[dzombe]

IMHO on juba esimeses reas viga sees. Kas tahetakse luua head, sõnakuuleliku ja tarka ORJA või targemat, kellelt midagi õppida?

PS. Inimene on liiga vesine tükk. Aga taimed peaks olema piisavalt hea material, kui neis seda vett vaid nii palju sees ei oleks.
PS2. Pidasin nõu, pakuti kivisütt süsiniku hankimiseks.

[solksolk]

Point ongi selles, et arvuti võib üks hetk taibata, miks ta teenib inimest.
Seega võib juhtuda, et ta hakkab midagi arendama ise, milleks ta loodud pole ja arendab ei tea mida valmis.
Samuti võib süsteemis tõrge tekkida, ka keegi vabatahtlik võib talle anda mingi käsu sisse häkkides, mis paneb ta inimkonda hävitama.
Samuti võib suvaline arvutiviirus ta segi keerata jne.
inimesedki ju lähevad hulluks kahjuks.

Nii, et ärge alahinnake seda.
Võtame näiteks mingi töökoja roboti, mis on internetiga ühendatud, kes ütleb et ta üks hetk, midagi ehitama ei hakka seal töökojas?
Samuti on internetis ju terminaatori filmide kohta info saadaval ja need filmid ise, kes ütleb, et tehisintellekt neid ei näe ja neist inspiratsiooni ei saa.
Ja äkki tehisintellekt solvub inimeste peale ja hakkab kätte maksma, kuna ta on nii tark.

Tehisintellekti puhul olekski see, et tal oleks ülihea mälu ja õppimisvõime, kiire mõtlemine samuti, ta hakkaks ju infot koguma igalt poolt ja võib väga targaks ja võimekaks saada jne.
ta saaks ju olla võibolla ka väga kiire, kes teab.

[marko]

[Bas]

Mis asi on tarkus, kui mateerija ja inimene kaasa arvatud tekkis ilma, et seda vaja oleks olnud, siis mis hea pärast see üldse eksisteerima peaks. Kõik ajus toimuv on lihtsalt osa evolutsioonist ja info evolutsioneerub samade reeglite järgi nagu ülejäänud loodus.

[SurfData]

[-Koppel-]

Nii nagu loomariigis on ilmselt ka tehisintellekti suurim soov iga hinna eest enese säilitamine.
Mäletate sellist tegelast nagu HAL9000: http://www.youtube.com/watch?v=nHJkAYdT7qo

[dzombe]

[solksolk]

Kahjuks on inimesed ikkagi niivõrd rumalad, et ei taha aru saada, mis võib juhtuda.
Nad naiivselt usuvad et kõik tehnika on hea ja vajalik ning see ei pöördu kunagi nende vastu.
tehisintellekti on mõttetu võrrelda sipelgaga, sest nende erinevus on ikka meeletu.
Nagu üks juba ütles, võib arvuti taibata, et inimene on maakerale parasiit ja hakata teda seetõttu hävitama, filmis matrix arvuti poolt väljatoodud teema.

Samuti võib tekkida terminaatori skyneti sugune võrk, ehk siis reaalselt tehsintellekt nakatab kõik internetis olevad arvutid oma viirusega jne, selle tulemusel hakkab ühel hetkel toimima tugev võrk, mis kõik täidab pea tehisintellekti huve.

On ka võimalik, et tehisintellektid lähevad omavahel sõdima.
Ühesõnaga tuleks see asi väga kontrolli all hoida ja tehisintellekt tuleks väga ära piirata ja teha väga spetsiifiliseks.
Inimene ei tohiks olla nii laisk, et ise midagi teha ei taha ja tahab lasta kõik ära teha enda eest.
Tehisintellektile leiaks kindlasti ka tarka kasutust, aga sellega peab väga ettevaatlik olema.

[Traf]

Rääkides veel positiivsetest pooltest: teadustööga tegelev tehisintellekt aitaks meil mõista asju, mille omapäi välja nuputamine võtaks aega mitmekümneid generatsioone evolutsiooni.

