha
panen kõike... kirjutas:
[kärtz...] "Kontoritarkvara pealt kokku hoitud summa on meil päris suur, jäädes ühe versiooniuuenduse puhul vahemikku viis kuni kaheksa tuhat krooni kasutaja kohta," rääkis keskkonnaministeeriumi infosüsteemide büroo juhataja Meelis Merilo Postimehele...
Heips!
Khmmm... paraku põle ta üelnud, mis nende summade sees kõik on. M$ Ohvitsa OEM küll nii palju ei maksa, isegit GOV hulgi-litsents mitte. Kas nad kasutasid mingit Enterprise versiooni vä? Ja kas ümberõppe koolitusrahad ja kohanemis-kulud per molu on juba maha võetud?
Igatahes mulle küll näib, et koolituse pääle põle küll sentigi kulutatud - riigiasutistes ringleb massiliselt ODT jms faile, milledega tegelemiseks peavad ülejäänud, kus seda formaati ei kasutata, mingeid konvertereid vms jura tarvitama. Kõik põle nõnna rikkad, et endile koheselt iga uusimat M$ Ohvitsa versiooni hankida, mis OOo formaati suudaks "tõlkida". Jah, alternatiiviks on OOo, kuid ka selle kasutusele-võtuks on vaja kulutusi teha - kasvõi ajalisi, mis on seotud kasutajate kohanemis-raskustega.
EDIT: näib, et neil on kohanemiseks vähemaste 10 aastat kulunud
To Margus - PDF-i jäuks on ju olemas tarkvaraline PDF_Printer ja vahtimiseks Foxit _________________ Seniks...
---
Hashi
viimati muutis hashi 05.11.2010 11:49:32, muudetud 3 korda
Open office on tore asi, OS süsteemi pealt saab ka kokku hoida linuxi näol. Ubuntus kõik vajalik kaasas ja veel emakeeles kõik.
WIndows on neile kes mängivad jurasid, mis on totaalne ajaraiskamine + viirused vahivad igast nurgast vastu.
Mull-mull, paned Adobe (ja mitmed veel, millel Linuxi tuge ametlikult pole) programmid Linuxis nii tööle, et garanteerid 100% toimivuse?
Võttes ühe enimkasutatava programmi info lahti WineHQ's tuleb vastuseks:
tsitaat:
What does not
Saving documents. The 'Save', 'Save As' and 'Save a Copy' buttons cause the application to crash.
Mul on siiani kõik toiminud ka ilma wineta ja milleks on vaja pdf failina salvestada kui selleks vajadus puudub. Läheb veel ivake ja on ka mujal salvestuse võimalused olemas. OOs on ka salvestuse võimalos olemas pdf faili näol, kui keegi ei tea siis pole mõtet pasundada. _________________ Punktkeevitus patareidele/akudele. Akutrelli/laptopi/e-bike. PM
viimati muutis XeStAiSy 05.11.2010 11:55:01, muudetud 1 kord
Kas keegi oskab reaalselt põhjendada mis Eesti Vabariigis riigiasutused ei saa vabale tarkvarale üle minna? Jaapani valitsuse üle minemisest justkui oli kunagi uudis... See ei ole põhjendus, et siis raisatakse ülejääv raha niisama tühjale-tähjale. Kui mingisugune rakendus Linuxi all tööle ei lähe (ID kaardi lugejast on foorumis juttu olnud) siis kas ei oleks mõttekas kulutada väike summa oma programmikirjutajatele palga maksmiseks? Sääst peaks ikkagi suur olema.
E:
tsitaat:
milleks on vaja pdf failina salvestada kui selleks vajadus puudub
Pean tunnistama, et ma kasutan suht palju pdf-i (skannid lähevad pdf-iks ja arved tulevad pdf-ina). Suht mugav. Alternatiiv sellele oleks linuxi all mis? _________________ Ma ei kuuluta jumalikku tõde vaid avaldan oma isiklikku subjektiivset arvamust.
God Hates Us All
viimati muutis korsten 05.11.2010 11:53:35, muudetud 1 kord
näited: eurostat saadab oma kontrollid ja asjad excelile. seega mis iganes formaat tuleb kas konvertida ekseliks või nende saadetud " tööriist" ringi teha.. tahab raha.
oooo ei taha endiselt ekseli makrodega tödö teha ja kui andmetöötluseks on mingi tööriist kunagi loodud, siis seda lihtsalt niisama ümber teha ei saa.. tahab raha.
kaotame sekskangi koos tema raha eest saadavate võimalustega ära ja hakkame siis kõike käsitsi tegema.. kuniks käsitööna tehtud "asi" veel valmis pole, maksame palka korraga kahele seltskonnale - ühele kes olemasolevat süsteemi suppordib ja teisele, kes uut süsteemi testib ja arendab. hetkel on kasutuses office 2k3 / 2k7 ja osades haldusala masinates ka ooooo.. oooood kasutab Tädi Maali vaid selleks, et saadud fail avada ja see office formaati salvestada. _________________ Kontrollitud ja hooldatud sülerid: https://www.facebook.com/marketplace/profile/100087345405856 või https://www.yaga.ee/mox-fulder küsi akut, klaviatuuri ja laadijat. 5213582 - helista.
viimati muutis laurx 05.11.2010 11:52:24, muudetud 1 kord
Kas keegi oskab reaalselt põhjendada mis Eesti Vabariigis riigiasutused ei saa vabale tarkvarale üle minna? [kärtz...]
Harjumus on meeletu jõud
Ja mille eest siis Onu-Bill Kanaari saartel pensjuuni peab, ku keegi enam tema Ohvitsat ei tarvitaks... _________________ Seniks...
---
Hashi
openoffice all on ka võimalik PDF faile luua. Ja seda linuxi all. Ei mingit acropaati pole vaja ja ka mitte wine all jooksutamine. Mida ma pole leidnud veel on pdf muutmine. _________________ Punktkeevitus patareidele/akudele. Akutrelli/laptopi/e-bike. PM
viimati muutis XeStAiSy 05.11.2010 12:01:05, muudetud 1 kord
näited: eurostat saadab oma kontrollid ja asjad excelile.
Kui maksuamet saab kirja hiina keeles siis mis nad sellega teevad? Tõenäoliselt panevad sahtlisse. eurostat -ile öelda ei saa, et meil ei ole selle jaoks kulutusi ette nähtud, et office osta, saatke ooo formaat?
tsitaat:
Harjumus on meeletu jõud icon_wink.gif
See ei ole argument. Kui pakspersed ümber harjuda ei taha siis on king tagumikus. King tagumikus on on argument mis valdava enamiku ametnikke uute asjadega harjutab.
E:parandus _________________ Ma ei kuuluta jumalikku tõde vaid avaldan oma isiklikku subjektiivset arvamust.
God Hates Us All
Kui maksuamet saab kirja hiina keeles siis mis nad sellega teevad? Tõenäoliselt panevad sahtlisse. eurostat -ile öelda ei saa, et meil ei ole selle jaoks kulutusi ette nähtud, et office osta, saatke ooo formaat?
ooo avab ju ilusti xls-e _________________ Linux - Future "Those Who Sacrifice Liberty For Security Deserve Neither." - Benjamin Franklin 1984 was not supposed to be instruction manual
Open office on tore asi, OS süsteemi pealt saab ka kokku hoida linuxi näol. Ubuntus kõik vajalik kaasas ja veel emakeeles kõik.
WIndows on neile kes mängivad jurasid, mis on totaalne ajaraiskamine + viirused vahivad igast nurgast vastu.
Sinu postitus 25. oktoobrist:
Margus kirjutas:
Minu katsetus siis oli seda linux jura prooovida. Katseks oli ubuntu.
Hakkasin siis eda peale ajama inteli raid 0 otsa 10.10 mis ka ebaõnnestus. võtsin 10.04 mis toimis kobinata. Esiteks sellega pole ju midagi peale hakata.
Video on ka restricted raud no milleks CFX ei funka kellata videot ei saa. Driverid ei installeru ilma terminali sorkimiseta. No milleks ma siis ikkagi seda teminaliga jurama lihtsa asjaga. Uuendasin siis 10.04 TO 10.10 See uuendamine ju saast Ü asemele tekkisid kaks ??
Printimist ma pole proovinud kuid ka see prindib pasa kvaliiteediga ja ikkagi on käsurida vaja kasutada no tere saast. See et boot raidis 5 sekundit desktopi pole veel asi mis seda linuxi käkki heaks teeb. Puudub täiesti cfx tugi. Ei ole minul sellega midagi teha kuna teist gpud ei tuvastata. CAL tuge pole olemaski ja on ainult opencl videokaardiga linuxi all crunching asjast ka ei tule midagi välja kuna pole programme mis seda ka toetaks.
5 aastapärast vast võib uuesti linuxit proovida.
Tundub, et sa oled vahepeal linuxile üle läinud. Ja kohe on vaja hakata ennast paremana tundma ja Windowsit bashima. Tüüpiline.
näited: eurostat saadab oma kontrollid ja asjad excelile.
Kui maksuamet saab kirja hiina keeles siis mis nad sellega teevad? Tõenäoliselt panevad sahtlisse. eurostat -ile öelda ei saa, et meil ei ole selle jaoks kulutusi ette nähtud, et office osta, saatke ooo formaat?
tsitaat:
Harjumus on meeletu jõud icon_wink.gif
See ei ole argument. Kui pakspersed ümber harjuda ei taha siis on king tagumikus. King tagumikus on on argument mis valdava enamiku ametnikke uute asjadega harjutab.
E:parandus
Jaa, mäletan, et statistikaametis suruti ka hirmsasti oo peale . Pandi. Tasuta ju! Tulemus oli kaos ja põhjused, millest laurix rääkis. Ei ühildu! Loo moraal on, et turvajuht , kes openoffice promos sai kinga! Nüüd peal ms office ja inimesed tevad tööd. Seee pool aastat oli meeltu ajakulu ja ajakulu on ka raha, ehk väidan et lõpptulemus oli kordades kallim, kui seee näitlik sääst, mida provitakse meeleheitlikult näidata.
Nii, et jalaga kinga võid sa ise ka saada oma oo promomisega ja valede otsustega ehk tule nüüd oma linuxi kapist välja ja näe natukene muid seoseid ka! Asutustes ja ettevõtetes ei ole openoffice sobilik. Küll võib parallelselt kõrval olla aga mitte asendusena. Excange koos ad'ga on ms tootevalikus üks väga hea asi, mida linuxi maailmas pole. Samuti on office. Ma ei räägi kasutajakontode loomisest siin. Nagu ennist mainiti, uue süsteemi tegemine on way kallim kui see tasuta alla laetav ubuntu või muu säärane, mis tundub hea. Säästust me ei saa siin rääkida!
Jaapan on üks näide ja ma vean kihla, et paralleelselt nad on sunnitud kasutama ms officet ka.
Linux on end ära õigustanud jah serveri tarkvara vallas. täiesti nõus. Ubuntu on ka hea. Aga mitte astuses/ettevõttes kus kontoritarkvara failid liguvad ms office formaadis.
Üldse, see seletamine tundub nagu peaga vastu seina jooksmine! _________________ Asju saab kah teisiti teha!
Open office on tore asi, OS süsteemi pealt saab ka kokku hoida linuxi näol. Ubuntus kõik vajalik kaasas ja veel emakeeles kõik.
WIndows on neile kes mängivad jurasid, mis on totaalne ajaraiskamine + viirused vahivad igast nurgast vastu.
Mull-mull, paned Adobe (ja mitmed veel, millel Linuxi tuge ametlikult pole) programmid Linuxis nii tööle, et garanteerid 100% toimivuse?
Võttes ühe enimkasutatava programmi info lahti WineHQ's tuleb vastuseks:
tsitaat:
What does not
Saving documents. The 'Save', 'Save As' and 'Save a Copy' buttons cause the application to crash.