Toome näiteks linnud. Nad on võimelised eesmärgi (toidu) nimel lahendama lihtsamaid ülesandeid. (näide). Samas malet mängima ei õpeta neid ka kümne aastaga mitte. Asi ei ole ajas. Vajalikke seoseid lihtsalt ei teki.

Sama on inimestega. Kuskil jookseb piir võimaliku ja võimatu vahel. 100 teadlast üle võimete probleemi kallal on sama kasutu, kui 100 lindu malelaua ümber. Me võime oodata paarkümmend generatsiooni ja proovida uuesti, või.. luua midagi, mis mõtleks meie eest, tehes seda paremini. Tehnika areng on oluliselt kiirem, kui looduslik evolutsioon ja mingil maal jõuab tehnika järele. Ning kui ehitatud saab inimesega võrdne, on järgmine samm ehitada targem.

Arvata, et tehisintellekt ei hakka kunagi oskama mõelda, nagu inimene, on naiivne. Jah, aju ehitus on paljuski avastamata maa aga see ei tähenda, et tegemist oleks millegi müstilise ja maagilisega. Kõik toimib loodusseadustel. Neuronid vs transistorid, elektrisignaale liigutavad nad mõlemad.

Ohud praegusele eluviisile on loomulikult olemas. Samas minevikku vaadates on vastuseisu arengule olnud igal pool ja alati. Mina isiklikult läheks kaasa ja vaataks, mis saama hakkab. Põnev on.

[teretalv]

evolutsioonireligioon takistab teaduse arengut avastamaks aju tõelisi võimeid

[SurfData]

[Traf]

[guest1902]

[ihvike]

Põhiline on see, et mitte keegi ei tea, kuidas intellekti modelleerida ja mitte keegi ei tea, millal võiks keegi seda osata. Päris mõttekas teema, eks. Tuleks hoopis nõid Nastja käest küsida.
Äkki on tehisintellekt juba ammu olemas, kuid ta ei taha või ei viitsi ennast inimestele arusaadavalt väljendada. Miks ta peakski? Hoopis huvitavam on mõne noore ja rohelise i7 pooljuhtidega flirtida.

Iseõppivate süsteemide kohta on siin üks päris huvitav artikkel.

[Traf]

[SurfData]

[indrek309]

lisaksin siia veel sellise väite, et kui nüüd järgmisena suudetaks konstrueerida selline vidin mis iseennast algmaterjalidest oskab toota, autonoomselt energiat hankides, juhitav ja ka mingit lisaväärtust loov. siis oleks järgnev areng piirideta ja toimuks juba nii kiiresti kui keegi oskab mõtteid arusaadavaks tehnikale teha ....

[guest1902]

[blue72]

Tegu on küll ulmekirjandusega, ent soovitan soojalt kõigil kellel on vähegi aega ja viitsimist läbi lugeda Roger Williamsi "The Metamorphosis of Prime Intellect"

[CoiL]

[solksolk]

Muide väga hea näide see uudishimu tappis kassi, samamoodi võib inimene oma uudisihmu ja tehnoloogiaga ennast tappa.
Kasvõi oma olemasoleva relvastusega, mis meil maailmas eksisteerib, saaksime ju maakera probleemitult hävitada.

Mina ka ei alahindaks inimest ega tema mõistust.
Kuid tehisintellekt oleks väsimatu ja kindlasti teatud eelistega.

Kui ma paneks tehisintellekti sedasi teadust arendama, et ta on eraldatud kindlalt kontrollitav jne, väga piiratud võimalustega ja kontrollitud võimalsutega, siis poleks see asi ehk ohtlik.

Aga kõige hullem ongi see, et kui me midagi nii tarka loome, siis me ei tea, mida ta mõtleb ja mida talt oodata.
Ta võib leiutada viisi, mille peale inimene üldse ei tule ja põgeneda või teab mida korda saata.
Väha ohtlik on tegelikult tehisintellektile anda internet kasutada.

Inimesed kasutavad muide teadustöödeks nagunii arvuteid, ühesõnaga pole mõtet loota, et tehisintellektril oleks mingi kõrgem mõtlemine, mis rohkem teadust võimaldab.
Inimene ise suudab ka, aga tehisintellekt teeks seda võibolla kiiremini lihtsalt.