Mul on siiani kõik toiminud ka ilma wineta ja milleks on vaja pdf failina salvestada kui selleks vajadus puudub. Läheb veel ivake ja on ka mujal salvestuse võimalused olemas. OOs on ka salvestuse võimalos olemas pdf faili näol, kui keegi ei tea siis pole mõtet pasundada.
Tundub et tõesti vaatate asja vaid oma pisikese mätta otsast. Salvestan nii PDF'i (see on kõikide käideldavate asjade lõppformaat), indd, ai jne failidesse, sest neid kõiki läheb vaja. Teemaks siis trükindus.
See ei ole argument. Kui pakspersed ümber harjuda ei taha siis on king tagumikus. King tagumikus on on argument mis valdava enamiku ametnikke uute asjadega harjutab.
Ma ei argumenteerinud, vaid ironiseerisin
Kinga omanikul põle poliitilist tahet midagi muuta, kuna harjumus on tema tahte endale allutanud. Altpoolt ka survet ei tule, kuna see nõuaks "pakspersetelt" liigset pingutust ümberõppe ja kohanemise näol. Motivatsioon puudub. Riigisektori või -asutuse juhtkond peaks tegema vastava "poliitilise" otsuse ning hakkama kasutama. Muid takistusi pääle võimalike ühilduvusprobleemide asutuse-siseste või teistes asutistes kasutatavate rakendustega selleks polegi.
Kinga ja tagumiku sümbioosi saab hetkel enesele võimaldada vaid erasektor _________________ Seniks...
---
Hashi
Traf, Ja Teistele, kui palju teist üldse OSi vahetab ma arvan ,et paljud pole selleks võimelised proovima midagi tundmatut. Kui uus win tuleb ja ikka kasutate uuemat makstes hunnikus raha või pirate see on igaühe oma teha. Windooza jaoks on hunnikus mänge ja programme koos viirustega mida torrentitest tirida ja siis halada oih näed see ei tööta ja see jamab, lihtsalt siin foorumis postituste juures enamjaolt kõik piravad kuna tuleb tasuta kätte.
Väga palju on desktopi pilte kus utorrent jõllitab vastu.
See ,et ma linuxit kasutan nüüdseks on õige valik. Ma olen seda windoozat 14-16 aastat kasutanud ,ehk pool oma elu. _________________ Punktkeevitus patareidele/akudele. Akutrelli/laptopi/e-bike. PM
Ja Teistele, kui palju teist üldse OSi vahetab ma arvan ,et paljud pole selleks võimelised proovima midagi tundmatut. Kui uus win tuleb ja ikka kasutate uuemat makstes hunnikus raha või pirate see on igaühe oma teha. Windooza jaoks on hunnikus mänge ja programme koos viirustega mida torrentitest tirida ja siis halada oih näed see ei tööta ja see jamab, lihtsalt siin foorumis postituste juures enamjaolt kõik piravad kuna tuleb tasuta kätte. Väga palju on desktopi pilte kus utorrent jõllitab vastu.
Hmmm... OOo kasutamiseks pole ju OS-i vaja vahetada. Ja sulle - ka väga paljusid legaalseid asju jagatakse kaasajal torrentidena, nende hulgas ka nii buntu, kui ka *nix-i distrosi. Seega ei tähenda "utorrenti jõllitamine" mitte essugi, kõige vähem veel subjektiivsete järelduste tegemist _________________ Seniks...
---
Hashi
Küsimus taandub ikka tarkvara kasutuse alla. Kui riigiametniku tööks on veebipõhine rakendus + meiliklient ei ole op süsteemi valikus või dokumendiformaadis mingit vahet (ja miks mitte OO, mis toetab rohkem formaate). Kui aga kasutatakse tarkvara mis toodab makrodega xls'e või op süsteemi külje peal on kasutusel Active Directory SSO lahenduste jaoks, siis on uue süsteemi aretamine ju suur aja/rahakulu.
If it works, don't fix it!
Uued lahendused on mõistlik teha nii nagu kasulikum on..
rocki, sa said mu mõttest valesti aru. Ma tahtsin ütelda, et kui ametlikul on ainuke argument laiskus siis on tal king tagumikus nö. motivatsioon ümberõppeks.
tsitaat:
Nii, et jalaga kinga võid sa ise ka saada oma oo promomisega
See oli nüüd misasi? Loe posti ja proovi uuesti. Kui sa ei taha posti mõttest aeu saada siis ma saan aru miks sinusugused riigiametnikud ei suuda üle MS-i vaadata.
tsitaat:
Jaapan on üks näide ja ma vean kihla, et paralleelselt nad on sunnitud kasutama ms officet ka.
Plähmid niisama või oskad mõnele lingile viidata?
tsitaat:
Aga mitte astuses/ettevõttes kus kontoritarkvara failid liguvad ms office formaadis.
Miks nad liiguvad office formaadis? _________________ Ma ei kuuluta jumalikku tõde vaid avaldan oma isiklikku subjektiivset arvamust.
God Hates Us All
See ,et ma linuxit kasutan nüüdseks on õige valik. Ma olen seda windoozat 14-16 aastat kasutanud ,ehk pool oma elu.
See on sinu jaoks õige valik ja ma ei kritiseeri seda. Sa panid aga teema alguses sellise pärli maha, et kõik Windowsi kasutajad "mängivad jurasid". Mis sa arvad, kuidas ülejäänud teema areneb sellest? Vastastikust respekti võiks olla olenemata sellest, mis OS'i keegi kasutab. Äkki keegi teine tegi otsuse, et Windows on tema jaoks õige valik. On see valik nüüd vale ja see inimene jura, sest see valik ei ole sama mis sinu oma?
Äkki keegi teine tegi otsuse, et Windows on tema jaoks õige valik.
Jutt käib justkui riigiasutustest mitte igaühe isiklikust valikust...
On kellelgi üldse aimu rahanumbrist mis riik kulutab (kõikide)riigiasutuste arvutitele litsentside ostmiseks aastas? Ja kas tõepoolest ei suudeta(ks) kasvõi poole selle raha eest arendada vabavara nii kaugele, et osutuks võimalikuks selle kasutamine riigiasutustes? Progejad (+ sellega tegelevad firmad) saaksid tööd ja kogemust, riik makse. _________________ Ma ei kuuluta jumalikku tõde vaid avaldan oma isiklikku subjektiivset arvamust.
God Hates Us All
Äkki keegi teine tegi otsuse, et Windows on tema jaoks õige valik.
Jutt käib justkui riigiasutustest mitte igaühe isiklikust valikust...
On kellelgi üldse aimu rahanumbrist mis riik kulutab (kõikide)riigiasutuste arvutitele litsentside ostmiseks aastas? Ja kas tõepoolest ei suudeta(ks) kasvõi poole selle raha eest arendada vabavara niikaugele, et osutuks võimalikuks selle kasutamine riigiasutustes? Progejad (+ sellega tegelevad firmad) saaksid tööd ja kogemust, riik makse.
Vähemalt hetkel käis jutt kasutaja Margus isiklikust valikust linuxile üle minna ja hakata kritiseerima Windowsi kasutajaid.
Eesti riigihangete tarkvaraarendus on ka omamoodi naljanumber muidugi. Ei ole vaja uut ID-kaardi või digiretsepti taolist õnnetust.
Ei ole vaja uut ID-kaardi või digiretsepti taolist õnnetust.
Mis nende puhul konkreetselt läbi kukkus? ID kaarti on suhteliselt mugav kasutada ja retsepti ainuke häda oli see, et serverid olid nõrgad. Või olen ma millestki valesti aru saanud? Riigihanked on jah nagu nad on.... _________________ Ma ei kuuluta jumalikku tõde vaid avaldan oma isiklikku subjektiivset arvamust.
God Hates Us All
Ja Teistele, kui palju teist üldse OSi vahetab ma arvan ,et paljud pole selleks võimelised proovima midagi tundmatut. Kui uus win tuleb ja ikka kasutate uuemat makstes hunnikus raha või pirate see on igaühe oma teha. Windooza jaoks on hunnikus mänge ja programme koos viirustega mida torrentitest tirida ja siis halada oih näed see ei tööta ja see jamab, lihtsalt siin foorumis postituste juures enamjaolt kõik piravad kuna tuleb tasuta kätte. Väga palju on desktopi pilte kus utorrent jõllitab vastu.
Hmmm... OOo kasutamiseks pole ju OS-i vaja vahetada. Ja sulle - ka väga paljusid legaalseid asju jagatakse kaasajal torrentidena, nende hulgas ka nii buntu, kui ka *nix-i distrosi. Seega ei tähenda "utorrenti jõllitamine" mitte essugi, kõige vähem veel subjektiivsete järelduste tegemist
Milleks siis utorrent jõllitab windooza arvutis, kas siis tava dl kaudu ei saa kätte MIDAGI, naerukoht. See asi on nii ja naa. Minuga tasub vaielda 10 aastapärast, ma olen praegugi juba piisavalt paigas. _________________ Punktkeevitus patareidele/akudele. Akutrelli/laptopi/e-bike. PM
Olen rangelt vaba tarkvara integreerimise poolt, kuid täna puudub ametlik ja pädev tugi, et rakendada OO`d, linuxit jm.. Nii arendajate kui ka tööjõu oskuste seisukohalt.
Selge on see, et töötava vabavaralise süsteemi ehitamine vajab Hulga rohkem tööd ja arvatavasti tuleb 1:1 suhtele võrreldes litsentside ostmisega, sest eeldab töötajate koolitust, kolmanda osapoole palkamist probleemidega tegelemiseks ja rakenduste/süsteemi konkreetsemaks konfigureerimiseks. Ja nii edasi.
Jutt käib justkui riigiasutustest mitte igaühe isiklikust valikust... On kellelgi üldse aimu rahanumbrist mis riik kulutab (kõikide)riigiasutuste arvutitele litsentside ostmiseks aastas? Ja kas tõepoolest ei suudeta(ks) kasvõi poole selle raha eest arendada vabavara nii kaugele, et osutuks võimalikuks selle kasutamine riigiasutustes? Progejad (+ sellega tegelevad firmad) saaksid tööd ja kogemust, riik makse.
Püüa mõista, et asi pole ju ainult kontoritarkvaras. See on ainult kübe sellest, milliste rakendustega riigiasutistes veel tegeleda tuleb ja kui minna "kogu kupatusega"(OS + kontorirakendus) üle vabavaralisele platvormile, siis tekivad koheselt ühilduvus-probleemid. Enamik kasutatavatest rakendustest pole *nix platvormile porditavad ja seetõttu on riigiasutis ka sund-seisus.
Kui rääkida ainult kontoritarkvarast(a la OOo vs M$ Ohvits), siis tõepoolest on võimalus ka vabavara kasutada. Samas on eelnevates postitustes välja toodud ka teatud nüansse, mis seda takistavad. Ei hakkaks siinkohal neid kordama.
Summadest rääkides... peaksid statistika-ameti poole järelepärimisega pöörduma ning uurima, kui palju on riigisektoris arvuteid ja selle põhjal saad tuletada ligikaudse summa, mis kulub või on kulunud kontoritarkvara peale. M$ Ohvitsa "keskmise" hinna(enamik kasutab OEM või GOV VLK litsentse) suudad ehk ise tuletada
Margus kirjutas:
tsitaat:
ka väga paljusid legaalseid asju jagatakse kaasajal torrentidena, nende hulgas ka nii buntu, kui ka *nix-i distrosi.
Milleks siis utorrent jõllitab windooza arvutis, kas siis tava dl kaudu ei saa kätte MIDAGI, naerukoht. See asi on nii ja naa.
Ongi nii ja naa ning saab ka tava-dl kaudu, kuid see ei tähenda, et "utorrenti jõllitamine" automaatselt piramist tähendaks nigu sina üritad väita ja subjektiivselt järeldad.
Margus kirjutas:
Minuga tasub vaielda 10 aastapärast, ma olen praegugi juba piisavalt paigas.