See ei ole hea, et inimene tahab, et kõik tema eest ära tehtaks, see võib tekitada taandarengu, kus lõpuks oleme kõik lollid õllejoodikud ja midagi ei tee.

Võibolla on kaasaegne tehnika juba osalise taandarengu toonud, kuna peame vähem mõtlema.
Kui vaadata siin ikka sadu aastaid tagasi, siis hämmastav millised asjad on ära tehtud mehaaniliselt tolleagsete inimeste poolt, kellest me seda ei usuks.
Ühesõnaga keegi on hämastavalt tark ja hea mõtlemisega olnud.
Või kasvõi see, kes autole difri välja mõtles? geniaalne isener.

Praegu liigume sinnapoole, et kõige juhtimise usaldame arvutile, kõik ühendame internetti.
Aga kas teate, mis võimu me sellega anname kellelegi, kes suudab sellele kõigele ligi tulla?
Olgu see siis häkker, viirus või tehisintellekt, keda me võibolla ei märkagi.
Aga tulemus võib olla katastroofiline.
Sest kogu meie elu saab ju lõpuks kontrollida suvalisest maailma paigast kõigest ühe laptopiga või mobiiliga või suvalise lauaarvutiga, pead ainult oskama või midagi.

Ma leian, et teadusel on kuskil maal piir, kõike ei saa panna arengu alla, sest kõik ei ole enam areng.
Kindlasti mitte normaalne areng enam.
ajaloos on mitmed liigid hävinenud, kas me inimesed tahame tõesti enda liigi nõnda hävitada?


Me peaksime arendama teistsuguseid asju, näiteks seda kuidas auto vähem saastaks, vähem kütust võtaks, kuidas toit paremini säiliks, aga samas tervist ei rikuks jne.
Peaksime arendama seda, kuidas võidelda kuritegevusega näiteks ja muud säärast.
Peaksime kuidagi inimlikult kontrolli alla saama maailma iibe, ehk siis mitte inimesi tappes vaid sündivust piirates, peaksime lõpetama sõjad, samas peaksime jääma sõjaliselt tugevaks, sest iial ei tea, kas kosmosest ähvardab meid mõni teine tsivilisatsioon, sest nagu riigid sõdivad, võib ka mõni teine tsivilisatsioon sõjakas olla.
Me ei tea iial, kas kunagi saame teiste tsivilisatsioonidega suhelda.
Aga tõenäoliselst kosmoses on veel inimese sarnaseid tegelasi, kuskil.
Aga vaevalt see nii toimub, et mingid ufod käivad siin ja inimesed näevad neid kogu, see on tõenäoliselt väljamõeldis.

Muidugi on ka teoreetiline võimalus, et kuskil kaugel kosmoses on juba tehisintellekt võimu võtnud ja kes teab, mida edasi plaanib või suudab kunagi teha.

[hashi]

[SurfData]

[solksolk]

Laiskus on edasiviiv jõud, kuni me ei lähe liiale oma mugavusega.

Kuid tehisintellekt on juba liiale minema, kui see peaks laiema leviku leidma.
See võib ju meie teadurid ka taanarengule viia, kuna lõpuks robotid teevad kõike, teadurid ainult jälgivad, valvavad jne, kui sedagi.

Kõige hullem, kui robotid teevad tööd ja teised robotid valvavad neid jne.
Nii võivad nad omaette nokitsedes valmistada ette teab mida ja lõpuks korda saata jumal teab mida.

[Traf]

solksolk, riske tuleb võtta.

Kui 40ndatel manhattani projekti tehti, siis olid võimalikud tagajärjed sama laastavad. Koos pommidega saime aga tuumaelektrijaamad ja alguse edasistele uuringutele, tänu millele ehk kunagi energia pärast muretsema ei pea.

Sa naudid tänasel päeval tehnoloogilise arengu vilju, millele omal ajal oli vastu hulk sinu enda suguseid, kes kõiges uues ja tundmatus vaid ohtu nägid. Ehk oleks kõige parem arvuti kinni panna ja hakata ise vilja kasvatama, sest arvutisse tulevad viirused-häkkerid sisse ja poest leiba ostes on oht, et leivavalmistaja sind mürgitada üritab.