Pojake, selleks ajaks olen mina juba väljateenitud pensionil ja mul on täiesti pohh, mismoodi sina "utorrenti jõllitamisse" suhtud. Kõikse vähem viitsin ma siis sinuga vaidlema hakata
HoHo kirjutas:
ODT on tegelikult rahvusvaheline standard dokumendiformaatideks, lihtsalt MS'il on nende harilikud probleemid standardite toetamises
Selles ma ei kahtlegi _________________ Seniks...
---
Hashi
viimati muutis hashi 05.11.2010 14:06:17, muudetud 4 korda
Open office on tore asi, OS süsteemi pealt saab ka kokku hoida linuxi näol. Ubuntus kõik vajalik kaasas ja veel emakeeles kõik.
WIndows on neile kes mängivad jurasid, mis on totaalne ajaraiskamine + viirused vahivad igast nurgast vastu.
Mull-mull, paned Adobe (ja mitmed veel, millel Linuxi tuge ametlikult pole) programmid Linuxis nii tööle, et garanteerid 100% toimivuse?
Millist konkreetset Adobe'i toodet silmas pead mida kontoris vaja läheb?
rocki kirjutas:
Windows sobib üheks otstarbeks, linux teiseks ja ma kolmandaks.
Mõlemad sobivad praktiliselt kõigeks
hashi kirjutas:
Igatahes mulle küll näib, et koolituse pääle põle küll sentigi kulutatud - riigiasutistes ringleb massiliselt ODT jms faile, milledega tegelemiseks peavad ülejäänud, kus seda formaati ei kasutata, mingeid konvertereid vms jura tarvitama. Kõik põle nõnna rikkad, et endile koheselt iga uusimat M$ Ohvitsa versiooni hankida, mis OOo formaati suudaks "tõlkida".
ODT on tegelikult rahvusvaheline standard dokumendiformaatideks, lihtsalt MS'il on nende harilikud probleemid standardite toetamises
korsten kirjutas:
Pean tunnistama, et ma kasutan suht palju pdf-i (skannid lähevad pdf-iks ja arved tulevad pdf-ina). Suht mugav. Alternatiiv sellele oleks linuxi all mis?
PDF'i genereerimine on linuxis suht lihtne tegevus, suvaline rakendus oskab neid läbi PDF printeri väljastada, paljudel on eksportimine sisse ehitatud
MarioA. kirjutas:
Argument on 0:00-1:00
Järjekordne kinni makstud ja otsitud põhjustega "get the facts" kampaania MS'i poolt mis väänab fakte nagu kõrgemalt poolt käsud tulevad _________________ Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity"
Mis nende puhul konkreetselt läbi kukkus? ID kaarti on suhteliselt mugav kasutada ja retsepti ainuke häda oli see, et serverid olid nõrgad. Või olen ma millestki valesti aru saanud? Riigihanked on jah nagu nad on....
Et asendada Windows/Office tarkvara riigiasutustes ja vältida olukorda, kus kulutused nii suureks lähevad, et vana ja proovitud lahenduse juurde naasetakse, peaks see aseaine töötama ja ühilduma laitmatult. Ja vot sellega on probleem.
ID-kaart töötab vaid kindlate operatsioonisüsteemide ja brauserite kombinatsioonidega ja ka siis on võimalus, et midagi siiski valesti läheb. Retsepti tarkvara võis korras olla (iseasi kui efektiivne, kui see nii paljusid servereid tahab) aga pooliku testimise tõttu pandi serveritega siiski mööda ja lõpptulemusena käib terve süsteem aeg-ajalt maha. Töö on aga paberite järgi tehtud ja JOKK.
Selline arendus on aga mõttetu. Samahästi võib kasutusele võtta Ubuntu/OO juba praegu ja leppida kaasnevate probleemidega, selle jaoks ei pea riigihanget tegema. Riigihangete tulemusel valmib pooltoores tarkvara.
viimati muutis Traf 05.11.2010 14:03:54, muudetud 1 kord
Saan lisada veel ühe probleemi, mille tõttu ei saa alati 100% avada OpenOfficega Offices tehtud dokumente. Nimelt sisu ja järjekord läheb paigast ära.
Nii, et kui teed ikka suure ja tähtsa dokumendi, koos sees olevate oluliste märksõnade ja viidetega - ning kui OpenOffice all näed, kuidas midagi enam kokku ei lähe, siis ei taha enam midagi teada hoogsast teises programmis sama dokumendi avamisest. Mingi 1-2 leheküljelise dokumendi korral suht suva, aga kui asjad on segi 100-de või 1000-e leheliste dokumentide kogumite korral, on asi väga probleemne, koos sellega, et kogu kupatuse kordategemine võtab praktiliselt sama palju aega, kui uue tegemine.
------------------------------------------
Nii, et igasuguseid dokumente tuleb ikkagi kõigepealt vaadata selles valguses, et millega tegu on ja kas on ikka lubatud kõikvõimalikud anomaaliad, mis võivad esineda mõne teise programmi kasutamise korral.
Riigihangete tulemusel valmib pooltoores tarkvara.
Neid asju annab parandada lepingusse teatud punktide lisamisega (nt. leppetrahvid ja arenduse eest maksmine osade kaupa. Nt. kui hilisema töö käigus selgub, et töötab vigadega siis plekki suurelt jaolt ei saa). _________________ Ma ei kuuluta jumalikku tõde vaid avaldan oma isiklikku subjektiivset arvamust.
God Hates Us All
Kui teha sellises mahus üleminekut, siis eeldab see väga põhjalikku analüüsi, mille raames tuleks arvestada:
- Täiendavate koolituskuludega (Ka office'i efektiivne kasutamine eeldab mingeid koolitusi, kuid täiesti uus lahendus eeldab väga agressiivset koolitust)
- Paigalduskuludega
- Väliskeskkonnaga (eraisikud ja erafirmad elavad suuresti ikkagi Office peal ning vahetavad ka faile vastavas vormingus)
- Inimeste töö häirimisest tekkinud tootlikkuse langusega mingil perioodil
- Erinevate süsteemide integratsioonide ümberehitus
- Täiendava riistvara hankimise kuludega, kuna kindlasti eksisteerib süsteeme, mille kõrvale tuleb rajada uus sest vana mingiks perioodiks ümberseadistamiseks maha võtta ei saa - siinkohal saab muidugi arvestada süsteemide loomulikku elutsüklit ehk ülemineku võiks teha siis kui vana süsteem nii ehk naa tahab väljavahetamist.
- veel X punkti
Mina ei näe, et puhtalt tarkvaralitsentside pealt kokku hoitud raha kõik need kulud kataks, sellise asja ettevõtmiseks peab olema mingi suurem tulemus, mida oleks võimalik saavutada.
Olen rangelt vaba tarkvara integreerimise poolt, kuid täna puudub ametlik ja pädev tugi, et rakendada OO`d, linuxit jm.. Nii arendajate kui ka tööjõu oskuste seisukohalt.
Selge on see, et töötava vabavaralise süsteemi ehitamine vajab Hulga rohkem tööd ja arvatavasti tuleb 1:1 suhtele võrreldes litsentside ostmisega, sest eeldab töötajate koolitust, kolmanda osapoole palkamist probleemidega tegelemiseks ja rakenduste/süsteemi konkreetsemaks konfigureerimiseks. Ja nii edasi.
Su lingitud video on ülesehitatud valedel eeldustel:
1. enamus inimesi kasutab exceli makrosid
2. OOo installitakse alati Linuxi peale
3. OOo läheb katki rohkem kui MS office
4. Õpilased konverteerivad OOo faile muudesse formaatidesse(ilmselt mõeldakse MS offfice?) - wtf, miks nad seda peaksid tegema?? Ma olen näinud MS office faile, mis OOo-s on valesti
Paluks lahti seletada, mida mõeldakse OOo puhul:
1. Unceratiny about the formatting of documents?
2. consistency when shared outside our production
Üldiselt jätsin vaatamise 1:18 peal pooleli kuna kõik need argumendid on nagu valimiskampaania. Teeme effektidega video ja "ohohh" näoga vaatajale on argumendid maha müüdud.
Enam-vähem ainus argument MS office jaoks on see, et OOo-l puudub Access laadne asi, millega andmebaasi tabeleid linkida ja sisu vaadata. Aga palju ametnike seda funktsionaalsust kasutavad?
Mina ei näe, et puhtalt tarkvaralitsentside pealt kokku hoitud raha kõik need kulud kataks, sellise asja ettevõtmiseks peab olema mingi suurem tulemus, mida oleks võimalik saavutada.
Ühe aasta lõikes kindlasti mitte. Aga vaadates helgesse tulevikku nt 15 aasta möödudes?
Kas sa tead palju kulutab aastas riik litsentsidele? _________________ Ma ei kuuluta jumalikku tõde vaid avaldan oma isiklikku subjektiivset arvamust.
God Hates Us All
Kui pikk on erinevate Linuxi distributsioonide eluiga? Aga tarkvara? Ma olen täiesti veendunud et osa sellest vabavaralisest tarkvarast paneb oma pillid imekiirelt kotti. Tasuline tarkvara on jätkusuutlik, kui tal on palju kasutajaid (sponsoreid vabavara keeles). Mis on üldse OpenOffice suund, kui jäi oma põhiarendajatest ilma? Läheb ka tasuliseks ning seda hakkab asendama LibreOffice?
Millal tuli välja Windows XP? 2001 aastal? Ma oletan et päris paljud asutused kasutavad siiani Windows XP-d.
Kuidas on Linuxi ühildivus erinevate riistvaradega? Kui on suur asutus, siis on ka kindlasti selliseid seadmeid mis Linuxiga kohe mitte kuidagi koostööd ei tee.
Vabavarale üleminek on mitu suurt sammu tagasi tehnoloogilises arengus, kuna vabavara ei paku suurettevõtetele vajalikke võimalusi.
Kui pikk on erinevate Linuxi distributsioonide eluiga?
Mu gentoo sai viimati installitud umbes 4a tagasi kui 64bit peale kolisin, selle aja jooksul on küll soft korralikult uuenenud ning võiks öelda, et vahe on piisavalt suur et MS'i maailmas oleks sellele vasteks vista->W7 üleminek. Ehk siis enne võiks rääkida kuidas sa selle eluea defineerid.
Krizto kirjutas:
Ma olen täiesti veendunud et osa sellest vabavaralisest tarkvarast paneb oma pillid imekiirelt kotti.
Ehk räägid lähemalt? Kui pead igapäevase kasutamisega kaasnevat "hapnemist" siis see on praktiliselt olematu Linuxis.
Krizto kirjutas:
Tasuline tarkvara on jätkusuutlik, kui tal on palju kasutajaid
Pole ka tasuta tarkvaral selle koha pealt häda midagi arvestades kui palju aastaid on asju vägagi tugevalt arendatud.
Krizto kirjutas:
Läheb ka tasuliseks ning seda hakkab asendama LibreOffice?
Sellist asja ei ole võimalik teha, et see tasuliseks läheb.
Krizto kirjutas:
Kuidas on Linuxi ühildivus erinevate riistvaradega?
Kui mõned väga üksikud eksootilised asjad välja arvata siis saab praktiliselt kõik tööle
Krizto kirjutas:
Vabavarale üleminek on mitu suurt sammu tagasi tehnoloogilises arengus, kuna vabavara ei paku suurettevõtetele vajalikke võimalusi.
Mulle meeldib kuidas sa ei aja FUD'i vaid annad konkreetseid ja reaaleluisi näiteid oma väidete tõestuseks _________________ Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity"
Mina ei näe, et puhtalt tarkvaralitsentside pealt kokku hoitud raha kõik need kulud kataks, sellise asja ettevõtmiseks peab olema mingi suurem tulemus, mida oleks võimalik saavutada.
Ühe aasta lõikes kindlasti mitte. Aga vaadates helgesse tulevikku nt 15 aasta möödudes?
Kas sa tead palju kulutab aastas riik litsentsidele?
Pikas perspektiivis võib olla sellisel mõttel kindlasti jumet.
Küsimus ei ole minu arvates selles palju kulutab riik litsentsidele vaid et riik kulutaks kokkuvõttes vähem - see tähendab aga kogukulude ülevaatamist. Pole kasu litsentsikulude ära langemisest kui selle asemele tekivad muud kaudsed kulud, mille suurusjärk on sama või suurem.
Millal tuli välja Windows XP? 2001 aastal? Ma oletan et päris paljud asutused kasutavad siiani Windows XP-d.
suht tõenäoline on, et nad ei kasuta aastal 2001 installeritud win xp-d. Point selles, et reinstalli puhul pole raske asendada nn ajast maha jäänudlinuks uuemaga.
tsitaat:
Kui on suur asutus, siis on ka kindlasti selliseid seadmeid mis Linuxiga kohe mitte kuidagi koostööd ei tee.
Seadmete ostul saab ju arvestada, et need oleksid ühilduvad. Sa ei osta ju koju ka sellist seadet (mitte ainult IT seadmeid silmas pidades vaid üldiselt) mis nö. ei integreeru.
tsitaat:
Muide, kui palju siis kulutab aastas riik litsentsidele?
Mul on sama küsimus. Kaldun arvama, et saja krooniga just tegu ei ole.
E:
tsitaat:
Küsimus ei ole minu arvates selles palju kulutab riik litsentsidele vaid et riik kulutaks kokkuvõttes vähem - see tähendab aga kogukulude ülevaatamist.
Ma olen ikkagi seda meelt, et isegi sama kulunumbri juures tasuks investeerida oma riigi IT arendusse kui Billi ettevõttesse millest meil midagi kasu pole. _________________ Ma ei kuuluta jumalikku tõde vaid avaldan oma isiklikku subjektiivset arvamust.
God Hates Us All
viimati muutis korsten 05.11.2010 15:34:57, muudetud 1 kord
[kärtz...] Kas sa tead palju kulutab aastas riik litsentsidele?
Riigiasutise töötajana võin öelda, paraku küll ainult oma asutuse näitel, et arvuti amortisatsiooni aeg on meitel ametlikult 5 aastat. Reaalsuses muidugi kauem, üksik-juhtumitel, riistvara purunemise tõttu, muidugi vähem. Arvutiga koos ostes maksab OS litsents keskelt-läbi 1500 kronu, kontoritarkvara(M$ Ohvits) umbkaudu 2000 kronu. (1500+2000)/5=700 kronu aastas arvuti kohta. Arvestades asjaoluga, et vähemaste kontoritarkvara võin litsentsitingimuste kohaselt uuele masinale edasi pärandada, siis on litsentsikulu 1500/5=300 kronu per masin aasta kohta. Asutises on 22 arvutiga töökohta, mis teeks litsentside investeeringuks 6600 kronu aastas. Oled rahul?
Mis mujal riigisektoris toimub, selle kohta minul kahjuks andmed puuduvad.
EDIT: Aastal 2004 sai kogu asutuse masinapark välja vahetatud ning alles sel aastal sai osa missiooni-kriitilisemaid neist välja vahetatud. Ülejäänud töötavad siiani, ainult RAMmu on juurde lisatud, kuna kaasaja rakendused kipuvad seda nõudma rohkem, kui algselt masinas oli. Tehes mõningaid aritmeetilisi teisendusi, tuleb välja, et arvutiga töökoht läks meil maksma(loe: aastane amortisatsiooni-kulu) alla 1500 kornu per töökoht. Ja seda "koos saba ja sarvedega" - arvuti+Win OS+M$ Ohvits. On seda sinu arvates palju või vähe? IMHO piisav, et mitte hakata "töötavat masinat remontima" nigu connor kenaste väljendus _________________ Seniks...
---
Hashi
Open office on tore asi, OS süsteemi pealt saab ka kokku hoida linuxi näol. Ubuntus kõik vajalik kaasas ja veel emakeeles kõik.
WIndows on neile kes mängivad jurasid, mis on totaalne ajaraiskamine + viirused vahivad igast nurgast vastu.
Mull-mull, paned Adobe (ja mitmed veel, millel Linuxi tuge ametlikult pole) programmid Linuxis nii tööle, et garanteerid 100% toimivuse?
Millist konkreetset Adobe'i toodet silmas pead mida kontoris vaja läheb?
Aktiivselt on kasutuses Acrobat Pro (ja sellega kaasas käiv Distiller ja veel mõned pluginad Acrobatile), Illustrator ja Indesign. Kontoritöö alla ei kategoriseeru vaid sekretäri- ja müügimeheamet.
viimati muutis mikk36 05.11.2010 16:27:03, muudetud 1 kord
Kui pikk on erinevate Linuxi distributsioonide eluiga?
Mu gentoo sai viimati installitud umbes 4a tagasi kui 64bit peale kolisin, selle aja jooksul on küll soft korralikult uuenenud ning võiks öelda, et vahe on piisavalt suur et MS'i maailmas oleks sellele vasteks vista->W7 üleminek. Ehk siis enne võiks rääkida kuidas sa selle eluea defineerid.
Paljud asutused on Vista üldse vahele jätnud, sihiks on hoopis Windows 7. Ubuntu lehelt praegu loen et uuendusi pakutakse 18 kuud ning LTS puhul 3 aastat. Kui nüüd võtta arvesse seda, et asutuses on 3000 rendiarvutit, millest iga aasta läheb vahetusse umbes 1000, siis kuidas korraldada asja nii, et arvutid oleks kasutusmugavuselt identsed? Kas mitte iga uue Ubuntu versiooniga pole ka graafilisi erinevusi, mis tavakasutajad häiriksid (eriti kui kasutaja peab tööd tegema erinevate arvutitega, kus linuxi versioon võib 3 aastat erinev olla). Arvestada tuleks sellega et enamus kasutajaid on võhikud kellel puudub igasugune kogemus linuxiga.
Ho Ho kirjutas:
Krizto kirjutas:
Ma olen täiesti veendunud et osa sellest vabavaralisest tarkvarast paneb oma pillid imekiirelt kotti.
Ehk räägid lähemalt? Kui pead igapäevase kasutamisega kaasnevat "hapnemist" siis see on praktiliselt olematu Linuxis.
Selle all mõtlesin tarkvara eluiga, millal teda uuendatakse. Mõnel pool aastat ning enam edasi ei arendata. Mõnel vähem, teisel rohkem. Kuidas ma saan kindel olla et tarkvara mille praegu kasutusse võtan, töötab edasi ka 5 aasta pärast või tal oleks alternatiivset järeltulijat? MS-i puhul ilmselt liidetakse ühe programmi funktsioon teisega. Vabavara puhul, millel oli 1-2 arendajat, kes selle üle võtab?
Ho Ho kirjutas:
Krizto kirjutas:
Tasuline tarkvara on jätkusuutlik, kui tal on palju kasutajaid
Pole ka tasuta tarkvaral selle koha pealt häda midagi arvestades kui palju aastaid on asju vägagi tugevalt arendatud.
Selles ma ei kahtlegi, et mis on elujõuline ning laialdast kasutust omav, midagi seda ohustaks.
Ho Ho kirjutas:
Krizto kirjutas:
Läheb ka tasuliseks ning seda hakkab asendama LibreOffice?
Sellist asja ei ole võimalik teha, et see tasuliseks läheb.
Oled sa selles kindel? Kui nähakse et asi ei too kasumit, võibolla pannakse projekt üldse kinni? Kuna tehing toimus suht hiljuti ning põhilised arendajad projektist lahti ütlesid, ei üllata mind selline lahendus üldse.
Ho Ho kirjutas:
Krizto kirjutas:
Kuidas on Linuxi ühildivus erinevate riistvaradega?
Kui mõned väga üksikud eksootilised asjad välja arvata siis saab praktiliselt kõik tööle
Ja mida nende ülimalt vajalike eksootiliste asjadega teha? Võtan kasutusse Windowsi, millest me üritame ääretult lahti saada? See tähendab et peaks hakkama kasutama paralleelset nii Linuxit kui Windowsi.
Ho Ho kirjutas:
Krizto kirjutas:
Vabavarale üleminek on mitu suurt sammu tagasi tehnoloogilises arengus, kuna vabavara ei paku suurettevõtetele vajalikke võimalusi.
Mulle meeldib kuidas sa ei aja FUD'i vaid annad konkreetseid ja reaaleluisi näiteid oma väidete tõestuseks
MS Exchange ja Outlook, millele ma ei tea mõistlikku alternatiivi. Personalitarkvara?
Lisaks sellele saab väga kulukaks olemasolevate töötajate koolitamine, serverite tarkvara vahetus ning paljude rakenduste ümberkirjutamine.
Paljud asutused on Vista üldse vahele jätnud, sihiks on hoopis Windows 7. Ubuntu lehelt praegu loen et uuendusi pakutakse 18 kuud ning LTS puhul 3 aastat. Kui nüüd võtta arvesse seda, et asutuses on 3000 rendiarvutit, millest iga aasta läheb vahetusse umbes 1000, siis kuidas korraldada asja nii, et arvutid oleks kasutusmugavuselt identsed? Kas mitte iga uue Ubuntu versiooniga pole ka graafilisi erinevusi, mis tavakasutajad häiriksid (eriti kui kasutaja peab tööd tegema erinevate arvutitega, kus linuxi versioon võib 3 aastat erinev olla). Arvestada tuleks sellega et enamus kasutajaid on võhikud kellel puudub igasugune kogemus linuxiga.
Välimus muutub kui sa seda ise soovid. Selle koha pealt pole winiga mingit erilist vahet
Krizto kirjutas:
Selle all mõtlesin tarkvara eluiga, millal teda uuendatakse. Mõnel pool aastat ning enam edasi ei arendata. Mõnel vähem, teisel rohkem. Kuidas ma saan kindel olla et tarkvara mille praegu kasutusse võtan, töötab edasi ka 5 aasta pärast või tal oleks alternatiivset järeltulijat? MS-i puhul ilmselt liidetakse ühe programmi funktsioon teisega. Vabavara puhul, millel oli 1-2 arendajat, kes selle üle võtab?
Tead sa ehk näiteid tuua mõne vabavaralise programmi kohta mida arendati X aastat ning seejärel pillid kotti pandi? Mulle meenuvad näiteks MS binder ja front page
Krizto kirjutas:
Ho Ho kirjutas:
Sellist asja ei ole võimalik teha, et see tasuliseks läheb.
Oled sa selles kindel? Kui nähakse et asi ei too kasumit, võibolla pannakse projekt üldse kinni? Kuna tehing toimus suht hiljuti ning põhilised arendajad projektist lahti ütlesid, ei üllata mind selline lahendus üldse.
Mulle jääb mulje et sa ei kujuta päris hästi ette mis valemiga OSS litsentsid töötavad. Seda on umbes sama "lihtne" tasuliseks teha kui Linuxi kernelit.
Krizto kirjutas:
Ja mida nende ülimalt vajalike eksootiliste asjadega teha? Võtan kasutusse Windowsi, millest me üritame ääretult lahti saada? See tähendab et peaks hakkama kasutama paralleelset nii Linuxit kui Windowsi.
Enne peab selgeks tegema kas noid asju üleüldse eksisteeribki.
Krizto kirjutas:
Lisaks sellele saab väga kulukaks olemasolevate töötajate koolitamine, serverite tarkvara vahetus ning paljude rakenduste ümberkirjutamine.
Kusjuures MS'i enda sponsoreeritud uurimused on näidanud et serverites on Linuxi TCO märksa väiksem kui wini oma _________________ Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity"
Kas mitte iga uue Ubuntu versiooniga pole ka graafilisi erinevusi, mis tavakasutajad häiriksid (eriti kui kasutaja peab tööd tegema erinevate arvutitega, kus linuxi versioon võib 3 aastat erinev olla).
Seda on võimalik muuta, vanad settingud kopeerida vms. _________________ Linux - Future "Those Who Sacrifice Liberty For Security Deserve Neither." - Benjamin Franklin 1984 was not supposed to be instruction manual
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
